Nur Otan az qamtylǵan jáne áleýmettik osal toptarǵa arnap jeke úi salýdy usyndy
Partiianyń baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, «Nur Otan»-nyń sailaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi jol kartasy aiasynda biyl 17 million sharshy metr turǵyn úi salý josparlanýda, onyń 2,5 milliony halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn jandarǵa arnalady. Jyl basynan beri 7,7 million sh.m. turǵyn úi nemese 66 myń páter paidalanýǵa berildi.
Alaida, partiialyq baqylaý komitetiniń múshesi Ánýar Iliiasovanyń aitýynsha, páterge muqtaj jandar sany artyp keledi. Qazirgi ýaqytta turǵyn úi kezeginde 577 myń otbasy tur. 2019 jyldyń qańtarynan 2021 jyldyń qyrkúiegine deiin 113,8 myń turǵyn kezekte tur. Olardyń kópshiligi –áleýmettik osal toptaǵy azamattar.
– Sońǵy ýaqytta áleýmettik turǵyn úi salýǵa jáne ony bólýge bailanysty partiianyń qoǵamdyq qabyldaý bólmelerine ótinishter sany artqanyn aitqym keledi. Máselen, Aqtaý qalasynda ákimdik 2-shi toptaǵy múgedekke rakovinasy, ýnitazy jáne vannasy joq jaldamaly páter bólgen. Atyraý oblystyq partiia filialyna kópbalaly analardan shaǵym túsken. Olardyń turǵyn úi keshenindegi esikterdiń sapasy óte nashar, qabyrǵalary jarylǵan, al qysta ishki jáne syrtqy aýa temperatýrasy birdei. Sońǵy bir jarym jylda osyndai shaǵymdardyń 11 myńnan astamy tústi, – dedi Ánýar Iliiasova.
Bul rette, halyqtyń áleýmettik osal toptaryna 2017-2019 jyldary paidalanýǵa berilgen 21,5 myń páterdiń 8%-y azamattardyń osy sanatyna jatpaityn adamdar arasynda bólingen, al páterlerdiń taǵy 12%-y injenerlik-kommýnikatsiialyq infraqurylymnyń jáne aýmaqty abattandyrýdyń bolmaýyna bailanysty bólinbegen.
– Memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrý aiasynda paidalanýǵa beriletin turǵyn úidiń sapasy, ókinishke qarai, kóp jaǵdaida kóńil kónshiterlik emes, – dep atap ótti Komitet tóraǵasy, Májilis depýtaty Artýr Platonov.
Óz kezeginde Indýstriia jáne infraqurylymdyq damý birinshi vitse-ministri Qaiyrbek Óskenbaev 2015 jyly qurylys sapasyn baqylaý tolyǵymen jergilikti atqarýshy organdardyń, memlekettik sáýlet-qurylys basqarmasynyń qaramaǵyna berilgenin naqtylady.
– Olar tekseristerdi azamattardyń ótinishterinen keiin ǵana júrgizedi. Salynyp jatqan nysandardy tekserý – 6,9% boldy. 10 529 nysanǵa 725 tekserý júrgizildi. Qala turǵyndary injenerlik-kommýnaldyq jelilerdiń júktemelerine, kólik keptelisterine alyp keletin tyǵyz salynyp jatqan qurylystarǵa shaǵymdanatyny jasyryn emes. Bul máseleler ákimdikter ázirleitin egjei-tegjeili jobalaý jospary boiynsha retteledi. Biz josparlardyń barlyq qala qurylysy normalaryna sáikestigi turǵysynan memlekettik saraptamadan ótýi tiistigin zańnamalyq túrde bekitýdi usynamyz, – dedi Qaiyrbek Óskenbaev.
Ol sondai-aq ákimdikterdiń ornyna áleýmettik turǵyn úi salýmen keiinnen satyp alýǵa bolatyn jeke sektor ainalysqany jón degen pikirin bildirdi.
Sonymen qatar, Indýstriia jáne infraqurylymdyq damý birinshi vitse-ministriniń aitýynsha, qurylys protsesteriniń ashyqtyǵyn qamtamasyz maqsatynda jáne turǵyn úi qurylysynyń sapasyn baqylaý júrgizý úshin «E-Qurylys» biryńǵai aqparattyq júiesi ázirlenip jatqanyn aitty. Júie jumysyn naqty ýaqyt rejiminde baqylaýǵa múmkindik beredi. Jańa júie 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys istei bastaidy.
Memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrý barysynda biýdjet qarajatyn jumsaýǵa bailanysty kóptegen qarjylyq zań buzýshylyq faktileri Komitet músheleriniń saýaldaryn týǵyzdy.
– «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý boiynsha Indýstriia jáne infraqurylymdyq damý ministrliginiń Qurylys jáne turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komiteti 21 mlrd teńge somasynda zań buzýshylyqtarǵa jol berdi. Budan basqa, komitettiń 10 mlrd teńgeden astam biýdjet qarajatyn tiimsiz paidalaný faktileri anyqtaldy. Bul jerde naqty aqparatsyz Komitetke 21 mlrd teńgege biýdjettik ótinim qalai maquldanýy múmkin degen suraq týyndaidy, – dedi Ánýar Iliiasova.
Ol sondai-aq, «Báiterek development» AQ-da (qazir Qazaqstan turǵyn úi kompaniiasy) tiimsiz josparlaý anyqtalǵanyn da atap ótti. Olar jobalaý smetalyq qujattamasy bolmaǵan nemese ázirlený barysynda BQO, SQO, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystarynda 19 mlrd teńgeden astam somaǵa birqatar jobalardyń qurylysyn qarjylandyrǵan.
Otyrys qorytyndysy boiynsha, Partiialyq baqylaý komiteti Indýstriia jáne infraqurylymdyq damý ministrligine jáne Ulttyq ekonomika ministrligine halyqtyń az qamtylǵan jáne áleýmettik osal toptary úshin turǵyn úi salýdy jeke arnaiy memlekettik baǵdarlamaǵa bólýdi, sondai-aq osy baǵyttaǵy biýdjettik qarjylandyrýdy kóbeitý múmkindigin qarastyrýdy usyndy.
Nurotandyqtar páterlerdi berý protsesin jedeldetý úshin memlekettik baǵdarlamalar sheńberinde halyqtyń az qamtylǵan jáne áleýmettik osal toptary úshin kommertsiialyq qurylys kompaniialarynan daiyn injenerlik infraqurylymy bar turǵyn úi satyp alý tetigin engizýdi usyndy.
Eske sala keteiik, «Nur Otan» partiiasynyń sailaýaldy ýádeleri aiasynda 2025 jylǵa qarai 1 millionǵa jýyq otbasy úshin, onyń ishinde 284 myń kópbalaly jáne kedeilik sheginen tómen otbasylar, múmkindigi shekteýli azamattar, jetim balalar úshin 103 million sharshy metr turǵyn úi paidalanýǵa beriledi. Aýyldyq jerlerde jyl saiyn jeke turǵyn úi salý úshin injenerlik jelilermen qamtamasyz etilgen 22 myń jer ýchaskesi bólinedi.
