Keńes Odaǵyndaǵy 15 respýblıkanyń ishinde eń orystanyp ketken el biz edik

Dalanews 30 jelt. 2016 05:54 383

Belgili ǵalym, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Mekemtas Myrzahmetuly Syr óńiriniń stýdent jastarmen birneshe kezdesý ótkizip, kezdesý barysynda uly Abaıdyń qarasózderi men óleńderindegi adam tárbıesine baılanysty taǵylymdy oılaryn ortaǵa saldy. Kezdesý aıasynda Alashinform portalynyń tilshileri ǵalymdy suhbatqa tartyp, tarıhtaǵy tyń taqyryptarǵa qozǵaý salypty.

–  Ótken jyly ǵana biz qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap óttik. Osy tusta ótkenimizdi jańǵyrtyp, tarıhty jańasha kózqaraspen qaıta jazýdy qolǵa aldyq. Ulttyq tarıhymyzǵa baılanysty tyń derekter aıtylýda. Ǵalym retinde sizdiń alyp-qosaryńyz bar ma?

–  Ulttyq tarıhqa baılanysty áli kúnge zertteý qajet dúnıeler óte kóp. Bir ǵana Abaıdyń tolyq adamyn dál qazirgi ıdeologıaǵa paıdalansaq, biz kóp nárseden utar edik. Patsha úkimeti bizdi sekseýil ádisimen basqarǵan. Sekseýildi baltamen shapsa, jarylýy qıyn, al ózine-ózin ursa tez jarylady. Qazaqty bir-birine ańdytý arqyly bizdiń ózimizdi ǵana emes, sanamyzdy da quldyqta ustaǵan. Osy saıasatty keńestik bıliktegiler de paıdalandy. Keńester Odaǵyndaǵy 15 respýblıkanyń ishinde eń orystanyp ketken el bizder edik.

Shyn mánisinde bizdiń tarıhymyz b.e.d. 7 ǵasyrdan bastalýy kerek. HİH ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy qazaqtar úshke bólindi. Batystaǵy qazaqtar, Qoqan handyǵyna qaraǵan qazaqtar, ońtústiktegi qazaqtar. HH ǵasyrdaǵy zar zaman aǵymynda 140 aqyn sol kezeńniń shynaıy kórinisin baıandaıdy. Al bular áli kúnge tolyqqandy zerttelip bitken joq. Eń bastysy Abaıdy tolyq tanydyq dep aıta almaımyn. Shákárim men Abaı jan máńgilik degen. Iaǵnı adamnyń ómiri bitken soń, bizdiń janymyz aspan keńistiginde bolady. Qazirgi Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Máńgilik el» ıdeıasynyń negizi osynda jatyr.

Abaıda ne shyǵys, ne batys jete almaǵan oılar bar. Eger olardyń bárin zerttep, nasıhattaı bilsek, onda bizdiń urpaǵymyz naǵyz azat oıly tulǵa bolar edi.

–  Bizdiń ulttyq tarıhymyz táýelsizdik alǵanǵa deıin Reseıdiń qatań baqylaýynda bolyp, solardyń yqpalymen jazyldy. Sol olqylyqtyń ornyn toltyrý múmkin ba?

–  Árıne, múmkin. Shyndyq pen aqıqat kúnderdiń kúninde tarıh sahnasyna shyǵady. Sizge bir ǵana mysal aıtaıyn.  Bolgar tarıhshysy Kıevskıı rýsti basqaryp turǵan Suńqar degen qazaq bolypty degen málimetti tapqan. Oǵan Sokolov, Stanıslav degen at qoıǵan. Ol sol elde turyp, orys qyzyna úılengen. Reseıdiń  memlekettik  júıesin  quryp, jasaǵan osy qazaq bolǵan.  Keıin osyny jasyryp qalý úshin Kıevtiń  uly knázi Vladımır Monomah  jazbalardyń bárin óshirip, kózin joıyp, ornyna jalǵan qujat jasaǵan eken.  Biz osyǵan 1860 jyldan beri senip keldik. Sóıtsek bul ótirik eken. Buny Bolgar tarıhshylary aıtyp berdi.

Máskeýde 1088 jyly Asat Mosqaý degen jigit bılegen. Máskeýdiń halqy ony jaqsy kórgennen onyń atyn Máskeý degenge aınaldyryp jibergen eken. Sonda orystyń astanasynyń aty Máskeý qazaqtyń esiminiń qurmetine qoıylǵan jáne orystyń memlekettik júıesin  Suńqar degen qazaq qurǵan.

Dál qazirgi ýaqytta biz uly Abaıdy barynsha tanýǵa kúsh salyp, quldyq sanadan arylýymyz kerek. Reseıdiń muraǵattarynda bizge qatysty qujattardy joıyp tastaýynda úlken mán bar. Keńestik bılik qazaqtyń basyn kótertpeı, baqylaýynda ustap otyrdy. Shyn mánisinde biz qanymyz taza, oıymyz sergek, dúnıetanymy óte tereń halyqpyz.

–  Siz aıtqan derekti ǵalymdar bile me?

–  Árıne, biledi dep oılaımyn. Kóp ýaqyt ótpeı-aq bul shyndyq ta aıtylatyn bolady...

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar