Bul jaıynda KTK arnasy habarlady.
Eki jyl buryn ǵana ózgeris engizilip, qaıta qabyldanǵan Qylmystyq kodekstiń shıkiligi shyǵa bastaǵan. Eń soraqysy, zańnyń kemshiliginen elde urlyq-qarlyqtyń sany artyp, kodekstiń olqylyǵynan qylmysty bızneske aınaldyryp alǵandar kóbeıipti. Sondyqtan búgin elimizdegi qylmystyq isterdi tergep, tekserýge tikeleı jaýapty prokýror, polıseıler men advokattar Májiliske túgel jınaldy. Óz kezeginde Májilis tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın:
– Qazir ury 1 mıllıonnan aspaıtyn aqshany qoldy qylsa, ol jábirlenýshiden keshirim surap, bitimgershilikke kelýge ruqsat berilgen. Jazalanbaǵan soń ury jurtty qaıta-qaıta tonaı beredi. Qylmyskerler zańnyń dál osy tusyn paıdalanyp ketedi, – degen N.Nyǵmatýlın endi ekinshi ret urlyqpen ustalǵandarǵa keshirimmen qaraýdyń qajeti joq alǵa tartty. Qoldanystaǵy Qylmystyq kodekske prokýrorlar da narazy. Jaqyp Asanov zańnyń bes kemshiligin tizip kelipti.
– 4 aı buryn bizdiń qyzmetkerler 9 myńnan astam ekonomıkalyq qylmystyq isti tekserdi. Jartysy zańsyz qozǵalǵan. Áli de tergeýge kóńili tolmaıtyndar kóp. Birneshe adam basshysyn jaqsy jaǵynan sıpattasa boldy, jazadan qutylyp ketedi. Úkim shyǵarý úshin osyndaı dálelder jetkilikti me? – deıdi QR Bas prokýrory Jaqyp Asanov
Bas prokýror januıalyq janjaldan soń taıaq jegen kelinshekterdiń de máselesin qozǵady. Qazirgi zań boıynsha, áıelder kúıeýiniń sabap tastaǵanyn sot aldynda ózi dáleldep, kýáger retinde kórshilerdi shaqyrý kerek. Polıseıler turmystyq zorlyq-zombylyq kórgenderdiń isine aralaspaıdy. Áıeline qol kótergenderdi úsh saǵattan artyq usatýǵa da quqyǵy joq. Al ashýy áli basylmaǵan er-azamattar úıine jetken soń adam óltirýge deıin barady eken. Qasymov Qylmystyq kodekstiń mundaı olqylyqtaryna Bas prokýratýrany kinálady.
– Bas prokýratýra qylmystyq isterge qatysty zańdardy shetelderden tikeleı kóshirgen. Zańdarymyz kóbine Germanıadan alynǵan. Qazir bir top maman taǵy da osy elge attanbaq. Al Germanıadaǵy quqyqqorǵaý organdarynyń jumysy múldem basqa ǵoı. Bulaı bireýdiń tártibin túgel kóshirip alýǵa bolmaıdy, – dep QR İshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov óz ýájin aıtty.
Biraq Qasymovtyń qaramaǵyndaǵylarǵa advokattar renjýli. Tergeýshiler qorǵaýshylardyń dálelin elemeıdi de, tipti qylmystyq istiń materıaldaryn túgel kórsetpeıdi eken.
İshki ister mınıstri baǵynyshtylaryn advokattardan da arashalap aldy. Qasymovtyń aıtýynsha, ondaǵan tom isti tegis qaǵazǵa basyp, shyǵaryp berýge qarjy joq eken. Búgingi depýtattar men prokýror, polıseıler arasyndaǵy Qylmystyq kodeks tóńiregindegi uzaq aıtys-tartystan soń, eki jyl buryn ǵana qabyldanǵan jańa zań qaıta qaralmaqshy. Al Bas prokýror men İshki ister mınıstri búgin ashyq taıtalasqa túspegenimen, bir-biriniń qyzmetine kóńilderiniń tolmaıtynyn anyq baıqatty.
Jáýdir Orazhan
