- Kenesary urpaqtary az qaldy dep estip jatamyz. Ol zamanda qyspaqqa ushyraǵan atalaryńyz óz urpaǵyn qalaı saqtap qaldy?
"Qudaı bergen úsh qyz, bir ulym bar. Qazirgi tirligim - kınoǵa túsý jáne jeke óner mektebim bar. Aǵaıyn birge júrsin degen nıetpen ashqan ortaq kásibimiz bar. Sonymen de aınalysamyn.
Meniń ákemniń aty Aqyn, al atamnyń aty Ábdiraman onyń ákesiniń aty Jappar, onyń ákesi Kenesary han. Han Keneniń ákesiniń aty Qasym, al onyń ákesi Ábilmansur (Abylaı han). Iaǵnı shejire boıynsha: Aqyn-Ábdiraman-Jappar – Kenesary – Ábilmansur – Kórkem Ýálı – Qan Abylaı. Segizinshi atamyzdy Qan Abylaı emes jurt Qanisher Abylaı dep te ataǵan. Qazirgi tańda Túrkistan oblysy, Ordabasy aýdany Tórearyq aýylynda turamyz. Aýylda tóreler, tóleńgitter jáne qoja rýlary da bar. Tóre rýy da óz ishinen bólinedi. Máselen, men Kenesary tóre bolsam, naǵashylarym qazy tóreler jáne aýylymyzda shoıyn tóreler de bar.
Bizdiń túbimiz - Kókshetaý óńiri. Kenesary han qaıtys bolǵannan keıin onyń urpaqtaryna orystar kún kórsetpeıdi. Sonyń saldarynan eń úlken uly Jappar túrmege qamalady. Jappardyń qasynda Beset batyr bolady. Ekeýiniń túrmeden qashyp shyǵýyna Eset batyrdyń áıeli kómektesedi. Beset batyrdyń áıeli erkek bolyp kıinip, sol jerdegi kúzetpen kelisip otyryp, Jappar men Esetti qamaýdan alyp shyǵady. Keıin Jappar men Beset ekeýi jolymyz bólek dep eki jaqqa ketedi.
Jalpy, Kenesarynyń 8 uly bolǵan, sol segiz ulynyń tek bireýiniń urpaǵy joq. Jappar babam inisi ońtústik jaqqa Syzdyq sultanǵa barady. Ol kezde Syzdyq batyr Qoqan handyǵymen birlesip, Reseı basqynshylaryna qarsy kúresip jatqan edi. Jappar atam Ábdiraman men onyń inisi Úsendi alyp kele jatady. Alaıda jol ortada Aqtóbe tóńireginde Úsen qaıtys bolady. Biz osylaısha Ordabasy óńirine keldik. Qazirgi tańda Tórearyq aýylynda Kenesarynyń eki urpaǵy ómir súrip jatyr".
- Elimizde Han Keneniń bas súıegin qaıtarý týraly usynystar jıi aıtylyp, úkimet deńgeıinde qozǵaldy. Buǵan kózqarasyńyz qandaı? Áýlet bolyp atsalysyp júrsizder me?
"Jalpy, Kenesarynyń urpaqtary az. Shúkir, búgingi tańda áýlet - bes aǵaıyn. Kenesary babamnyń basyn jer anaǵa tapsyrýymyz kerek. Alla taǵalanyń jaratqan qasıetti jer anasy bar. Babamnyń basyn sonda tapsyrmaı eshqandaı qudiret bolmaıdy. Kenesarynyń bas súıegi kimde bolsa da, ol ony qorǵaıdy. Iaǵnı kelgen oqtardy qaǵyp tastap otyr. Bálkim, elimizge kelip qoıǵan ba dep joramaldaımyn.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalar aldynda keńes mamandary Aqsaq Temirdiń beıitin qazyp aldy. Olarǵa qazbańdar soǵys bolady dep eskertildi, biraq tyńdamady. Nemister Máskeýge jetýine 100 shaqyrym qalǵan edi, keıinnen máıitti qaıta ornynan qoıdy, soǵys ta toqtady. Sol sıaqty... Eger babamnyń basy jerge tapsyrylsa, bizdiń urpaqtarymyz bir qundy dúnıe oılap tabady. Buǵan men kámil senemin. Ol kórshi elderimizge ses kórsete alatyndaı dúnıe bolýy múmkin".
- Túptep kelgende Shyńǵys hannyń urpaǵysyz... Tekti babańyzdan qalǵan erekshe qasıetterińiz bar ma?
"Shyńǵys hannyń sol jaq jaýyrynyn da qal (esk – keıbir óńirlerde meń) bolǵan. Barmaqtaı qal Ábilmansurda odan keıin Kenesaryda bolǵan. Urpaqtan berilip kele jatqan erekshelik keıin Jappar babamda bolǵan. Keıin bul qal joǵalyp, 1975 jyly 8 aqpanda mende paıda boldy. Búgingi tańda 49 jyl ótti, qal áli eshkimde joq.
Maǵan kóbi aýzyń dýaly dep aıtady. Ylǵı barǵan jerimde sen aq sóıleshi dep aıtyp otyrady. Men eshteńe kórmeımin, qulaǵyma eshkim sybyrlamaıdy jáne aıan da kelmeıdi. Jaı ǵana aıtsam boldy týra oryndalady. Bir kúni dosyma ózara qaljyńdap, endi úsh qyzdan keıin uldy bolasyńdar dep aıtyp edim aıtqanym aıdaı keldi. Toı basqaryp júrip, 7 jyl boıy kótermegen áıeldiń tilegin estip, oǵan kelesi jyly osyndaı aıda, osyndaı kúnde sizge qoshqardaı ul beredi dedim, ol da oryndaldy. Dáli aıtqan kúni qoshqardaı uldy boldy".
- Bılikke baryp, el isine aralasýǵa bekinip pe dińiz?
"Maǵan biraz jumysty senip tapsyrdy. Men eshkimge táýeldi bolǵym kelmeıdi. Bireýdiń aıtýymen, sol adamnyń oıymen júre almaımyn. Bul suraqty aýylda kóp qoıady. Bir sportshy baýyrymyz "Qazaqty óner jaǵynan baǵyndyrdyńyz, ózińiz Kenesary hannyń tikeleı urpaǵysyz ǵoı nege toı basqaryp, kınoǵa túsip júrsiz" dep surady. Men "tyńda baýyrym, Han Kene biraýyz sózimen kópti ózine erte bilgen. Men qazirgi tańda 500-600 adamnyń aldynda erkin sóılep, kópti basqaryp júrmin. Ekinshiden, Kenesary halyqtyń baqyty úshin kúresti, tek onyń emes qazaqtyń báriniń babasy batyr. Bes júz adamnyń aldynda sóılegen jaqsy ma, álde kóptiń aldynda tóbeles jaqsy ma" dep baýyryma qarsy suraq qoıdym. Ol oılanyp turyp tóbelesken jaqsy dep jaýap berdi".
- Áleýmettik jeliden baıqasam qoǵam týraly aıtar oıyńyz bar sekildi. El jaıly jáne onyń bolashaǵy týraly ne oılaısyz?
"Bizdiń halyq "Jańa Qazaqstan" bolýǵa umtylyp jatyr. Menińshe, "Jańa Qazaqstanǵa" áli kemi 15-20 jyl kerek. Shyńǵys hannyń sózi bar "bastyǵy maqtanshaq bolsa, qasyndaǵylar jaǵympaz keledi" degen. Aıtpaǵym, ókinishke qaraı, ótken ǵasyrdyń basynda naǵyz ul zıalylary men batyrlarymyzdy óltirip tastady. Halqymyzǵa bas kótertpeıtin saıasat júrgizildi. Qazirgi tańda kóbi qorqaq, qoıan júrekter ǵana qaldy. Saldarynan qazaqtyń jaýy qazaq bolyp otyrǵan kezde ómir súrip jatyrmyz.
Halyq arasyndaǵy alaýyzdyq sol Kenesary hannyń kezinen bastaldy. Qazaqtyń teriskeıine kelgen orystar qazaqtyń shendi azamattaryn satyp aldy. Keıinnen kedeı men baıdyń arasy bóline bastady. Munyń zardabyn áli tartyp otyrmyz. Biz keıde ózimizdi "tektimiz" dep artyq maqtap jiberemiz, biraq shyn máninde, eshkim eshkimdi qoldana almaıdy. Tipti baýyr dep júrgen adamyń sen súringen kezde rahattanyp qaraıtyn zamanda ómir súrip jatyrmyz. Alla taǵala peıilderińe qarap beremin dedi, alaıda bizdiń halyq bul ómir peıil men nıetten turatynyn umytyp ketken sıaqty. Biz aram nıetti bolyp bara jatyrmyz. Úkimetke, basshyǵa jala jabamyz, biraq másele ózimizde ekenin umytamyz. Jatyp alyp bárin jamandaıtyn, peıili tar adamdar kóbeıip barady"
Sýret: Massaget.kz kollajy
