Búgin Ońtústik Qazaqstanda oblys ákimi janyndaǵy «Yrys aldy – yntymaq» qoǵamdyq forýmy ótti. Shymkent qalasy «Musa» saltanat saraıynda ótken oblystyq shara - «Ardagerler – urpaq sabaqtastyǵynyń ózegi» taqyrybyna arnaldy. İs-sharany jazýshy, qoǵamdyq forýmnyń hatshysy Marhabat Baıǵut júrgizdi.
Qoǵamdyq forýmǵa óńirimizdegi barlyq aýdan, qaladan delegattar, zıaly qaýym ókilderi, depýtattar men quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri, dinı basqarma ımamdary men BAQ ókilderi jalpy sany 300-den astam azamat qatysty.
Jıynda sóz alǵan Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev tárbıelik maǵynasy zor forýmǵa jınalǵan kópshilikti Ramazan aıymen quttyqtap, búgingi taqyryp aıasynda oıyn ortaǵa saldy.
«Bizdiń qazaqta qadirmendi qarıalardyń, abyz aqsaqaldardyń orny erek. Bul uly qasıetter, saıyp kelgende, ulttyq kodymyzdyń ýyzyna jatady. Elbasymyz óziniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý ekenine, onsyz jańǵyrý degenimiz qur jańǵyryqqa aınalýy múmkin degen bolatyn. Baıyrǵy tarıhymyzǵa aı kózimen qarasaq, qaı kezde de qazynaly qarıalar eldi birlik pen adal eńbekke jetelep otyrǵan. Ultymyzdyń ulaǵatty salt-dástúrlerin ómir mektebi retinde damytyp, urpaqtar sabaqtastyǵyna ulastyryp, keleshekti kemeldendirýden aıanbaǵan»,-dedi ákim.
Sonymen qatar, óz baıandamasynda J.Túımebaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda aıqyn kórsetilgen baǵdarlar men jobalardy júzege asyrýda qarıamyz ben jasymyz bilek sybana, birlik pen yntymaqty tý etip kirisýimiz kerek dedi.
Forým barysynda Ardagerler uıymynyń qurylǵanyna 30 jyl tolýyna oraı óńirdegi 20 ardager «Oblysqa sińirgen eńbegi úshin» medalimen nagradtalsa, eki ardager oblys ákiminiń Gramotasymen marapattaldy.
Óz kezeginde, oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Jeńisbek Máýlenqulov «30 jyl – 30 beles» taqyrybynda baıandama jasasa, qoǵam qaıratkeri, eńbek ardageri Shalataı Myrzahmetov urpaqtar sabaqtastyǵy jáne ádemi qartaıýdyń mán-maǵynasyna toqtaldy. Al, medısına salasynyń ardageri, ǵylymdarynyń doktory Imanáli Baıdaýletov «Eńbegine sengenniń eńsesi bıik» taqyrybynda baıandama jasady. Sondaı-aq, aıtysker aqyn Birjan Baıtýov «Qarıalar men jastar. Rýhanı jańǵyrý jáne týǵan jer» taqyrybynda jastardyń atynan óz oı-pirimen bólisti.
Jıyn barysynda forýmǵa qatysýshylar orta toltyrǵan pikirler negizinde arnaıy qarar qabyldady.
