Gúljan shýly jazbasyn óshirgennen keıin «bizde halyq shyndyqty aıtsań osylaı jazǵyrady» dep renjipti.
Orynsyz oı
Kezinde jýrnalynyń jarnamasyn jasaý úshin tyrdaı jalańash sheshinip, jurt aldyna shyqqan apamyzdyń sońǵy jazbasynan áleýmettik jelige neni jazyp, neni jazbaý keregin áli túsinbegenin baıqadyq.
Shýly jazbany mazmuny tómendegideı. Apamyz bir jerge barý úshin taksı ustap, bir orystyń taza, jaıly máshınesimen yrǵalyp-jyrǵalyp dittegen jerine jetip alypty. Al qaıtarda bir qazaqtyń ishi las, Qaırat Nurtastyń ánin «baqyrtyp» qoıǵan kólikpen úıine áreń jetipti.
Apamyz qazaq taksıstiń eshteńe oqymaǵanyn, eshteńege qyzyqpaıtynyn, Dımash Qudaıbergen jaıynda múlde bilmeıtinin baıqapty (apa, senimdi bolýyńyz úshin suraı salýyńyz kerek edi).
Tipti,eshteńe oılamaıtyn qazaq taksıstiń «qazaqtar orystardy tunshyqtyrýy kerek» dep oılaıtynyn ańdap qalypty. Osylaısha apamyz jol boıy kókeıge túıgen oılaryn úıine kelgen soń, Feısbýkqa tópeletip jazyp tastaǵan ǵoı.
Erǵalıeva qazaqtar jaıynda ne oılaıdy?
Erǵalıeva osy posty jazǵanda aýyldan shyqqan qazaqtar (Gúlekeńe qatysy joq adamdar) renjıdi-aý dep nege oılamady?
Demek Erǵalıeva oılanbaıtyn saıasatker boldy ǵoı. Sonda onyń bılikti synap, halyqtyń soıylyn soǵyp júrgeniniń bári beker bolǵany ma?
Gúljan apamnyń qazaq taksısttiń nelikten mundaı kúıge túskenin bilmedi dep aıtýǵa aýyzyń barmaıdy. Eger shynymen bilmese,aıtaıyq.
Táýelsizdik alǵaly beri bılik basyndaǵy orystildiler aýyldyń jaıyn oılamaı, jumyssyzdyq beleń alyp, kúnin kóre almaǵan aýyl halqynyń birazy qalaǵa kelip tirshilik etýge májbúr boldy. Óz betinshe kúneltken jurttyń eski kóligimen qalaǵa kelip taksıst bolýdan basqa amaly qaldy ma? Qalǵan joq. Muny opozısıashyl jýrnalıs Gúljan apam bilmeıdi degenge óz basymyz sene almaımyz.
Osy bir jazbadan-aq, Erǵalıevanyń halyq úshin, qazaq tili úshin jany aýyrmaıtyn, oıynshyq oppozısıoner ekenin baıqaǵandaı boldyq. Tipti, myna jazbasynan keıin apamyzdy oppozısıoner degennen góri «saıası saýdager» dep ataǵan durys pa dep qaldyq.
Qazir Astana men Almatynyń kóshelerinde qý tirshiliktiń qamymen júrgen aýyldan kelgen taksıstterdi kóptep kezdestirýge bolady. Páter jaldap, bala-shaǵany qalaı asyraımyn dep júrgen aýyl qazaǵynyń jol boıynda qol kóterip, kóligine mingen Ergalıevaǵa «qandaı mýzyka tyńdaısyz» dep syzylyp turatyn jaıy bar ma? Árıne joq.
Eger orys taksıst «mýzyka qosaıyn ba?» dep sypaılyq tanytsa, onyń jaǵdaıy jaqsy bolǵany... Úrim-butaǵymen osy Almatyda turatyn adamdy jaǵdaıy joq dep eshkim aıta almasy anyq. Almatydaǵy orystardyń baspana degen bálemen bas aýyrtpaǵanyn bárimiz bilemiz. Tórt qubylasy túgel. Jumysy bar.
Mádenıettiń ólshemi...
Al Gúljan apamyzdyń turmys taýqymetin tartyp júrgen qazaq taksısten joǵary mádenıetti talap etetindeı qandaı moraldyq qaqysy bar? Eshqandaı qaqysy joq. Ańqaý aýyl qazaǵynyń mádenıeti kemshin túsip jatsa, oǵan bılik, qala berdi óz qazaǵyna jyly qabaq tanytpaıtyn tasbaýyr orystildi qazaqtar kináli.
Aıtpaqshy, apamyz óz jazbasynda «Qaırat Nurtastyń ánin baqyrtyp qoıypty» dep kekegeni janymyzǵa batty.
Qaırat Nurtasty Erǵalıeva tyńdamaıdy eken dep barsha qazaq sizdiń talǵamyńǵyz boıynsha án tyńdaýy kerek pe?
Qurmetti Gúljan apa, bilip qoıyńyz, qazaq tilinde án salyp, qalyń qazaqtyń qoshemetine bólingen Qaırat Nurtas degen balańyz qazaqtyń shoý-bıznesin damytyp júrgen maıtalman ánshilerdiń biri. Sondyqtan ózin mádenıetti sanaıtyn qazaqtar Qaırat Nurtasty tyńdaıdy.
Kerisinshe «Qaırat Nurtasty baqyrtyp qoıypty» dep ózińizdiń qazirgi qazaqtyń mýzyka mádenıetinen habaryńyz joq ekenińizdi baıqatyp qoıdyńyz.
Sonymen qatar álgi eshteńege qyzyqpaıtyn taksıstiń Dımash Qudaıbergendi bilmeıtinin úlken kemshilik retinde aıtypsyz. Iá, Dımash úlken talant ıesi. Ony mýzykalyq bilimi bar mamandar kúndelikti tyńdaýy múmkin.
Al qarapaıym adamnyń Dımashty kúndelikti tyńdamaıtyny anyq. Gúljan apa, sizge salsa Almatynyń taksısteriniń bárine aq jeıde men qara frak kıgizip, Dımashtyń ánin áýeletip árbir klıenttiń aldynda múnáıim bolǵanyn qalaısyz-aý.
Apa-aý, ony Qazaqstannyń jaǵdaıy kótere me? Ony ózińiz aıtarsyz.Oıyńyzǵa kelgen osy bir oıdy usynys hat retinde joǵaryǵa jazbadyńyz ba?
Endi samaıyńyzdy qyraý shalǵanda oılanbaı post jazyp, jazbańyzdy Feısbýktan qaıta óshirip, bes jasar balanyń deńgeıine túsip otyrsyz. Álde bılikpen kúresip kárteıdińiz be, apa?!
Nurlan JUMAHAN, jýrnalıs
https://dalanews.kz/8927
