Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Prezident bolyp sailanǵannan keiin áielder men balalardy turmystyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaýǵa baǵyttalǵan zańnamany jetildirip, bul baǵyttaǵy jumystarǵa basa kóńil bóline bastady. Úkimettik deńgeide qabyldanǵan is-sharalar áielder men balalarǵa judyryǵyn ala júgiretin er azamattardyń birshama aiylyn jiiýyna yqpal etti.
Osyndai keshendi is-sharalardan keiin el azamattary áiel azamattarǵa zorlyq kórsetý adam quqyǵyn aiaqqa taptaýdyń soraqy túri ekenin birshama sezindi. Desekte, sońǵy jyldary jergilikti aqparat quraldarynan turmysta kezdesetin zorlyq-zombylyqtyń saldarynan elimizde ondaǵan áiel azamattyń kóz jumǵanyn oqyp, bul baǵyttaǵy jumystardy áli de shirata túsýdiń mańyzy zor ekenin túsingendei boldyq.
2009 jyly qabyldanǵan «Turmystaǵy zorlyq-zombylyqtyń profilaktikasy týraly» zańy otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń qylmystyq quramyn ashyp kórsete almaǵan soń, bul zań áielder men balalarǵa tiisti deńgeide qorǵan bola almaǵanyn kópshilik jaqsy biledi.
Osydan keiin 2020 jyldyń qyrkúiek aiynda Parlament qabyrǵasyna "Otbasyndaǵy turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres týraly" zań jobasy kelip túskennen keiin, ony májilismender birden talqylaýǵa alyp, alǵashqy oqylymda qabyldaǵan bolatyn. Osylaisha jańa zań turmysta zorlyqqa ushyraǵan kóptegen áielge qorǵan boldy.
2021 jyly jańa zańdy qaita talqylaý úshin depýtattar qaitaryp alǵan edi. Sala mamandarynyń oi-pikirine qulaq assaq, turmystyq zorlyq-zombylyqty shekteitin zańdy qaitarýǵa otbasy institýtan qalyptastyrýǵa qatysty zańnama men elimizdiń «Qylmystyq kodeksine» birqatar ózgerister men tolyqtyrýlar engizý máselesi 2020 jyly qabyldanǵan zańdy keri qaitaryp alýǵa negiz bolǵan.
Osydan birshama ýaqyt buryn QR Ishki ister ministrligi «Qylmystyq kodekske» engizilgen ózgeristerdi Májilis depýtattary maquldap, senatorlardyń qaraýyna jibergenin jariia etken bolatyn. Mamandar jańa «Qylmystyq kodekske» engizilgen ózgeristerge sai turmysta názik jandylarǵa zorlyq kórsetken jandarǵa qatysty aryz túspegen jaǵdaidyń ózinde de olarǵa qarsy ákimshilik jaza qarastyrǵanyn aitqan bolatyn. Budan kodekske engizilgen ózgertýler sen tolaqtyrýlar áielderge zorlyq-zombylyq kórsetýshilerge qarsy shara qoldanyp, jazaǵa tartý isi sálde bolsa kúsheitilgenin baiqaimyz.
Al QR Parlamenti Májilisi saitynda jariialanǵan otbasy institýtyn jetildirýge baǵyttalǵan zań jobasynda da otbasynda kezdesetin turmystyq zorlyq-zombylyqtyń jolyn kesý úshin biraz mańyzdy máseleler qamtylǵan. Otbasy institýtyn qalyptastyrýǵa qatysty zań jobasynda turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý profilaktikasyna barynsha kóńil bólingenin airyqsha atap ótýge bolady.
Zań jobasynda bilik oryndarynyń BAQ pen áleýmettik jelilerde jariialanǵan turmystyq zorlyq-zombylyqqa jedel nazar aýdarý, bul baǵytta monitoring jasaý, statistikalyq málimetterdi jinaqtaý, turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýǵa qatysty aqparattyq jáne aǵartý jumystaryn kúsheitý máselesi de qarastyrylǵanyn aita ketýimiz kerek.
Memlekt basshysy Qasym-Jomart Toqaev turmystaǵy zorlyq-zombylyqqa qarsy jumysty kúsheitip, qoǵamdy reformalaýdaǵy mańyzdy baǵyttarynyń biri ekenen talai ret aitqan bolatyn. Tipti, Prezident profilaktikalyq ispen ainalysatyn vedmostvalardan turmystaǵy zorlyqqa qarsy jazany kúsheitýdi talap etkeni de esimizde. Sondyqtan bul baǵyttaǵy jumystar aldaǵy ýaqytta júiesin taýyp, turmystyq zorlyq-zombylyqqa tosqaýyl qoiatyna senýge bolady.
Sońǵy ýaqyttary birshama etek alǵan turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatý úshin atalǵan zańnamalar tez arada ainalymǵa shyǵarýdyń mańyzy zor. Sol kezde názik jandylarǵa qol kóterip, balalarǵa álemjettik jasaityndar oilanatyn bolady.
Búginde ishki ister organdary otbasynda turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áiel azamattardan jyl saiyn myńdaǵan aryz-shaǵymdar túsetinin alǵa tartýda. Aitalyq, ótken jyly júzge jýyq áiel azamattar turmystyq zorlyq-zombylyqtyń kesirinen ómirimen qosh aitysqan. Bul halyq sany az Qazaqstan úshin óte qaýipti qubylys desek bolady. Al jyl basynan beri otbasynda er azamattardyń qolynan mert bolǵan áielderdiń sany 18-ge jýyqtaǵan.
Búginde quqyq qorǵaý organdary da bul istiń aldyn alap, adam óliminiń boldyrmaý úshin baryn salýda. Mamandardyń sózine qulaq assaq, turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraityn áielderge qorǵan bolatyn kómek kórsetý qyzmeti men daǵdarystyq ortalyqtar elimiz boiynsha áli de bolsa jetkilisiz ekenin baiqaýǵa bolady. Ásirese mundai ortalyqtar aýyl-aimaqtarda múlde joq desek te bolady.
Daǵdarystyq ortalyqtar turmystyq zorlyq-zombylyqqa tabandy túrde qarsy turyp, áiel azamattarǵa ózderiniń quqyǵyn qorǵaýdy úiretip, er azamattarǵa qoǵam úshin jaǵymsyz mundai áreketterdiń sońy qylmystyq jaýapkershilikke ulasatynyn túsindiretini anyq. Jalpy elimizdegi turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatýda profilaktikalyq is-sharalardy kúsheitýdiń mańyzy zor.
Prfilaktikalyq jumystardy kúsheitýge basa mán bergen QR IIM 2021 jyldan beri turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý isimen ainalysatyn áiel azamattardan quralǵan arnaiy bólimderdiń shtattyq qyzmetin kóbeitip, bul baǵytta jumys isteitin qyzymetkerlerdiń biliktiligin kóterý isine barynsha kóńil bólip keledi.
Al 2022 jyldyń qazan aiynda Úkimet basshysy Álihan Smailov jergilikti bilik oryndaryna daǵdarystyq ortalyqtardyń jumysyn keieitip, qyzmetterin jandandyrýǵa pármen bergen bolatyn.
Búginde halyqarlyq uiymdar Qazaqstan biliginen turmystyq zorlyq-zombylyqty retteitin zańdarda zorlyq kórsetýshilerge qatysty qylmystyq jaýapkershilikti kúsheitýdi talap etip otyrǵanyn bilemiz. Joǵarda turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alatyn zańnamalarǵa taldaý jasaǵanymyzda osy bir jaisyz jaǵdailardyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan is-sharalardyń kúsheitilgenin soqyrǵa taiaq ustatqandai kórsetip berdik.
Áiel azamattarǵa zorlyq kórsetindergi qylmystyq jaýapkershilikti kúsheitip, elimizde zorlyq-zombylyqtyń túbirine balta shabý múmkin emes. Qaita mundai qatqyl sharalar jaǵdaidy odan beter ushyqtyrýy múmkin. Osy rette Úkimettiń turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatý úshin elimizde otbasy institýtyny damytyp, bul iske toqtaýǵa talpynyp otyrǵanyn tyǵyryqtan shyǵýdyń týra joly dep qarastyrsa bolady.
Óitkeni qazaq qoǵamynda qalyptasqan otbasy qundylyqtary turmystyq zorlyq-zombylyqty ár ýaqytta aiyptap, buǵan jol bermegeni belgili. Sondyqtan bul baǵytta bizder ózimizdiń ǵasyrlar boiy qalyptasqan otbasy qundylyqatardy dáriptep, zorlyq-zombylyqty jeńýge bolady.
Dál qazir aýyldy jerlerde turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alatyn daǵdarystyq ortalyqtardy qurý múmkin emes. Qurǵan kúnniń ózinde de onda jumys isteitin mamandar tapshy ekenin bárimiz bilemiz. Al ár aýylda jumys isteitin Aqsaqaldar keńesi arqyly bul istiń túiinin tarqatýǵa bolady. Budan basqa Analar keńesin de bul iske tartyp, otbasynda zorlyq-zombylyq kórsetetin er azamattardy tezge salatyn múmkindik bar. Osyndai qazaq qoǵamynda qalyptasqan otbasylyq qundylyqtardyń aspektilerin damytyp, aýyldy jerdegi turmystyq zorlyq-zombylyqty toqtatýdyń mańyzy zor. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta qoldanysqa enetin «Otbasylyq institýtty damytý týraly» zańnan kúterimiz kóp.
Jarbol KENTULY
