Sońǵy jıyrma jyldaı ýaqyt Qazaqstan Ózbekstanmen báselekestikte júrgendeı seziletin. Tipti «Orta Azıanyń kóshbasshysy» sanalyp, aımaqtyq lıder atanýǵa umtylǵany esimizde.
Úı salýǵa arzan jumys kúshi retinde ózbek qurylysshylaryn jaldaǵanymyzǵa máz bolyp júre berippiz. Sóıtsek, munymyzdyń bári dalbasa eken, ózbek baýyrlar bizden kósh ilgeri ozyp ketipti.
Óz basym kánigi jýrnalıs retinde ekonomıkalyq nebir kórsetkishterdi paıdalanyp Qazaqstannyń jetistikterin, Ózbekstannyń kemistikterin «tizip» bere alamyn. Alaıda másele ekonomıkada emes eken. Sondyqtan Ózbekstanda ózim kózimmen kórgen úsh jetistikti aıtaıyn.
Iá, Ózbekstan Qazaqstannan nesimen artyq deısizder ǵoı?
Eń bastysy, daýsyz artyqshylyǵy – Ózbekstannyń ulttyq memleket qurǵandyǵy!
Ekinshi artyqshylyǵy, barlyq jerde 100 paıyz memlekettik til – ózbek tili qoldanylatyndyǵy.
Úshinshi artyqshylyǵy, Ózbek eliniń tazalyǵy. Kádimgi týra maǵynasynda. Qala kóshelerinde, poezd jolynyń boıynda qyltyq joq qoı, qyltyq joq!
Ekonomıkalyq turǵydan ilgerileý nemese keıindeý bola jatyr, al shynaıy ulttyq memleket qurý bul ǵajap jetistik!
Qazaqstannyń qazirgi rejımi otyz jylda memleket quraýshy qazaq halqynyń ulttyq memleketin emes korrýpsıalyq bylyqqa batqan, qaryzǵa keńsirigine deıin shókken dúbara memleket qaldyryp barady.
Ata zańymyzda belgilenilgen memlekettik tilimiz oıynshyqqa aınalǵan. Qazaqstanda orysqa bodandyq áli kúnge jalǵasýda.
Ózbekstandaǵydaı tildik basymdyqqa jetý Qazaq halqy úshin arman. Ulttyq ıdeologıa Qazaqstan úshin basty ıdeologıa bolýǵa tıis edi. «Aldymen ekonomıka saıasat sodan soń» degen ustanym eldi rýhanı turǵydan da, ekonomıkalyq turǵydan da turalatyp tastady.
Ózbek elinde keıingi kezde qurylys keń qanat jaıa bastaǵan. Endi ózbek-gastarbaıterler barynsha azaıady.
Taǵy bir salystyrý – Ózbekstannyń shetelderge qaryzy $21 mlrd. Qazaqstannyń syrtqy qaryzy $158 mlrd!
2020 jyldyń basynda Qazaqstan halqynyń sany 18,5 mıllıon bolsa, Ózbekstannyń halqy 32 mıllıonǵa jetip qaldy. Munda kúnine 2043 bala jaryq dúnıe esigin ashady, bul saǵatyna 85 shaqalaq ózbekter sanyn kóbeıtip jatyr degen sóz. Al Qazaq bıligi bolsa «tósekke jatarda bılikpen nege aqyldaspaısyńdar» dep laǵady.
Meni óte tań qaldyrǵany – ózbek halqynyń tazalyǵy. Aýlasy men kóshesin, aýyly men qalasyn muntazdaı ustaýy bul eń aldymen ózin qurmetteýi. Osyndaı jetistikteri boıymda ózbekterge degen úlken qurmet sezimin týǵyzdy.
Shekaradan beri ótkende qazaq jeriniń lastyǵy, kúl-qoqysqa tolyp turýy – bizdiń beısharalyǵymyzdaı kórindi. Ózbek baýyrlarymyzdyń osyndaı jetistikterine qýandym ári qyzǵandym. Eń bolmasa sol tazalyqty biz de úıreneıik te?!
Marat BÁIDİLDÁULY, jýrnalıs.
