Sońǵy jiyrma jyldai ýaqyt Qazaqstan Ózbekstanmen báselekestikte júrgendei seziletin. Tipti «Orta Aziianyń kóshbasshysy» sanalyp, aimaqtyq lider atanýǵa umtylǵany esimizde.
Úi salýǵa arzan jumys kúshi retinde ózbek qurylysshylaryn jaldaǵanymyzǵa máz bolyp júre berippiz. Sóitsek, munymyzdyń bári dalbasa eken, ózbek baýyrlar bizden kósh ilgeri ozyp ketipti.
Óz basym kánigi jýrnalist retinde ekonomikalyq nebir kórsetkishterdi paidalanyp Qazaqstannyń jetistikterin, Ózbekstannyń kemistikterin «tizip» bere alamyn. Alaida másele ekonomikada emes eken. Sondyqtan Ózbekstanda ózim kózimmen kórgen úsh jetistikti aitaiyn.
Eń bastysy, daýsyz artyqshylyǵy – Ózbekstannyń ulttyq memleket qurǵandyǵy!
Ekinshi artyqshylyǵy, barlyq jerde 100 paiyz memlekettik til – ózbek tili qoldanylatyndyǵy.
Úshinshi artyqshylyǵy, Ózbek eliniń tazalyǵy. Kádimgi týra maǵynasynda. Qala kóshelerinde, poezd jolynyń boiynda qyltyq joq qoi, qyltyq joq!
Ekonomikalyq turǵydan ilgerileý nemese keiindeý bola jatyr, al shynaiy ulttyq memleket qurý bul ǵajap jetistik!
Qazaqstannyń qazirgi rejimi otyz jylda memleket quraýshy qazaq halqynyń ulttyq memleketin emes korrýptsiialyq bylyqqa batqan, qaryzǵa keńsirigine deiin shókken dúbara memleket qaldyryp barady.
Ata zańymyzda belgilenilgen memlekettik tilimiz oiynshyqqa ainalǵan. Qazaqstanda orysqa bodandyq áli kúnge jalǵasýda.
Ózbekstandaǵydai tildik basymdyqqa jetý Qazaq halqy úshin arman. Ulttyq ideologiia Qazaqstan úshin basty ideologiia bolýǵa tiis edi. «Aldymen ekonomika saiasat sodan soń» degen ustanym eldi rýhani turǵydan da, ekonomikalyq turǵydan da turalatyp tastady.
Ózbek elinde keiingi kezde qurylys keń qanat jaia bastaǵan. Endi ózbek-gastarbaiterler barynsha azaiady.
Taǵy bir salystyrý – Ózbekstannyń shetelderge qaryzy $21 mlrd. Qazaqstannyń syrtqy qaryzy $158 mlrd!
2020 jyldyń basynda Qazaqstan halqynyń sany 18,5 million bolsa, Ózbekstannyń halqy 32 millionǵa jetip qaldy. Munda kúnine 2043 bala jaryq dúnie esigin ashady, bul saǵatyna 85 shaqalaq ózbekter sanyn kóbeitip jatyr degen sóz. Al Qazaq biligi bolsa «tósekke jatarda bilikpen nege aqyldaspaisyńdar» dep laǵady.
Meni óte tań qaldyrǵany – ózbek halqynyń tazalyǵy. Aýlasy men kóshesin, aýyly men qalasyn muntazdai ustaýy bul eń aldymen ózin qurmetteýi. Osyndai jetistikteri boiymda ózbekterge degen úlken qurmet sezimin týǵyzdy.
Shekaradan beri ótkende qazaq jeriniń lastyǵy, kúl-qoqysqa tolyp turýy – bizdiń beisharalyǵymyzdai kórindi. Ózbek baýyrlarymyzdyń osyndai jetistikterine qýandym ári qyzǵandym. Eń bolmasa sol tazalyqty biz de úireneiik te?!
Marat BÁIDILDÁULY, jýrnalist.
