Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent bolyp saılanǵannan keıin áıelder men balalardy turmystyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaýǵa baǵyttalǵan zańnamany jetildirip, bul baǵyttaǵy jumystarǵa basa kóńil bóline bastady. Úkimettik deńgeıde qabyldanǵan is-sharalar áıelder men balalarǵa judyryǵyn ala júgiretin er azamattardyń birshama aıylyn jıýyna yqpal etti.
Osyndaı keshendi is-sharalardan keıin el azamattary áıel azamattarǵa zorlyq kórsetý adam quqyǵyn aıaqqa taptaýdyń soraqy túri ekenin birshama sezindi. Desekte, sońǵy jyldary jergilikti aqparat quraldarynan turmysta kezdesetin zorlyq-zombylyqtyń saldarynan elimizde ondaǵan áıel azamattyń kóz jumǵanyn oqyp, bul baǵyttaǵy jumystardy áli de shırata túsýdiń mańyzy zor ekenin túsingendeı boldyq.
2009 jyly qabyldanǵan «Turmystaǵy zorlyq-zombylyqtyń profılaktıkasy týraly» zańy otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń qylmystyq quramyn ashyp kórsete almaǵan soń, bul zań áıelder men balalarǵa tıisti deńgeıde qorǵan bola almaǵanyn kópshilik jaqsy biledi.
Osydan keıin 2020 jyldyń qyrkúıek aıynda Parlament qabyrǵasyna "Otbasyndaǵy turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres týraly" zań jobasy kelip túskennen keıin, ony májilismender birden talqylaýǵa alyp, alǵashqy oqylymda qabyldaǵan bolatyn. Osylaısha jańa zań turmysta zorlyqqa ushyraǵan kóptegen áıelge qorǵan boldy.
2021 jyly jańa zańdy qaıta talqylaý úshin depýtattar qaıtaryp alǵan edi. Sala mamandarynyń oı-pikirine qulaq assaq, turmystyq zorlyq-zombylyqty shekteıtin zańdy qaıtarýǵa otbasy ınstıtýtan qalyptastyrýǵa qatysty zańnama men elimizdiń «Qylmystyq kodeksine» birqatar ózgerister men tolyqtyrýlar engizý máselesi 2020 jyly qabyldanǵan zańdy keri qaıtaryp alýǵa negiz bolǵan.
Osydan birshama ýaqyt buryn QR İshki ister mınıstrligi «Qylmystyq kodekske» engizilgen ózgeristerdi Májilis depýtattary maquldap, senatorlardyń qaraýyna jibergenin jarıa etken bolatyn. Mamandar jańa «Qylmystyq kodekske» engizilgen ózgeristerge saı turmysta názik jandylarǵa zorlyq kórsetken jandarǵa qatysty aryz túspegen jaǵdaıdyń ózinde de olarǵa qarsy ákimshilik jaza qarastyrǵanyn aıtqan bolatyn. Budan kodekske engizilgen ózgertýler sen tolaqtyrýlar áıelderge zorlyq-zombylyq kórsetýshilerge qarsy shara qoldanyp, jazaǵa tartý isi sálde bolsa kúsheıtilgenin baıqaımyz.
Al QR Parlamenti Májilisi saıtynda jarıalanǵan otbasy ınstıtýtyn jetildirýge baǵyttalǵan zań jobasynda da otbasynda kezdesetin turmystyq zorlyq-zombylyqtyń jolyn kesý úshin biraz mańyzdy máseleler qamtylǵan. Otbasy ınstıtýtyn qalyptastyrýǵa qatysty zań jobasynda turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý profılaktıkasyna barynsha kóńil bólingenin aıryqsha atap ótýge bolady.
Zań jobasynda bılik oryndarynyń BAQ pen áleýmettik jelilerde jarıalanǵan turmystyq zorlyq-zombylyqqa jedel nazar aýdarý, bul baǵytta monıtorıń jasaý, statısıkalyq málimetterdi jınaqtaý, turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýǵa qatysty aqparattyq jáne aǵartý jumystaryn kúsheıtý máselesi de qarastyrylǵanyn aıta ketýimiz kerek.
Memlekt basshysy Qasym-Jomart Toqaev turmystaǵy zorlyq-zombylyqqa qarsy jumysty kúsheıtip, qoǵamdy reformalaýdaǵy mańyzdy baǵyttarynyń biri ekenen talaı ret aıtqan bolatyn. Tipti, Prezıdent profılaktıkalyq ispen aınalysatyn vedmostvalardan turmystaǵy zorlyqqa qarsy jazany kúsheıtýdi talap etkeni de esimizde. Sondyqtan bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta júıesin taýyp, turmystyq zorlyq-zombylyqqa tosqaýyl qoıatyna senýge bolady.
Sońǵy ýaqyttary birshama etek alǵan turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatý úshin atalǵan zańnamalar tez arada aınalymǵa shyǵarýdyń mańyzy zor. Sol kezde názik jandylarǵa qol kóterip, balalarǵa álemjettik jasaıtyndar oılanatyn bolady.
Búginde ishki ister organdary otbasynda turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áıel azamattardan jyl saıyn myńdaǵan aryz-shaǵymdar túsetinin alǵa tartýda. Aıtalyq, ótken jyly júzge jýyq áıel azamattar turmystyq zorlyq-zombylyqtyń kesirinen ómirimen qosh aıtysqan. Bul halyq sany az Qazaqstan úshin óte qaýipti qubylys desek bolady. Al jyl basynan beri otbasynda er azamattardyń qolynan mert bolǵan áıelderdiń sany 18-ge jýyqtaǵan.
Búginde quqyq qorǵaý organdary da bul istiń aldyn alap, adam óliminiń boldyrmaý úshin baryn salýda. Mamandardyń sózine qulaq assaq, turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraıtyn áıelderge qorǵan bolatyn kómek kórsetý qyzmeti men daǵdarystyq ortalyqtar elimiz boıynsha áli de bolsa jetkilisiz ekenin baıqaýǵa bolady. Ásirese mundaı ortalyqtar aýyl-aımaqtarda múlde joq desek te bolady.
Daǵdarystyq ortalyqtar turmystyq zorlyq-zombylyqqa tabandy túrde qarsy turyp, áıel azamattarǵa ózderiniń quqyǵyn qorǵaýdy úıretip, er azamattarǵa qoǵam úshin jaǵymsyz mundaı áreketterdiń sońy qylmystyq jaýapkershilikke ulasatynyn túsindiretini anyq. Jalpy elimizdegi turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatýda profılaktıkalyq is-sharalardy kúsheıtýdiń mańyzy zor.
Prfılaktıkalyq jumystardy kúsheıtýge basa mán bergen QR İİM 2021 jyldan beri turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý isimen aınalysatyn áıel azamattardan quralǵan arnaıy bólimderdiń shtattyq qyzmetin kóbeıtip, bul baǵytta jumys isteıtin qyzymetkerlerdiń biliktiligin kóterý isine barynsha kóńil bólip keledi.
Al 2022 jyldyń qazan aıynda Úkimet basshysy Álıhan Smaılov jergilikti bılik oryndaryna daǵdarystyq ortalyqtardyń jumysyn keıeıtip, qyzmetterin jandandyrýǵa pármen bergen bolatyn.
Búginde halyqarlyq uıymdar Qazaqstan bıliginen turmystyq zorlyq-zombylyqty retteıtin zańdarda zorlyq kórsetýshilerge qatysty qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýdi talap etip otyrǵanyn bilemiz. Joǵarda turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alatyn zańnamalarǵa taldaý jasaǵanymyzda osy bir jaısyz jaǵdaılardyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan is-sharalardyń kúsheıtilgenin soqyrǵa taıaq ustatqandaı kórsetip berdik.
Áıel azamattarǵa zorlyq kórsetindergi qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtip, elimizde zorlyq-zombylyqtyń túbirine balta shabý múmkin emes. Qaıta mundaı qatqyl sharalar jaǵdaıdy odan beter ushyqtyrýy múmkin. Osy rette Úkimettiń turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatý úshin elimizde otbasy ınstıtýtyny damytyp, bul iske toqtaýǵa talpynyp otyrǵanyn tyǵyryqtan shyǵýdyń týra joly dep qarastyrsa bolady.
Óıtkeni qazaq qoǵamynda qalyptasqan otbasy qundylyqtary turmystyq zorlyq-zombylyqty ár ýaqytta aıyptap, buǵan jol bermegeni belgili. Sondyqtan bul baǵytta bizder ózimizdiń ǵasyrlar boıy qalyptasqan otbasy qundylyqatardy dáriptep, zorlyq-zombylyqty jeńýge bolady.
Dál qazir aýyldy jerlerde turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alatyn daǵdarystyq ortalyqtardy qurý múmkin emes. Qurǵan kúnniń ózinde de onda jumys isteıtin mamandar tapshy ekenin bárimiz bilemiz. Al ár aýylda jumys isteıtin Aqsaqaldar keńesi arqyly bul istiń túıinin tarqatýǵa bolady. Budan basqa Analar keńesin de bul iske tartyp, otbasynda zorlyq-zombylyq kórsetetin er azamattardy tezge salatyn múmkindik bar. Osyndaı qazaq qoǵamynda qalyptasqan otbasylyq qundylyqtardyń aspektilerin damytyp, aýyldy jerdegi turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatýdyń mańyzy zor. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta qoldanysqa enetin «Otbasylyq ınstıtýtty damytý týraly» zańnan kúterimiz kóp.
Jarbol KENTULY
