Qajylyq – ıslamdaǵy bes paryzdyń biri. Quranda Alla Taǵala bylaı buıyrady: «Qajylyq jáne ýmrany Alla úshin tolyq oryndańdar» («Baqara»  súresi, 196-aıat). Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kimde kim Alla Taǵala rızashylyǵy úshin qajylyq jasasa, jaman sózden, jaman qylyqtardan, kúnálardan saqtansa anasynan týylǵandaı pák bolyp qaıtady». Qajylyqtyń ár mınýtyn qulshylyqpen, duǵa-tilekpen ótkizýdiń saýaby mol.

 

Qasıetti paryz

Sonymen birge hazreti Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyz: «Kúmánsiz, Alla Taǵala senderge qajylyqty paryz etti, qajylyqty oryndańyzdar jáne kisi óz úıinen úlken nemese kishi qajylyq paryzyn oryndaý úshin saparǵa shyqsa, aıaǵyn adymdap júrgen saıyn kúnálary denesinen aǵashtan túsken japyraqtar sekildi tógiledi. Al, Madına qalasyna jetip, menimen amandassa, onymen perishteler de qolyn alyp amandasady…», – dep aıtqan.

Iá, qajylyq musylmannyń óz adal qarajaty jáne bar bolmysymen oryndaıtyn qulshylyǵy. Bul ǵıbadatqa túıirdeı ataqqumarlyq nemese dańqqa bólený sekildi jat nıet aralastyrmaý qajet. Óıtkeni, Mekke barsha musylman úmmeti úshin asa qasıetti de qasterli. Onda Alla Taǵalanyń úıi – qasıetti Qaǵbany turǵyzǵan Ibrahım (ǵ.s.) men Ismaıl (ǵ.s) paıǵambarlar kún keshti. Hazreti Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyz osy qalada dúnıege keldi. Qasıetti Quran Kárimniń alǵashqy súreleri de osynda ýahı etilip, paıǵambarlyq kelgen. Osy úshin de Mekke árbir musylman úshin asa qymbat, júregine de sonshalyq jaqyn.

Qajylyqqa barǵan musylmandar mindetti túrde Mádına qalasyna baryp, paıǵambarymyzdyń qabirin zıarat etedi jáne «Masjıdýn-nabaýı» (Paıǵambar meshiti) meshitinde namaz oqıdy. Atalmysh meshitte oqylǵan namazdyń saýaby jaıly Alla elshisiniń (s.ǵ.s.): «Meniń meshitimde oqylǵan namaz ózge meshitte oqylǵan myń namazdan abzal…», – degen.

Qajylyqty nıet etken kisi ózi joqta otbasyn iship-jemnen taryqtyrmaıtyn, tabysy men mal-múlkinen zeket jáne muqtajdarǵa sadaqa beretin, jasaǵan kúnáleri úshin Alla Taǵaladan keshirim surap, táýbege kelgen musylman bolýy quba-qup. Sonymen birge sharıǵat talaptaryna saı qajylyq paryzyn óteýge nıet etken musylmannyń aqyl-esi durys, densaýlyǵy jaqsy, jasy kámeletke tolǵan jáne qajylyq shyǵynyn adal eńbegimen tapqan bolýy shart.

 

Qajylyq kimderge paryz?

Dúnıe-múlik arqyly ári denemen jasalatyn qajylyq ǵıbadatynyń tómendegideı sharttary bar: 1. Musylman bolý 2. Aqyl-esi durys bolý 3. Balıǵat jasyna jetý 4. Bostandyqta bolý 5. Negizgi óziniń jáne qamqoryndaǵy adamdardyń qajettilikterin óteı alatyn mal-múlikke ıe bolýy 6. Qajylyq jolyna jumsaıtyn aqshasynyń bolýy 7. Qajylyq ýaqytynyń kelýi.

Qajylyqty óteýde paryz bolýynyń sharttary qandaı?

Joǵaryda atalǵan sharttardan basqa qajylyq mindetin oryndaýǵa baılanysty ózge de sharttary bar. Bular qajylyqtyń ótelýiniń paryz bolýynyń sharttary dep atalady.

Adamǵa zaǵıptik, mesheldik sıaqty qajylyq ǵıbadatyn oryndaýǵa kedergi bolatyn syrqaty men qajylyqty óteı almaıtyndaı dárejede kári bolmaýy, túrmege túsý sıaqty qajylyqqa kederginiń bolmaýy, jol qaýipsizdiginiń bolýy, qajylyqqa barýshy áıeldiń qasynda kúıeýiniń nemese úılene almaıtyn mahramynyń bolýy, kúıeýinen ajyrasqan nemese kúıeýi qaıtys bolǵan áıeldiń kútetin merziminiń (ıddá) bitýi.

Qajylyqtyń durys bolýynyń sharttary

1.Musylman bolý; 2.Aqyl-esi durys bolý; 3.Ihramǵa kirý; 4.Qajylyqty qajylyq ýaqytynda jasaý; 5.(Arafatta turý (ýaqfa) jáne saı sıaqty qajylyq amaldaryn belgilengen oryndarynda jasaý.

 

Qajylyqtyń paryzdary

Qajylyqta úsh paryz bar. Onyń birinshisi shart, qalǵan ekeýi rúkin. 1.Ihram kıý;

2. Taýaf (zıarat taýafy nemese ekinshi bir ataýy «ıfada» taýafy);

3.Ýaqfa (Arafatta turý)

Qajylyqtyń ýájipteri

1.Saı. Safa men Márýa dep atalatyn eki tóbeniń arasynda, tórt márte Safadan Márýaǵa, úsh márte Márýadan Safaǵa tezdetip júrý – saı bolyp tabylady. Birinen ekinshisine barý «shaýt» dep atalady. Demek bir saıda jeti shaýt bar.

2.Mýzdalıfada turý (ýaqfa).
kún batqannan keıin kókjıekten kúnniń qyzyly ketken ýaqyt pen kelesi kúnniń kúni shyqqanǵa deıingi aralyqta az ýaqyt bolsa da Mýzdalıfada turý – ýájip. Bútkil túndi sol jerde ótkizý – súnnet. Al «Másharý haram» dep atalatyn taýǵa barý – mýstahab. Mýzdalıfada turý – ýájip, degenmen bir sebeppen oryndalmaı qalsa eshnárseni kerek etpeıdi. Sebebi, Hazireti Paıǵambarymyz bul amaldy oryndaı almaǵan adamdarǵa káffarat (aıypty jýyp-shaıý) jasasyn dep aıtpaǵan. Al sebepsiz oryndamaǵan qurban shalyp aıybyn óteıdi.

3. Mınada shaıtanǵa tas laqtyrý.


4. Shashty taqyrlap alý nemese qysqartý. Mınada tas laqtyrý rásiminen keıin «támáttý» qajylyǵyn ótegen adam qurban shalýy kerek. Budan keıin Mekke haramynda jáne aıttyń alǵashqy úsh kúninde shashyn taqyrlap alý nemese qysqartý ýájip.


5. Qoshtasý taýafy. Syrttan kelip mıqattardyń birinen kirgen qajylar qajylyq amaldaryn bitirgennen keıin qasıetti mekenmen qoshtasarda Qaǵbany taýaf etý ýájip.

 

Qajylyq ádepteri

1. Qajylyq, ne ýmra jasaýshy kisi Allaǵa jaqyndaýdy nıet etip, maqtangershilikke, jalǵan ataqqa jáne kózboıaýshylyqqa jol bermeýi kerek.


2. Alǵan qaryzdaryn ótep, qolynda amanat zattar bolsa ıesine qaıtarǵan, ne saparǵa shyǵyp bara jatqanyn eskertkeni jón.


3. Ótken kúnálaryna ókinip táýbege kelý jáne ondaı kúnálardy qaıtalamaýǵa sheshim qabyldaý.


4. Bireýlerge qatysty ádiletsizdik jasaǵan bolsa, onyń ornyn toltyryp, keshirim suraý.


5. Halal qarajatpen jolǵa shyǵý.


6. Barlyq kúná ataýlydan boıyn aýlaq salý, eshkimge zıan tıgizbeý, balaǵattamaý, syrtynan tildemeý, daýlaspaý jáne ótirik aıtpaý.


7. Qajylyq pen ýmra úkimderin muqıat oryndaýy tıis.


8. Barlyq paryzdaryna, onyń ishinde bes ýaqyt namazdy jamaǵatpen oqýǵa kóńil bólý, Quran oqý, zikir etý, duǵa jasaý, adamdarǵa qaraılasý, muqtajdarǵa kómek qolyn sozý, kedeı-kepshikke sadaqa taratý, jaqsylyqqa buıyryp, teris isterden qaıtarý sıaqty saýapty is-amaldardy kóbeıtý.


9. Jolserik retinde izgi, salıqaly adamdy joldas etý.


10. Sabyrlylyq, keshirimshildik, jaısańdyq, jumsaqtyq, baısaldylyq, kishipeıildilik, jomarttyq, ádildik, meıirimdilik, amanatshyldyq, shynshyldyq, uıalshaqtyq sıaqty kórkem minezdi bolý.


11. Saparǵa shyǵar aldynda otbasyna Allaǵa boısunýda bolýdy tabystaý.


12. Súnnetke saı duǵalardy, sonyń qatarynda sapar barysynda aıtylatyn duǵalardy qaldyrmaı aıtyp júrý.

Mine, qajylyqqa nıet etken kisi barynsha sharıǵı úkimderge muqıat bolǵany jón. Sondaı-aq, sanaýly kúnderdi bos nársemen emes, qulshylyq jáne duǵa-tilekpen ótkizgen abzal. Qasıetti saparǵa shyqqan qajylarymyzǵa sát-sapar tileımiz. Iá, qajylyq  adam balasyn rýhanı kemeldendirip, táýbege jeteleıdi.  Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Qabyl bolǵan qajylyqtyń syıy – jánnat», - deıdi. Shynynda Alla qabyl bolǵan qajylyqty násip etsin.

Batyrjan MANSUROV, QMDB-nyń Atyraý oblysy boıynsha ókili, «Imanǵalı» ortalyq meshitiniń bas ımamy.