Partıanyń baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, «Nur Otan»-nyń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi jol kartasy aıasynda bıyl 17 mıllıon sharshy metr turǵyn úı salý josparlanýda, onyń 2,5 mıllıony halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn jandarǵa arnalady. Jyl basynan beri 7,7 mıllıon sh.m. turǵyn úı nemese 66 myń páter paıdalanýǵa berildi.
Alaıda, partıalyq baqylaý komıtetiniń múshesi Ánýar İlıasovanyń aıtýynsha, páterge muqtaj jandar sany artyp keledi. Qazirgi ýaqytta turǵyn úı kezeginde 577 myń otbasy tur. 2019 jyldyń qańtarynan 2021 jyldyń qyrkúıegine deıin 113,8 myń turǵyn kezekte tur. Olardyń kópshiligi –áleýmettik osal toptaǵy azamattar.
– Sońǵy ýaqytta áleýmettik turǵyn úı salýǵa jáne ony bólýge baılanysty partıanyń qoǵamdyq qabyldaý bólmelerine ótinishter sany artqanyn aıtqym keledi. Máselen, Aqtaý qalasynda ákimdik 2-shi toptaǵy múgedekke rakovınasy, ýnıtazy jáne vanasy joq jaldamaly páter bólgen. Atyraý oblystyq partıa fılıalyna kópbalaly analardan shaǵym túsken. Olardyń turǵyn úı keshenindegi esikterdiń sapasy óte nashar, qabyrǵalary jarylǵan, al qysta ishki jáne syrtqy aýa temperatýrasy birdeı. Sońǵy bir jarym jylda osyndaı shaǵymdardyń 11 myńnan astamy tústi, – dedi Ánýar İlıasova.
Bul rette, halyqtyń áleýmettik osal toptaryna 2017-2019 jyldary paıdalanýǵa berilgen 21,5 myń páterdiń 8%-y azamattardyń osy sanatyna jatpaıtyn adamdar arasynda bólingen, al páterlerdiń taǵy 12%-y ınjenerlik-kommýnıkasıalyq ınfraqurylymnyń jáne aýmaqty abattandyrýdyń bolmaýyna baılanysty bólinbegen.
– Memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrý aıasynda paıdalanýǵa beriletin turǵyn úıdiń sapasy, ókinishke qaraı, kóp jaǵdaıda kóńil kónshiterlik emes, – dep atap ótti Komıtet tóraǵasy, Májilis depýtaty Artýr Platonov.
Óz kezeginde Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev 2015 jyly qurylys sapasyn baqylaý tolyǵymen jergilikti atqarýshy organdardyń, memlekettik sáýlet-qurylys basqarmasynyń qaramaǵyna berilgenin naqtylady.
– Olar tekseristerdi azamattardyń ótinishterinen keıin ǵana júrgizedi. Salynyp jatqan nysandardy tekserý – 6,9% boldy. 10 529 nysanǵa 725 tekserý júrgizildi. Qala turǵyndary ınjenerlik-kommýnaldyq jelilerdiń júktemelerine, kólik keptelisterine alyp keletin tyǵyz salynyp jatqan qurylystarǵa shaǵymdanatyny jasyryn emes. Bul máseleler ákimdikter ázirleıtin egjeı-tegjeıli jobalaý jospary boıynsha retteledi. Biz josparlardyń barlyq qala qurylysy normalaryna sáıkestigi turǵysynan memlekettik saraptamadan ótýi tıistigin zańnamalyq túrde bekitýdi usynamyz, – dedi Qaıyrbek Óskenbaev.
Ol sondaı-aq ákimdikterdiń ornyna áleýmettik turǵyn úı salýmen keıinnen satyp alýǵa bolatyn jeke sektor aınalysqany jón degen pikirin bildirdi.
Sonymen qatar, Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý birinshi vıse-mınıstriniń aıtýynsha, qurylys prosesteriniń ashyqtyǵyn qamtamasyz maqsatynda jáne turǵyn úı qurylysynyń sapasyn baqylaý júrgizý úshin «E-Qurylys» biryńǵaı aqparattyq júıesi ázirlenip jatqanyn aıtty. Júıe jumysyn naqty ýaqyt rejıminde baqylaýǵa múmkindik beredi. Jańa júıe 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys isteı bastaıdy.
Memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrý barysynda búdjet qarajatyn jumsaýǵa baılanysty kóptegen qarjylyq zań buzýshylyq faktileri Komıtet músheleriniń saýaldaryn týǵyzdy.
– «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý boıynsha Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıteti 21 mlrd teńge somasynda zań buzýshylyqtarǵa jol berdi. Budan basqa, komıtettiń 10 mlrd teńgeden astam búdjet qarajatyn tıimsiz paıdalaný faktileri anyqtaldy. Bul jerde naqty aqparatsyz Komıtetke 21 mlrd teńgege búdjettik ótinim qalaı maquldanýy múmkin degen suraq týyndaıdy, – dedi Ánýar İlıasova.
Ol sondaı-aq, «Báıterek development» AQ-da (qazir Qazaqstan turǵyn úı kompanıasy) tıimsiz josparlaý anyqtalǵanyn da atap ótti. Olar jobalaý smetalyq qujattamasy bolmaǵan nemese ázirlený barysynda BQO, SQO, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystarynda 19 mlrd teńgeden astam somaǵa birqatar jobalardyń qurylysyn qarjylandyrǵan.
Otyrys qorytyndysy boıynsha, Partıalyq baqylaý komıteti Indýstrıa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine jáne Ulttyq ekonomıka mınıstrligine halyqtyń az qamtylǵan jáne áleýmettik osal toptary úshin turǵyn úı salýdy jeke arnaıy memlekettik baǵdarlamaǵa bólýdi, sondaı-aq osy baǵyttaǵy búdjettik qarjylandyrýdy kóbeıtý múmkindigin qarastyrýdy usyndy.
Nurotandyqtar páterlerdi berý prosesin jedeldetý úshin memlekettik baǵdarlamalar sheńberinde halyqtyń az qamtylǵan jáne áleýmettik osal toptary úshin komersıalyq qurylys kompanıalarynan daıyn ınjenerlik ınfraqurylymy bar turǵyn úı satyp alý tetigin engizýdi usyndy.
Eske sala keteıik, «Nur Otan» partıasynyń saılaýaldy ýádeleri aıasynda 2025 jylǵa qaraı 1 mıllıonǵa jýyq otbasy úshin, onyń ishinde 284 myń kópbalaly jáne kedeılik sheginen tómen otbasylar, múmkindigi shekteýli azamattar, jetim balalar úshin 103 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi. Aýyldyq jerlerde jyl saıyn jeke turǵyn úı salý úshin ınjenerlik jelilermen qamtamasyz etilgen 22 myń jer ýchaskesi bólinedi.
