Óz taǵdyrymyzdy qazaq halqynyń keleshegimen bailanystyrǵanbyz
Qazir ainalamyzdaǵy elderdi soǵys órti sharpyp, qiyn jaǵdaida qalyp otyrǵan sátte elimizdegi tatýlyq pen aýyzbirliktiń baǵasy arta túsetini anyq. Ázirbaijan diasporasynyń «Ozan» mádeni ortalyǵynyń jetekshisi retinde aitsam, qazir bizdiń tarihi otanymyz Ázirbaijanda soǵys órti áli basylǵan joq. Bizdiń ázirbaijan halqy nebir qiyndyqtardy bastan ótkerdi. Bizder kóptegen ulttardy panalatqan qazaq halqyna alǵystan basqa aitarymyz joq. El ishinde otyryp bereke-birlik jaiynda aitý ońai bolýy múmkin. Al oq atylyp, qan tógilip jatqan elderdegi halyq tatýlyq pen dostyqtyń qadirin jaqsy biledi.
Qazaqta «Arqa jaily bolsa arqar aýyp nesi bar» degen támsil sóz bar ǵoi. Búginde álem elderi tarapynan túrli ekonomikalyq qysymǵa ushyrǵan Reseiden birqatar azamattar Qazaqstanǵa kóship kelgenin bilemiz. Olar Qazaqstanda ultaralyq tatýlyq, ekonomikalyq turaqtylyq, qoǵamdyq kelisim ornamaǵanyn kórip, Qazaqstanǵa bet túzegeni anyq. Osylaisha, qazaq eli Táýelsizdik jyldary dostyq pen ultaralyq tatýlyqtyń altyn besigine ainaldy. Óz basym osyndai beibit elde ǵumyr keship jatqanyma dán rizamyn.
Barsha halyqty ózekke teppei, baýyrǵa basqan meimandos qazaq halqynyń aibary asyp, aibyny asqaqtaýy úshin adal eńbegimizben óz úlesimizdi qosýǵa árqashanda daiynbyz. Qazaqtyń Kók bairaǵynyń biik jelbireýine ázirbaijan diasporasy múddeli.
Óitkeni bizder óz taǵdyrymyzdy qazaq halqynyń keleshegimen bailanystyrǵanbyz. Búginde Qazaqstanda turatyn ázirbaijandardy Almaty qalasynda «Ozan» mádeni ortalyǵy biriktirip otyr. Jergilikti biliktiń qamqorlyǵynyń arqasynda «Demokratiia úiinen» keńsemizdi ashyp, jumys istep jatqan jaiymyz bar. 1996 jyly qurylǵan bul uiym kazir elimizdegi 30 myńnan astam ázirbaijandy ortaq maqsatqa jumyldyrýda. Qazir 10 myńnan astam ázirbaijan Almaty qalasynda tatý-tátti ǵumyr keshýde.
Al qazaq jerinde jumys babymen júrgen ázirbaijandardyń sany budan da kóp. Qazaqstandyq ázirbaijandar barlyq salada eńbek etip, ortaq Otanymyz Qazaqstannyń gúldenýine óz úlesin qosyp keledi. Qazaq jerine ázirbaijandar alǵash ret 1928 jyldan bastap qonys aýdara bastaǵan. Sol kezde bizdiń atalarymyz Ońtústik Qazaqstan, Jambyl, Qaraǵandy, Qyzylorda, Shyǵys Qazaqstan, Almaty oblystaryna qonystanǵany belgili.
Búginde ózimniń etjaqyn aǵaiyndarym qazaq jerine ábden baýyr basyp ketken Ázirbaijan tilinde «ozan» degen sóz qobyzshy degen maǵynany bildiredi. Búkil túrki jurtyna ortaq tulǵa Qorqyt atany ázirbaijandar ozanshy dep ataidy. Osy bir uǵym qazaq pen ázirbaijandy biriktiretindikten, osy atty ádeii tańdap aldyq.
«Ozan» qoǵamdyq uiymy Almatyda ótetin is-sharalarǵa qalmai qatysyp keledi. Jergilikti qazaqtarmen birge Naýryz merekesin, Táýelsizdik kúnin dástúrli túrde atap ótemiz. Al 2009 jyldyń tamyzynan bastap ázirbaijan diasporasy kezinde bútkil Keńes Odaǵyna tanymal bolǵan kúmis kómei ánshi Músilim Magomaevty eske alý keshin ótkizip júr.
Qazaq pen ázirbaijandy biriktiretin ortaq qundylyqtar óte kóp. Tilimiz, dinimiz uqsas halyqpyz. Ustanatyn salt-dástúrimiz de bir. Bir moldaǵa Quran oqytyp, qatar turyp, Táńirge minájet etemiz. Óz basym muny rýhani jaqyndyǵymyzdyń eń mańyzdy kórinisi dep bilemin. Biz de qazaq baýyrlarymyz sekildi balalarymyzdy súndetke otyrǵyzyp, kelin túsirgende betashar jasaimyz. Osydan-aq, qazaq pen ázirbaijannyń arasynda bálendei aiyrmashylyq joq ekenin ańǵarýǵa bolady. Jeitin tamaǵymyz da ortaq.
Jastarǵa únemi: «Bolashaqtaryńdy Qazaqstanmen bailanystyrsańdar, qazaq tilin úirenińder», dep aityp otyramyn. Ózge ult ókilderiniń qazaq tilin úirenýi – qazaq halqyna kórsetilgen qurmet dep uǵynýy tiis. Bul rette ázirbaijan diasporasy ózge ult ókilderine úlgi kórsetýi kerek dep esepteimin. Óitkeni bizdiń túbimiz bir.
Garib MAMEDOV, «Ozan» mádeni ortalyǵynyń jetekshisi
