Daryndy jýrnalist Batyrhan Dárimbettiń ár jyldary jazǵan maqalalaryn jariialaýdy jalǵastyramyz. Bul joly tilshiniń qarý-qalamyna áigili jazýshy Ábish Kekilbaev iligipti.
Belgili jazýshy Ábish Kekilbaevtyń joǵarǵy bilik júiesine ornalasqanyna 20 shaqty jyl boldy.
Áýeli sonaý 80-jyldary Qazaqstan Kommýnistik partiiasynyń mádeniet bólimine nusqaýshy bolyp bardy. Sodan beri neshe túrli jumystar atqardy. Sektor meńgerýshisi boldy. Keiin «Sotsialistik Qazaqstannyń» bas redaktory qyzmet atqardy. Budan soń Prezident ákimshiliginde qyzmet istedi. 1994 jyly Joǵarǵy Keńeske tóraǵa bolyp sailandy.
Joǵarǵy Keńes kúshpen taratylǵan kezde az ýaqyt bos júrdi de, qaitadan Prezident ákimshiligine qabyldanyp, onsha salmaǵy joq Memlekettik hatshy qyzmetin iemdendi.
Ábish Kekilbaev áýeli jazýshy retinde tanyldy. Ásirese «Kúi» degen povesi jurtshylyqty eleń etkizdi. Budan soń da birneshe áńgime, povesteri onyń jazýshylyq qarymyn tanytty. Alaida birazdan soń tom-tom roman jazyp, olary onsha sátti bolmai, oqyrmanyn azaityp aldy.
Oǵan azamat retinde senip júrgender 1995 jyly Joǵarǵy Keńes taratylǵan kezdegi is-áreketterinen soń tipti túńilip ketti.
Sol jylǵy 11 kókekte Joǵarǵy Keńes zańsyz dep tanylyp, ony taratý úshin Úkimet kúsh qoldanǵan kezde Ábish Kekilbaev kózine jas alyp: «Bul ne sumdyq!» dep kúńirenip ketti.
Alaida sol kúni-aq ol aýyryp qalǵanyn syltaý qylyp, úiinde jatyp aldy.
Al onyń áriptesteri Joǵarǵy Keńes úiinen shyqpai, úkimetke qarsylyq bildirip jatty. Áýelde «Halyqtyq parlament quramyz!» dep gújildegen Oljas Súleimenov te birazdan soń raiynan qaitty. Sóitip, eki birdei liderinen aiyrylǵan Joǵarǵy Keńestiń keibir músheleri ǵana qarsylyq bildirip, arnaýly politsiia otriadynyń kúshimen Joǵarǵy Keńesten alastatyldy.
Óziniń depýtattaryn osyndai ozbyrlyqtan qorǵai almaǵan Ábish Kekilbaevtyń bedeli osy kezde ábden tómendegeni jasyryn emes.
Budan soń onyń Memlekettik hatshy bolyp taǵaiyndalýy istiń mán-jaiyn túgel túsindirgendei boldy. Úkimet jaǵyna birjolata shyqqan Ábish Kekilbaev budan soń el azamattarynan múldem qol úzip, joǵarǵy jaqtyń ǵana soiylyn soǵýmen boldy.
Soǵan qaramastan, keshegi jýrnalist, Joǵarǵy Keńestiń tóraǵasy, belgili azamat retinde oǵan baspasóz betinde syn aitqan ne bolmasa kemshiligin kórsetken pikirler kezdespeitin. Mine, sol seń buzylyp otyr.
«XXI ǵasyr» gazetiniń №24 sanynda qarapaiym oqyrman Qurylys Súleimenov degen azamat Ábish Kekilbaevtyń bul pikirimen kelispeitinin, kelispegenimen qoimai onyń sońǵy kezdegi qimyl-qareketin qoldamaityndyǵyn aitqan.
Azamattyń bundai renish týdyrýyna Ábish Kekilbaevtyń «Qazaqstan-1» telearnasynan sóz sóilep otyryp: «Kóptegen azamattar úkimettiń júrgizip otyrǵan saiasatyn synaýǵa sheber, sóite tura, óziniń de jaýapkershiligin esine almaidy. Biz bárimiz de jaýaptymyz qazirgi bolyp jatqan jaǵdaiǵa» degen sózi sebep bolypty.
Qurylys Súleimenov: «Meni tańǵaldyratyny – qarapaiymynda belsendi bolyp, halyqtyń qamyn oilaǵandai syńai tanytqan biraz sheneýnikterdiń taqqa otyryp alǵan soń bárin umytyp ketetini. Olar taqqa otyrǵan soń, qulaqtary tas bitip, kózderin shel qaptap kete me dep qalasyń. Ábish Kekilbaevty syrtynan jaqsy biletinbiz ári qatty syilaitynmyn. Halyqtyń qamyn bir joqtaýshy bolsa, osy aǵamyz bolar dep jobalaitynmyn. Myna habardan soń oiym on saqqa júgirgenin jasyra almaimyn» dep jazady.
Budan ári ol: «Halyqty beker kinálamaý kerek. Bar kiná – eldi basqarýdy senip tapsyrǵan jetesiz sheneýnikterde... Olarǵa halyqtyń senimi taýsylǵan. Aitqandary ótirik, qur sóz, jónsiz ýáde» deidi.
Gazet oqyrmany bul sózdi aita otyryp, qazirgi qalyptasqan aýyr jaǵdaiǵa halyqty kinálaýdyń ózi óreskeldik ekenin bildiredi. Sonymen birge bul úkimet basyndaǵylardyń jaýapkershilikten qashýy dep esepteidi.
Qurylys Súleimenov Ábish Kekilbaevpen birge bir kezde el sengen azamat Zamanbek Nurqadilovke de ókpeli ekenin aitady:
«Habar» telearnasyna bergen suhbatynda Almaty oblysynyń ákimi Zamanbek Nurqadilov myrza bylai dep tujyrymdama jasady: «Jumyssyzdyqqa beriletin memlekettik kómekti qysqartý kerek. Sebebi sol jumyssyzdardyń qorasynda on shaqty qoi, birer qara mal, jemis-jidek ósiretin jeri bar».
Mine, keshegi el qamyn oilaimyn, sol úshin aianbai eńbek etemin degen azamattardyń biri.
Eger jumyssyzdyqqa beriletin memlekettik kómektiń qajeti bolmasa, 1 mln jumyssyz qalai kún kóredi?! Toq bala ash balanyń jaǵdaiyn bilmei me? Bilmese jaina qarap, usynys jasamai, tynysh júrmei me? El aqshasyna semirip alyp, teleekrannan bálsinýdiń ne qajeti bar?
Mine, osylai, qarapaiym gazet oqyrmany is basynda júrgen azamattardyń qandai kúige túskenin áshkere etken edi. Ábish Kekilbaev ta, Zamanbek Nurqadilov te – bir kezde el senip, taǵdyryn qolyna ustatqan sanaýly azamattar.
Bulardyń halyq qamyn oilaýdan góri pármensiz úkimettiń soiylyn soǵýǵa ádettenip alǵany halyq ókiliniń renishin týǵyzyp otyr.
Batyrhan DÁRIMBET
21.06.1999
