Memleket basshysynyń «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda berilgen tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda Úkimet ekonomıkany ártaraptandyrý, otandyq óndiristi yntalandyrý jáne ofteık-kelisimsharttar júıesin tolyq iske qosý boıynsha birqatar júıeli sharalar qabyldady.
Úkimet bıyl óńdeý ónerkásibin damytý úshin zańnamany jetildirý, ákimshilik kedergilerdi azaıtý, jeńildetilgen qarjylandyrýdy bólý jáne otandyq óndiristi yntalandyrýdyń jańa quraldaryn engizý jóninde sharalar qabyldady. Mashına jasaý, munaı hımıasy, metaldardy tereń óńdeý jáne avtomobıl jasaý sıaqty keleshegi bar salalarǵa erekshe nazar aýdarylady.
Sonyń nátıjesinde jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha atalǵan sektorda jıyntyq kórsetkishi 105,1% bolatyn oń dınamıka baıqalady. JİÓ-ge qosqan úlesi boıynsha óńdeý ónerkásibi búginde taý-ken óndirisi men saýdadan keıingi úshinshi oryndy saqtap otyr – 13,3%.
Zańnamadaǵy ózgeristerdiń arqasynda óńdeý ónerkásibi kásiporyndary men iri taý-ken óndirisi kompanıalary bastapqy alúmını men mys shıkizatyn ishki qaıta óńdeýdi qamtamasyz etetin 25 kelisimge qol qoıdy.
Máselen, 2023 jyly alúmını óńdeý kólemi 51 myń tonnany qurady, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 20%-ǵa jáne 2021 jylmen salystyrǵanda 70%-ǵa artyq. 2024 jyly qaıta óńdeýdi 72 myń tonnaǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr.
Abaı oblysynda jańa mys balqytý zaýytynyń jobasy júzege asyrylýda. İri kásiporyndy iske qosý sheńberinde 2029 jylǵa deıin mys óndirý kólemin 450 myńnan 750 myń tonnaǵa deıin ulǵaıtý josparlanǵan.
«Qarmet» JSHS keńeıtý jáne arnaıy maqsattaǵy bolat óndirý («Kazahstal») boıynsha jańa jobalardy iske qosý esebinen bolat óndirisin 10 mln tonnaǵa deıin arttyrý josparlanyp otyr. Sonymen qatar ERG kompanıasy BAOWU Steel kompanıasymen birlesip Rýdnyı qalasynda ystyq brıkettelgen temir óndirisin iske qosýdy kózdep otyr. Temir keni shıkizatyn tereńdetip óńdeý bolat óndirisi úshin 100% shıkizat bazasyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Mashına jasaý salasynda temirjol klasterin odan ári damytý josparlanyp otyr, jumys istep turǵan óndiristerde temirjol kóligi men magıstraldy joldarǵa arnalǵan ónimderdiń tolyq jelisin: usaq buıymdardan bastap jartylaı ashyq júk vagondaryna deıin ıgerý kózdelgen. Osy jobalardy iske asyrý 2030 jylǵa qaraı temirjol mashınasyn jasaýdaǵy lokalızasıa deńgeıin 50%-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Munaı-gaz mashınasyn jasaýda sorǵylar men kompresorlarǵa, krandarǵa, klapandarǵa, ventılderge, qubyrlarǵa arnalǵan armatýralar, baktar men sısternalarǵa arnalǵan bólshekter óndirisi jolǵa qoıylǵan. Taıaý arada bekitý armatýrasy, sorǵy, kompresorly jáne gıdrosıklondy jabdyqtar, burandaly sorǵy júıeleri óndirisi iske qosylady jáne munaı-gaz jabdyqtary óndirisi keńeıtiledi.
Avtomobıl jasaýda kólik quraldaryn qurastyrýdyń neǵurlym kúrdeli deńgeıine kezeń-kezeńimen kóshý qolǵa alynǵan. Avtoóndirýshiler 2027 jylǵa qaraı shaǵyn torapty qurastyrý (CKD) úlesin jalpy óndiris kóleminiń 50%-na deıin birtindep jetkizý mindettemelerin oryndaýda. Avtokomponentti bazany damytý sheńberinde Qostanaı men Almaty qalalarynyń shaǵyn ónerkásiptik aımaqtarynda oryndyqtar, plasık bólshekter men mýltımedıalyq júıeler óndirý jobalary iske asyrylýda.
Qurylys ındýstrıasynda otandyq óndirýshiler búginde ishki naryqtyń bazalyq qurylys materıaldaryna degen qajettiligin jabady: beton boıynsha – 100%, sement boıynsha – 93,7%, qurǵaq qurylys qospalary boıynsha – 98,3%. 2029 jylǵa deıin 170 jańa jobany, onyń ishinde sanfaıans, eden jabyndary, talshyqty sement panelderi, tusqaǵazdar, keramıka plıtkalary, qaptaý kirpishteri, jylý oqshaýlaǵysh, shatyr jáne qasbettik materıaldar óndirisin iske asyrý josparlanýda. Bul qurylys ındýstrıasyndaǵy jergilikti qamtý úlesin 85%-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Saran qalasyndaǵy «Silk Road Electronics» JSHS jumys istep turǵan kásiporny bazasynda qytaılyq HKC Corporation kompanıasy jáne ońtústikkoreıalyq Samsung Electronics sıaqty jańa ınvestorlardy tartý esebinen turmystyq tehnıka óndirisin ulǵaıtý jumysy jalǵasýda.
Kásiporyndardyń ınfraqurylymǵa keńinen qol jetkizýin qamtamasyz etý úshin arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrıalyq aımaqtardyń qyzmeti jetildirilýde. Bıylǵy İ jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha qabyldanǵan zańnamalyq túzetýler sheńberinde oń nátıjeler bar.
Máselen, osy jyldyń 1 qańtarynan bastap AEA qatysýshylaryna jeńildikter berý «ınvestısıalar neǵurlym kóp bolsa – soǵurlym kóp jeńildik bolady» qaǵıdaty boıynsha salynǵan ınvestısıalarǵa baılanysty saralanǵan túrde júrgiziledi. Bul tásil joǵary qosylǵan quny bar kapıtaldy qajet etetin, ınovasıalyq óndiristerdi tartýdy yntalandyrady.
AEA qyzmetiniń basym túrleriniń tizbesin keńeıtý jáne óńdeý ónerkásibi kásiporyndarynyń sanyn kóbirek tartý boıynsha jumys jalǵasýda. Sondaı-aq barlyq AEA-nyń 2049 jylǵa deıingi jumys isteý merzimin birizdendirý máselesi pysyqtalýda, bul uzaqmerzimdi ınvestısıalar men damýǵa turaqty jaǵdaı jasaıdy.
Otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý jáne kásiporyndardy óz qýattaryna shyǵarý mańyzdy baǵyt bolyp sanalady.
Ol úshin memlekettik satyp alý sheńberinde otandyq óndiristiń 4 myńnan astam taýaryn ulttyq rejımnen alyp tastaý belgilendi, olar jergilikti óndirýshilerden basym tártippen satyp alynatyn bolady. Olardyń ishinde jeńil ónerkásip, mashına jasaý, hımıa, metalýrgıa, qurylys jáne jıhaz ónerkásibi taýarlary, sondaı-aq azyq-túlik ónimderi bar.
Memleket basshysynyń retteletin satyp alýlardaǵy otandyq taýarlar kólemin ulǵaıtý jáne ofteık júıesin tolyqtaı iske qosý jónindegi tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda byltyr otandyq óndirýshiler óz ónimderin satýǵa jalpy somasy 66 mlrd teńgege 179 uzaqmerzimdi sharttar men ofteık-kelisimsharttar jasasty.
Úkimet janynan Investısıalar tartý jónindegi arnaıy keńes (Investısıalyq shtab) jumys isteıdi, ol ınvestorlar men bıznestiń jedel jáne júıeli máselelerin sheshýde belsendi áreket etýde. Sheteldik áriptestermen tyǵyz yntymaqtastyq ornatýdyń arqasynda Qazaqstan perspektıvaly jobalarǵa belsendi túrde ınvestısıa tartýda, bul elimizdiń sapaly serpilisi men jahandyq qosylǵan qun tizbegine ıntegrasıalanýyna yqpal etedi.
Óńdeý ónerkásibiniń basym baǵyttarynda joǵary qaıta bólý klasterlerin qurý boıynsha iri jobalardyń tizbesi qabyldandy. Onyń qataryna metalýrgıa jáne hımıa, munaı-gaz hımıasy, avtomobıl jasaý jáne basqa da salalardaǵy 17 joba kirdi. Atalǵan bastamalar shıkizatty tereń óńdeýge jáne onymen baılanysty salalardy damytýǵa baǵyttalǵan, bul jalpy ekonomıkanyń turaqty ósýine yqpal etedi.
