Qazir aınalamyzdaǵy elderdi soǵys órti sharpyp, qıyn jaǵdaıda qalyp otyrǵan sátte elimizdegi tatýlyq pen aýyzbirliktiń baǵasy arta túsetini anyq. Ázirbaıjan dıasporasynyń «Ozan» mádenı ortalyǵynyń jetekshisi retinde aıtsam, qazir bizdiń tarıhı otanymyz Ázirbaıjanda soǵys órti áli basylǵan joq. Bizdiń ázirbaıjan halqy nebir qıyndyqtardy bastan ótkerdi. Bizder kóptegen ulttardy panalatqan qazaq halqyna alǵystan basqa aıtarymyz joq. El ishinde otyryp bereke-birlik jaıynda aıtý ońaı bolýy múmkin. Al oq atylyp, qan tógilip jatqan elderdegi halyq tatýlyq pen dostyqtyń qadirin jaqsy biledi.
Qazaqta «Arqa jaıly bolsa arqar aýyp nesi bar» degen támsil sóz bar ǵoı. Búginde álem elderi tarapynan túrli ekonomıkalyq qysymǵa ushyrǵan Reseıden birqatar azamattar Qazaqstanǵa kóship kelgenin bilemiz. Olar Qazaqstanda ultaralyq tatýlyq, ekonomıkalyq turaqtylyq, qoǵamdyq kelisim ornamaǵanyn kórip, Qazaqstanǵa bet túzegeni anyq. Osylaısha, qazaq eli Táýelsizdik jyldary dostyq pen ultaralyq tatýlyqtyń altyn besigine aınaldy. Óz basym osyndaı beıbit elde ǵumyr keship jatqanyma dán rızamyn.
Barsha halyqty ózekke teppeı, baýyrǵa basqan meımandos qazaq halqynyń aıbary asyp, aıbyny asqaqtaýy úshin adal eńbegimizben óz úlesimizdi qosýǵa árqashanda daıynbyz. Qazaqtyń Kók baıraǵynyń bıik jelbireýine ázirbaıjan dıasporasy múddeli.
Óıtkeni bizder óz taǵdyrymyzdy qazaq halqynyń keleshegimen baılanystyrǵanbyz. Búginde Qazaqstanda turatyn ázirbaıjandardy Almaty qalasynda «Ozan» mádenı ortalyǵy biriktirip otyr. Jergilikti bıliktiń qamqorlyǵynyń arqasynda «Demokratıa úıinen» keńsemizdi ashyp, jumys istep jatqan jaıymyz bar. 1996 jyly qurylǵan bul uıym kazir elimizdegi 30 myńnan astam ázirbaıjandy ortaq maqsatqa jumyldyrýda. Qazir 10 myńnan astam ázirbaıjan Almaty qalasynda tatý-tátti ǵumyr keshýde.
Al qazaq jerinde jumys babymen júrgen ázirbaıjandardyń sany budan da kóp. Qazaqstandyq ázirbaıjandar barlyq salada eńbek etip, ortaq Otanymyz Qazaqstannyń gúldenýine óz úlesin qosyp keledi. Qazaq jerine ázirbaıjandar alǵash ret 1928 jyldan bastap qonys aýdara bastaǵan. Sol kezde bizdiń atalarymyz Ońtústik Qazaqstan, Jambyl, Qaraǵandy, Qyzylorda, Shyǵys Qazaqstan, Almaty oblystaryna qonystanǵany belgili.
Búginde ózimniń etjaqyn aǵaıyndarym qazaq jerine ábden baýyr basyp ketken Ázirbaıjan tilinde «ozan» degen sóz qobyzshy degen maǵynany bildiredi. Búkil túrki jurtyna ortaq tulǵa Qorqyt atany ázirbaıjandar ozanshy dep ataıdy. Osy bir uǵym qazaq pen ázirbaıjandy biriktiretindikten, osy atty ádeıi tańdap aldyq.
«Ozan» qoǵamdyq uıymy Almatyda ótetin is-sharalarǵa qalmaı qatysyp keledi. Jergilikti qazaqtarmen birge Naýryz merekesin, Táýelsizdik kúnin dástúrli túrde atap ótemiz. Al 2009 jyldyń tamyzynan bastap ázirbaıjan dıasporasy kezinde bútkil Keńes Odaǵyna tanymal bolǵan kúmis kómeı ánshi Músilim Magomaevty eske alý keshin ótkizip júr.
Qazaq pen ázirbaıjandy biriktiretin ortaq qundylyqtar óte kóp. Tilimiz, dinimiz uqsas halyqpyz. Ustanatyn salt-dástúrimiz de bir. Bir moldaǵa Quran oqytyp, qatar turyp, Táńirge minájet etemiz. Óz basym muny rýhanı jaqyndyǵymyzdyń eń mańyzdy kórinisi dep bilemin. Biz de qazaq baýyrlarymyz sekildi balalarymyzdy súndetke otyrǵyzyp, kelin túsirgende betashar jasaımyz. Osydan-aq, qazaq pen ázirbaıjannyń arasynda bálendeı aıyrmashylyq joq ekenin ańǵarýǵa bolady. Jeıtin tamaǵymyz da ortaq.
Jastarǵa únemi: «Bolashaqtaryńdy Qazaqstanmen baılanystyrsańdar, qazaq tilin úırenińder», dep aıtyp otyramyn. Ózge ult ókilderiniń qazaq tilin úırenýi – qazaq halqyna kórsetilgen qurmet dep uǵynýy tıis. Bul rette ázirbaıjan dıasporasy ózge ult ókilderine úlgi kórsetýi kerek dep esepteımin. Óıtkeni bizdiń túbimiz bir.
Garıb MAMEDOV, «Ozan» mádenı ortalyǵynyń jetekshisi
