Qazaqstandaǵy patriotizmniń ósýiniń oń dinamikasyn qalyptastyrý, jastardyń qoǵamdyq-eńbek belsendiligin arttyrý, olardyń qoǵam, memleket ómiri men qyzmetiniń negizgi salalaryn damytýǵa qosatyn úlesin jetildirý – qazirgi kúnniń negizgi mindetteriniń qatarynan túspek emes. Sonymen birge, rýhaniiatty jańǵyrtý, áleýmettik-ekonomikalyq jáne saiasi turaqtylyqty nyǵaitý, eldiń ulttyq qaýipsizdigi qamtamasyz etý syndy sharýalar úzdiksiz jumysty qajet etedi. Búgingi jaǵdaida ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar, qoǵamdyq birlestikter jastarǵa áskeri-patriottyq tárbie berý arqyly olardyń boiynda joǵary patriottyq sanany, Otanǵa degen adaldyq sezimin, azamattyq boryshyn oryndaýǵa ázirlikterin damytýǵa kúsh salýda. Osy baǵyttaǵy jan-jaqty, júieli, maqsatty jáne úilestirilgen qyzmetter el múddesin qorǵaýdaǵy asa mańyzdy konstitýtsiialyq mindetterdiń oryndalýyn, ony qarýly túrde qorǵai bilýdi, áskeri tarihtan habardar etýdi, áskeri qyzmetti ótkerýdi, áskeri dástúrlerdi saqtaýdy jáne jetildirýdi qamtamasyz etedi.
Sondyqtan, eń aldymen, barlyq deńgeidegi memlekettik organdardyń, ǵylymi jáne bilim berý uiymdarynyń, ardagerlerdiń, jastardyń jáne basqa da qoǵamdyq uiymdardyń qyzmetin biriktire túsý qajet. Bastalyp úlgergen bul úderiske odan ári serpin berý úshin osy saladaǵy máselelerdiń keń aýqymyn sheshýge qoǵamnyń bir kisidei atsalysqany mańyzdy. Bul oraida, birinshiden, jastardy áskeri-patriottyq tárbieleý júiesin ǵylymi-ádistemelik qamtamasyz etý deńgeiin arttyrý kerek.
Atap aitqanda, osy saladaǵy ádistemelik ázirlemelerdiń sanyn kóbeitý, ony is júzinde paidalaný maqsatynda bar tájiribeni ázirleý jáne jalpylaý josparlanǵany jón. Sonymen qatar, mamandar men tálimgerler qaýymyn, sondai-aq osy salanyń jaǵdaiyna jáne áskeri-patriottyq jobalarǵa kásibi baǵalaý júrgizetin sarapshylar qaýymdastyǵyn qalyptastyrý jumystary júrgizilýi tiis.
Ekinshiden, vedomstvoaralyq ózara is-qimyl jáne memlekettik-memlekettik áriptestik júiesin nyǵaitý boiynsha is-sharalar júieli júrgizilýi qajet. Mundai ózara is-qimyldyń maqsaty – jastardyń Qazaqstan tarihyn, onyń ishinde áskeri tarihty oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn belsendirý jáne arttyrý.
Sonymen qatar, Qazaqstan Respýblikasynyń memlekettik merekeleriniń negizine ainalǵan oqiǵalar týraly tereń bilimi bar azamattardyń sanyn kóbeitý, sondai-aq áskeri-patriottyq tárbie boiynsha bilim berý uiymdary jumysynyń sapasyn arttyrý mindeti tur. Munyń aiasynda stýdentterge kásibi baǵdar berý jáne olardy áskeri qyzmetke, bilim berý júiesindegi jumysqa, ǵylymǵa, mádenietke jáne sportqa tartý jumystary kiredi. Osynyń barlyǵy óskeleń urpaqtyń boiynda memleket rámizderi men onyń tarihi eskertkishterine degen maqtanysh, qurmet pen qasterleý sezimin qalyptastyrady.
«Búginde barlyq múddeli memlekettik organdardy tarta otyryp, oqý oryndarynda áskeri-patriottyq tárbie berýdiń sapasyn arttyrý qajet. Ókinishke qarai, bul mekemeler mádeniet mekemeleri siiaqty ádistemelik qamtamasyz etýde, ásirese osy saladaǵy mamandardy daiarlaý jáne qaita daiarlaýda qiyndyqtardy bastan keshirýde. Osyǵan bailanysty áskeri-patriottyq tárbieniń materialdyq-tehnikalyq bazasyn jańǵyrtý, uiymdastyrýshylyq-ádistemelik qamtamasyz etý deńgeiin, uiymdastyrýshylar men mamandardyń kásibi daiarlyǵyn arttyrý qajet dep sanaimyz. Sondai-aq osy baǵytta keshendi jáne júieli kózqarasty talap etetin osy saladaǵy máselelerdi sheshýge BAQ-ty keńinen jáne belsendi tartý mańyzdy», deidi sala mamandary.
Sońǵy jyldary baiqap júrgenimizdei, «Jas sarbaz» balalar-jasóspirimder áskeri-patriottyq qozǵalysy» respýblikalyq qoǵamdyq birlestigi tereńdetip, belsendi túrde nasihattalýda. Onyń filialdary qazirdiń ózinde elimizdiń barlyq aimaqtarynda, sondai-aq Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynda qurylǵan. Jastardy áskeri-patriottyq tárbieleý jumysyn odan ári damytý maqsatynda qozǵalys respýblikalyq jáne halyqaralyq deńgeide ózara is-qimyl jáne yntymaqtastyq týraly birqatar memorandýmdarǵa qol qoidy, onyń ishinde Qorǵanys ministrligi men barlyq oblystardyń, respýblikalyq mańyzy bar qalalardyń ákimdikteri, sondai-aq Resei Federatsiiasynyń «Iýnarmiia» áskeri-patriottyq qozǵalysy bar.
Jalpy, Qorǵanys ministrligi atap ótkendei, júzege asyrylyp jatqan jobalar men jergilikti sharalardy aralyq taldaý áskeri-patriottyq tárbieniń mazmundyq bailyǵy men mańyzdylyǵyn kórsetedi. Jastar arasynda patriotizmdi áleýmettik qana emes, sonymen birge rýhani-adamgershilik, mádeni, tarihi jáne basqa da quramdastardy biriktiretin eń mańyzdy qundylyq retinde qarastyrý barǵan saiyn keń taralýda.
«Serpindi damyp kele jatqan qazaq qoǵamyna utqyrlyǵymen, syndarlyǵymen jáne el taǵdyry úshin jaýapkershilik sezimi damyǵan joǵary bilimdi adamdar qajet, - deidi sarapshylar. – Sondyqtan azamattyq pen otansúigishtikke tárbieleý – ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar qyzmetiniń basym baǵyttarynyń qatarynda.
Óitkeni, rýhani-adamgershilik jáne áleýmettik qundylyqtar retinde jastardyń boiynda azamattyq pen patriotizmdi damytý, óskeleń urpaqtyń kásibi mańyzdy qasietterin jetildirý, daǵdylardy jáne olardyń ártúrli salalarda belsendi kórinis tabýyna daiyndyqty qalyptastyrý ýaqyt talabynan túspek emes. Ásirese, áskeri qyzmet kezinde, konstitýtsiialyq jáne áskeri boryshqa adaldyq, joǵary jaýapkershilik pen tártipti qajet etedi».
Osyndai izgi sharalardy biriktiretin jáne júzege asyryla bastaǵan «Birtutas ult – birtutas ásker» baǵdarlama aiasynda áskeri-patriottyq jumystardy júzege asyrýǵa jastardyń 70 paiyzǵa deiingi bóligi qatysady dep kútilýde. Elimizdegi oqý oryndarynda, tehnikalyq jáne kásiptik bilim berý, orta bilimnen keiingi bilim berý uiymdarynda 100 paiyz áskeri-patriottyq klýbtar, synyptar men úiirmeler jumys isteitin bolady. Jalpy bilim berý uiymdaryndaǵy áskeri-patriottyq klýbtar men «Jas sarbaz» synyptarynyń oqýshylary 20 paiyzǵa deiin jetedi. Jalpy, azamattardyń 70 paiyzy baǵdarlama týraly habardar bolady. Ony qarjylandyrý jergilikti biýdjetterden, sondai-aq biýdjetten tys qorlardan júzege asyrylady.
Onda kózdelgen sharalar mynalarǵa baǵyttalǵan:
- jastardy memleketimizdiń qaharmandyqqa toly tarihy týraly, qazaq halqynyń túrli kezeńdegi aýyr áskeri synaqtardaǵy erlikteri jáne qazaq memlekettiliginiń qalyptasýy, áskeri jáne jaýyngerlik dástúrleri, Qarýly Kúshterdiń, basqa da áskerlerdiń rámizderi týraly jan-jaqty áskeri-patriottyq tárbieleý.
- Qazaqstan Respýblikasy Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerleri men áskeri quralymdarynyń memlekettik organdarmen, uiymdarmen jáne barlyq úlgidegi oqý oryndarymen jastardy áskeri-patriottyq tárbieleý máseleleri boiynsha tyǵyz bailanys ornatý;
- jastardy áskeri-patriottyq tárbieleý boiynsha patronajdyq jumysqa barlyq sanattaǵy áskeri qyzmetshilerdi, izdestirý jasaqtary quramynda jumysqa tarta otyryp, ózekti máseleler boiynsha ártúrli is-sharalardy (dóńgelek ústelder, seminarlar, konferentsiialar jáne basqa da ǵylymi forýmdar) ótkizý;
- jastardy áskeri sherýlerge, áskeri bólimniń jyl saiynǵy merekelerine qatysýǵa tartý, eskertkishterge, obeliskterge, eskertkishterge gúl shoqtaryn qoiý, Uly Otan soǵysy ardagerleri men internatsionalist-jaýyngerlerge qurmet kórsetý, áskeri ant qabyldaý, áskeri qyzmetkerlerge áskeri nagradalar tapsyrý, arnaiy is-sharalardy ótkizý kezinde áskeri bólimniń Jaýyngerlik Týyn alyp shyǵý;
- jastar arasynda Qazaqstan Respýblikasy Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerleri men áskeri quralymdarynyń tarihi maqsatyn, olardyń damý, qyzmet etý erekshelikterin jáne júktelgen mindetterdi oryndaýdaǵy ornyn tereń túsinýdiń barlyq nysandary men ádisterimen tárbieleý;
- respýblikadaǵy árbir mektep pen kolledjde áskeri-patriottyq klýbtardy, «Jas sarbaz» synyptaryn, úiirme jumystaryn qurý tájiribesin jalǵastyrý jáne olarǵa áskeri bólimder tarapynan basshylyq etý;
- tarihi oryndarǵa ekskýrsiialar uiymdastyrý, túrli kórmelerdi aralaý, jastardy Otan qorǵaýshylardyń erlikteri týraly baiandaityn kórkem ádebiet, tarihi jáne áskeri estelikterdi oqýǵa baýlý.
Óz kezeginde, jastarǵa áskeri-patriottyq tárbie berýdi uiymdastyrý men júrgizýdiń biryńǵai tásilderin ázirleý mynalardy qamtidy: tujyrymdamalyq jáne baǵdarlamalyq qujattar aiasynda jastarǵa áskeri-patriottyq tárbie berýdi uiymdastyrý jáne ótkizý; respýblikalyq jáne oblystyq deńgeide tikelei ózara is-qimyldy qamtamasyz etý jáne áskeri-patriottyq tárbie máselelerimen ainalysatyn barlyq oblystyq jáne aýdandyq qurylymdardyń is-áreketterin úilestirý; aýdandyq, qalalyq jáne oblystyq áskeri-patriottyq jiyndardy ótkizý; respýblikalyq áskeri-patriottyq jiyndarǵa qatysý úshin úzdik áskeri-patriottyq klýbtardy irikteý; ortalyq memlekettik organdarmen, qoǵamdyq uiymdarmen, sondai-aq shet memleketterdiń jastar uiymdarymen yntymaqtastyq týraly memorandýmdar jasasý; «Jas sarbaz» respýblikalyq shtabynyń ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdarmen jáne qoǵamdyq uiymdarmen tyǵyz bailanysyn damytý; ártúrli formalar men ádisterdi paidalana otyryp, memlekettik jáne qoǵamdyq mekemelerdi, aýdandyq jáne oblystyq qurylymdardy teń dárejede tartý qajettiginen týyndaityn qyzmet tepe-teńdigi; jalpy halyqtyń múddelerin eskere otyryp jáne barlyq áleýmettik jáne kásibi toptardy, eń aldymen jastardy tartý arqyly oqiǵalardyń áserin maqsatty etý.
Baǵdarlamanyń materialdyq bazasyn damytýǵa keletin bolsaq, áskeri-patriottyq qozǵalysqa áleýmettik granttar, ádistemelik jáne materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etý úshin qajetti resýrstar qurylýda. Elimizdiń aimaqtarynda Qazaqstan Respýblikasy Qarýly Kúshteriniń Ulttyq áskeri-patriottyq ortalyǵynyń filialdary ashylýda. Mektepter, kolledjder, joǵary oqý oryndary kitaphanalarynyń kitap qory tarihi-patriottyq baǵyttaǵy shyǵarmalarmen tolyǵýda. Áskeri-patriottyq tárbie berý boiynsha ádistemelik usynystar ázirlenip, júzege asyrylýda. Áskeri bólimderde, oqý oryndarynda, kitaphanalarda memlekettik jáne oblystyq deńgeide patriottyq sipattaǵy aýdio jáne beine kitaphanalar qurylýda.
Jastarǵa áskeri-patriottyq tárbie berý úderisine basshylyq jasaý úshin respýblikalyq jáne óńirlik deńgeide áskeri-patriottyq tárbie jónindegi úilestirý keńesi quryldy, onyń quramyna múddeli memlekettik organdar men qoǵamdyq uiymdardyń basshylary kirdi. Bul jumysqa jastarǵa tálimgerlik jáne qadaǵalaý fýnktsiialaryn júzege asyratyn memlekettik jáne qoǵamdyq institýttar qatysady. Áskeri-patriottyq tárbie sýbektileriniń ártúrli sanattary qyzmetiniń nátijeleri zerdelenip, anyqtalǵan kemshilikterdi joiý jáne oń tájiribeni bekitý maqsatynda oqý-tárbie protsesine der kezinde qajetti túzetýler engizilip, baqylaý júrgizilýde.
Osyndai ilkimdi isterdiń túpkilikti nátijesi qazirgi zamanǵy mindetter men elimizdiń damý maqsatyna jaýap beretin jastardy áskeri-patriottyq tárbieleý júiesin qalyptastyrýdy kózdeidi. Atap aitqanda, jastardyń Qazaqstan tarihy men mádenietine qatystylyq sezimin nyǵaitý, urpaqtar sabaqtastyǵyn qamtamasyz etý, belsendi ómirlik ustanymy bar azamatty tárbieleý, Qarýly Kúshterdiń imidjin arttyrý jáne áskeri qyzmettiń bedelin nyǵaitý syndy sharalardy ilgeriletedi.
