Qazaqstandaǵy patrıotızmniń ósýiniń oń dınamıkasyn qalyptastyrý, jastardyń qoǵamdyq-eńbek belsendiligin arttyrý, olardyń qoǵam, memleket ómiri men qyzmetiniń negizgi salalaryn damytýǵa qosatyn úlesin jetildirý – qazirgi kúnniń negizgi mindetteriniń qatarynan túspek emes. Sonymen birge, rýhanıatty jańǵyrtý, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası turaqtylyqty nyǵaıtý, eldiń ulttyq qaýipsizdigi qamtamasyz etý syndy sharýalar úzdiksiz jumysty qajet etedi. Búgingi jaǵdaıda ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar, qoǵamdyq birlestikter jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berý arqyly olardyń boıynda joǵary patrıottyq sanany, Otanǵa degen adaldyq sezimin, azamattyq boryshyn oryndaýǵa ázirlikterin damytýǵa kúsh salýda. Osy baǵyttaǵy jan-jaqty, júıeli, maqsatty jáne úılestirilgen qyzmetter el múddesin qorǵaýdaǵy asa mańyzdy konstıtýsıalyq mindetterdiń oryndalýyn, ony qarýly túrde qorǵaı bilýdi, áskerı tarıhtan habardar etýdi, áskerı qyzmetti ótkerýdi, áskerı dástúrlerdi saqtaýdy jáne jetildirýdi qamtamasyz etedi.
Sondyqtan, eń aldymen, barlyq deńgeıdegi memlekettik organdardyń, ǵylymı jáne bilim berý uıymdarynyń, ardagerlerdiń, jastardyń jáne basqa da qoǵamdyq uıymdardyń qyzmetin biriktire túsý qajet. Bastalyp úlgergen bul úderiske odan ári serpin berý úshin osy saladaǵy máselelerdiń keń aýqymyn sheshýge qoǵamnyń bir kisideı atsalysqany mańyzdy. Bul oraıda, birinshiden, jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý júıesin ǵylymı-ádistemelik qamtamasyz etý deńgeıin arttyrý kerek.
Atap aıtqanda, osy saladaǵy ádistemelik ázirlemelerdiń sanyn kóbeıtý, ony is júzinde paıdalaný maqsatynda bar tájirıbeni ázirleý jáne jalpylaý josparlanǵany jón. Sonymen qatar, mamandar men tálimgerler qaýymyn, sondaı-aq osy salanyń jaǵdaıyna jáne áskerı-patrıottyq jobalarǵa kásibı baǵalaý júrgizetin sarapshylar qaýymdastyǵyn qalyptastyrý jumystary júrgizilýi tıis.
Ekinshiden, vedomstvoaralyq ózara is-qımyl jáne memlekettik-memlekettik áriptestik júıesin nyǵaıtý boıynsha is-sharalar júıeli júrgizilýi qajet. Mundaı ózara is-qımyldyń maqsaty – jastardyń Qazaqstan tarıhyn, onyń ishinde áskerı tarıhty oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn belsendirý jáne arttyrý.
Sonymen qatar, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik merekeleriniń negizine aınalǵan oqıǵalar týraly tereń bilimi bar azamattardyń sanyn kóbeıtý, sondaı-aq áskerı-patrıottyq tárbıe boıynsha bilim berý uıymdary jumysynyń sapasyn arttyrý mindeti tur. Munyń aıasynda stýdentterge kásibı baǵdar berý jáne olardy áskerı qyzmetke, bilim berý júıesindegi jumysqa, ǵylymǵa, mádenıetke jáne sportqa tartý jumystary kiredi. Osynyń barlyǵy óskeleń urpaqtyń boıynda memleket rámizderi men onyń tarıhı eskertkishterine degen maqtanysh, qurmet pen qasterleý sezimin qalyptastyrady.
«Búginde barlyq múddeli memlekettik organdardy tarta otyryp, oqý oryndarynda áskerı-patrıottyq tárbıe berýdiń sapasyn arttyrý qajet. Ókinishke qaraı, bul mekemeler mádenıet mekemeleri sıaqty ádistemelik qamtamasyz etýde, ásirese osy saladaǵy mamandardy daıarlaý jáne qaıta daıarlaýda qıyndyqtardy bastan keshirýde. Osyǵan baılanysty áskerı-patrıottyq tárbıeniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańǵyrtý, uıymdastyrýshylyq-ádistemelik qamtamasyz etý deńgeıin, uıymdastyrýshylar men mamandardyń kásibı daıarlyǵyn arttyrý qajet dep sanaımyz. Sondaı-aq osy baǵytta keshendi jáne júıeli kózqarasty talap etetin osy saladaǵy máselelerdi sheshýge BAQ-ty keńinen jáne belsendi tartý mańyzdy», deıdi sala mamandary.
Sońǵy jyldary baıqap júrgenimizdeı, «Jas sarbaz» balalar-jasóspirimder áskerı-patrıottyq qozǵalysy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi tereńdetip, belsendi túrde nasıhattalýda. Onyń fılıaldary qazirdiń ózinde elimizdiń barlyq aımaqtarynda, sondaı-aq Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynda qurylǵan. Jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý jumysyn odan ári damytý maqsatynda qozǵalys respýblıkalyq jáne halyqaralyq deńgeıde ózara is-qımyl jáne yntymaqtastyq týraly birqatar memorandýmdarǵa qol qoıdy, onyń ishinde Qorǵanys mınıstrligi men barlyq oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń ákimdikteri, sondaı-aq Reseı Federasıasynyń «Iýnarmıa» áskerı-patrıottyq qozǵalysy bar.
Jalpy, Qorǵanys mınıstrligi atap ótkendeı, júzege asyrylyp jatqan jobalar men jergilikti sharalardy aralyq taldaý áskerı-patrıottyq tárbıeniń mazmundyq baılyǵy men mańyzdylyǵyn kórsetedi. Jastar arasynda patrıotızmdi áleýmettik qana emes, sonymen birge rýhanı-adamgershilik, mádenı, tarıhı jáne basqa da quramdastardy biriktiretin eń mańyzdy qundylyq retinde qarastyrý barǵan saıyn keń taralýda.
«Serpindi damyp kele jatqan qazaq qoǵamyna utqyrlyǵymen, syndarlyǵymen jáne el taǵdyry úshin jaýapkershilik sezimi damyǵan joǵary bilimdi adamdar qajet, - deıdi sarapshylar. – Sondyqtan azamattyq pen otansúıgishtikke tárbıeleý – ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar qyzmetiniń basym baǵyttarynyń qatarynda.
Óıtkeni, rýhanı-adamgershilik jáne áleýmettik qundylyqtar retinde jastardyń boıynda azamattyq pen patrıotızmdi damytý, óskeleń urpaqtyń kásibı mańyzdy qasıetterin jetildirý, daǵdylardy jáne olardyń ártúrli salalarda belsendi kórinis tabýyna daıyndyqty qalyptastyrý ýaqyt talabynan túspek emes. Ásirese, áskerı qyzmet kezinde, konstıtýsıalyq jáne áskerı boryshqa adaldyq, joǵary jaýapkershilik pen tártipti qajet etedi».
Osyndaı izgi sharalardy biriktiretin jáne júzege asyryla bastaǵan «Birtutas ult – birtutas ásker» baǵdarlama aıasynda áskerı-patrıottyq jumystardy júzege asyrýǵa jastardyń 70 paıyzǵa deıingi bóligi qatysady dep kútilýde. Elimizdegi oqý oryndarynda, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý, orta bilimnen keıingi bilim berý uıymdarynda 100 paıyz áskerı-patrıottyq klýbtar, synyptar men úıirmeler jumys isteıtin bolady. Jalpy bilim berý uıymdaryndaǵy áskerı-patrıottyq klýbtar men «Jas sarbaz» synyptarynyń oqýshylary 20 paıyzǵa deıin jetedi. Jalpy, azamattardyń 70 paıyzy baǵdarlama týraly habardar bolady. Ony qarjylandyrý jergilikti búdjetterden, sondaı-aq búdjetten tys qorlardan júzege asyrylady.
Onda kózdelgen sharalar mynalarǵa baǵyttalǵan:
- jastardy memleketimizdiń qaharmandyqqa toly tarıhy týraly, qazaq halqynyń túrli kezeńdegi aýyr áskerı synaqtardaǵy erlikteri jáne qazaq memlekettiliginiń qalyptasýy, áskerı jáne jaýyngerlik dástúrleri, Qarýly Kúshterdiń, basqa da áskerlerdiń rámizderi týraly jan-jaqty áskerı-patrıottyq tárbıeleý.
- Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerleri men áskerı quralymdarynyń memlekettik organdarmen, uıymdarmen jáne barlyq úlgidegi oqý oryndarymen jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý máseleleri boıynsha tyǵyz baılanys ornatý;
- jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý boıynsha patronajdyq jumysqa barlyq sanattaǵy áskerı qyzmetshilerdi, izdestirý jasaqtary quramynda jumysqa tarta otyryp, ózekti máseleler boıynsha ártúrli is-sharalardy (dóńgelek ústelder, semınarlar, konferensıalar jáne basqa da ǵylymı forýmdar) ótkizý;
- jastardy áskerı sherýlerge, áskerı bólimniń jyl saıynǵy merekelerine qatysýǵa tartý, eskertkishterge, obelıskterge, eskertkishterge gúl shoqtaryn qoıý, Uly Otan soǵysy ardagerleri men ınternasıonalıs-jaýyngerlerge qurmet kórsetý, áskerı ant qabyldaý, áskerı qyzmetkerlerge áskerı nagradalar tapsyrý, arnaıy is-sharalardy ótkizý kezinde áskerı bólimniń Jaýyngerlik Týyn alyp shyǵý;
- jastar arasynda Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń, basqa da áskerleri men áskerı quralymdarynyń tarıhı maqsatyn, olardyń damý, qyzmet etý erekshelikterin jáne júktelgen mindetterdi oryndaýdaǵy ornyn tereń túsinýdiń barlyq nysandary men ádisterimen tárbıeleý;
- respýblıkadaǵy árbir mektep pen kolejde áskerı-patrıottyq klýbtardy, «Jas sarbaz» synyptaryn, úıirme jumystaryn qurý tájirıbesin jalǵastyrý jáne olarǵa áskerı bólimder tarapynan basshylyq etý;
- tarıhı oryndarǵa ekskýrsıalar uıymdastyrý, túrli kórmelerdi aralaý, jastardy Otan qorǵaýshylardyń erlikteri týraly baıandaıtyn kórkem ádebıet, tarıhı jáne áskerı estelikterdi oqýǵa baýlý.
Óz kezeginde, jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berýdi uıymdastyrý men júrgizýdiń biryńǵaı tásilderin ázirleý mynalardy qamtıdy: tujyrymdamalyq jáne baǵdarlamalyq qujattar aıasynda jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berýdi uıymdastyrý jáne ótkizý; respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıde tikeleı ózara is-qımyldy qamtamasyz etý jáne áskerı-patrıottyq tárbıe máselelerimen aınalysatyn barlyq oblystyq jáne aýdandyq qurylymdardyń is-áreketterin úılestirý; aýdandyq, qalalyq jáne oblystyq áskerı-patrıottyq jıyndardy ótkizý; respýblıkalyq áskerı-patrıottyq jıyndarǵa qatysý úshin úzdik áskerı-patrıottyq klýbtardy irikteý; ortalyq memlekettik organdarmen, qoǵamdyq uıymdarmen, sondaı-aq shet memleketterdiń jastar uıymdarymen yntymaqtastyq týraly memorandýmdar jasasý; «Jas sarbaz» respýblıkalyq shtabynyń ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdarmen jáne qoǵamdyq uıymdarmen tyǵyz baılanysyn damytý; ártúrli formalar men ádisterdi paıdalana otyryp, memlekettik jáne qoǵamdyq mekemelerdi, aýdandyq jáne oblystyq qurylymdardy teń dárejede tartý qajettiginen týyndaıtyn qyzmet tepe-teńdigi; jalpy halyqtyń múddelerin eskere otyryp jáne barlyq áleýmettik jáne kásibı toptardy, eń aldymen jastardy tartý arqyly oqıǵalardyń áserin maqsatty etý.
Baǵdarlamanyń materıaldyq bazasyn damytýǵa keletin bolsaq, áskerı-patrıottyq qozǵalysqa áleýmettik granttar, ádistemelik jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý úshin qajetti resýrstar qurylýda. Elimizdiń aımaqtarynda Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń Ulttyq áskerı-patrıottyq ortalyǵynyń fılıaldary ashylýda. Mektepter, kolejder, joǵary oqý oryndary kitaphanalarynyń kitap qory tarıhı-patrıottyq baǵyttaǵy shyǵarmalarmen tolyǵýda. Áskerı-patrıottyq tárbıe berý boıynsha ádistemelik usynystar ázirlenip, júzege asyrylýda. Áskerı bólimderde, oqý oryndarynda, kitaphanalarda memlekettik jáne oblystyq deńgeıde patrıottyq sıpattaǵy aýdıo jáne beıne kitaphanalar qurylýda.
Jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berý úderisine basshylyq jasaý úshin respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeıde áskerı-patrıottyq tárbıe jónindegi úılestirý keńesi quryldy, onyń quramyna múddeli memlekettik organdar men qoǵamdyq uıymdardyń basshylary kirdi. Bul jumysqa jastarǵa tálimgerlik jáne qadaǵalaý fýnksıalaryn júzege asyratyn memlekettik jáne qoǵamdyq ınstıtýttar qatysady. Áskerı-patrıottyq tárbıe sýbektileriniń ártúrli sanattary qyzmetiniń nátıjeleri zerdelenip, anyqtalǵan kemshilikterdi joıý jáne oń tájirıbeni bekitý maqsatynda oqý-tárbıe prosesine der kezinde qajetti túzetýler engizilip, baqylaý júrgizilýde.
Osyndaı ilkimdi isterdiń túpkilikti nátıjesi qazirgi zamanǵy mindetter men elimizdiń damý maqsatyna jaýap beretin jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý júıesin qalyptastyrýdy kózdeıdi. Atap aıtqanda, jastardyń Qazaqstan tarıhy men mádenıetine qatystylyq sezimin nyǵaıtý, urpaqtar sabaqtastyǵyn qamtamasyz etý, belsendi ómirlik ustanymy bar azamatty tárbıeleý, Qarýly Kúshterdiń ımıjin arttyrý jáne áskerı qyzmettiń bedelin nyǵaıtý syndy sharalardy ilgeriletedi.
