Ulttyq oıyndar men qoıylymdar, dástúrli ánder men bılermen eshkimdi tańǵaldyra almaısyń. Bizdi tańǵaldyrǵany – ulttyq taǵamdar. Alystan menmundalaıdy. Kádimgi chak-chak bar ǵoı, sonyń sáýklege uqsatyp, basyna úki taǵyp qoıypty.
Nege bári erekshe dep surastyra kelsek, shıpajaı dırektory Gúljanat Buǵybaeva hanym taǵamtaný salasynyń joǵary dárejeli mamany bolyp shyqty.
Gúljanat Amanjolqyzy memleket basshylary men saıası jetekshilerdiń túski, keshki asy, fýrshetine deıin uıymdastyryp, talaı joǵary laýazymdy tulǵalardy tamaqtandyrǵan.
Óziniń taǵamdary «Astananyń mártebeli asy» atty tanystyrylym kitabyna engen. Eńbegi úshin Prezıdent, Senat pen Májilis Tóraǵasynan marapat pen alǵys hat alǵan. OSCE (Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy) jáne Azıa oıyndaryn uıymdastyrý hám ótkizýge atsalysqany úshin de marapattalǵan eken.
Shıpajaıǵa dırektor bolǵanyna birneshe aıdyń ǵana júzi bolypty. Kele salyp, demalýshylardyń as mázirine mán bergen. Óıtkeni as adamnyń arqaýy bolǵanymen, aýrý astan degen de maqal bar. Endeshe adam balasynyń densaýlyǵy ne iship-jegenine tikeleı baılanysty.
Sondyqtan Gúljanat hanym qazaqy taǵamdarǵa asa nazar aýdaryp, as mázirine kóptegen ulttyq taǵamdardy qosqan.
«Jylqy eti tús aýǵansha, sıyr eti kesh batqansha, qoı eti tań atqansha» degen mátel bar qazaqta. Iaǵnı qansha ýaqyt qorytatynyn aıtqan. Iaǵnı jylqy eti delıkates, qymyzy da shıpaly dep, jylqy etinen ázirlengen taǵam túrin kóbeıtken. Taǵy bir mańyzdy nárse bar. Biz qazaqtar asa mán bermeımiz. Taǵam degeniń tábet shaqyryp turý kerek. Bir kórgende «meni jeshi, joq, menen aýyz tı» dep alystan qol bulǵaǵany jón deıdi dırektor hanym.
Qol bulǵaǵan ádemi astan dám aýyz tıip, dámdi ekenine kóz jetkizip, Naýryz merekelerimen quttyqtap qaıttyq.
