Belgili jazýshy Ábish Kekilbaevtyń joǵarǵy bılik júıesine ornalasqanyna 20 shaqty jyl boldy.
Áýeli sonaý 80-jyldary Qazaqstan Komýnıstik partıasynyń mádenıet bólimine nusqaýshy bolyp bardy. Sodan beri neshe túrli jumystar atqardy. Sektor meńgerýshisi boldy. Keıin «Sosıalısik Qazaqstannyń» bas redaktory qyzmet atqardy. Budan soń Prezıdent ákimshiliginde qyzmet istedi. 1994 jyly Joǵarǵy Keńeske tóraǵa bolyp saılandy.
Joǵarǵy Keńes kúshpen taratylǵan kezde az ýaqyt bos júrdi de, qaıtadan Prezıdent ákimshiligine qabyldanyp, onsha salmaǵy joq Memlekettik hatshy qyzmetin ıemdendi.
Ábish Kekilbaev áýeli jazýshy retinde tanyldy. Ásirese «Kúı» degen povesi jurtshylyqty eleń etkizdi. Budan soń da birneshe áńgime, povesteri onyń jazýshylyq qarymyn tanytty. Alaıda birazdan soń tom-tom roman jazyp, olary onsha sátti bolmaı, oqyrmanyn azaıtyp aldy.
Oǵan azamat retinde senip júrgender 1995 jyly Joǵarǵy Keńes taratylǵan kezdegi is-áreketterinen soń tipti túńilip ketti.
Sol jylǵy 11 kókekte Joǵarǵy Keńes zańsyz dep tanylyp, ony taratý úshin Úkimet kúsh qoldanǵan kezde Ábish Kekilbaev kózine jas alyp: «Bul ne sumdyq!» dep kúńirenip ketti.
Alaıda sol kúni-aq ol aýyryp qalǵanyn syltaý qylyp, úıinde jatyp aldy.
Al onyń áriptesteri Joǵarǵy Keńes úıinen shyqpaı, úkimetke qarsylyq bildirip jatty. Áýelde «Halyqtyq parlament quramyz!» dep gújildegen Oljas Súleımenov te birazdan soń raıynan qaıtty. Sóıtip, eki birdeı lıderinen aıyrylǵan Joǵarǵy Keńestiń keıbir músheleri ǵana qarsylyq bildirip, arnaýly polısıa otrádynyń kúshimen Joǵarǵy Keńesten alastatyldy.
Óziniń depýtattaryn osyndaı ozbyrlyqtan qorǵaı almaǵan Ábish Kekilbaevtyń bedeli osy kezde ábden tómendegeni jasyryn emes.
Budan soń onyń Memlekettik hatshy bolyp taǵaıyndalýy istiń mán-jaıyn túgel túsindirgendeı boldy. Úkimet jaǵyna birjolata shyqqan Ábish Kekilbaev budan soń el azamattarynan múldem qol úzip, joǵarǵy jaqtyń ǵana soıylyn soǵýmen boldy.
Soǵan qaramastan, keshegi jýrnalıs, Joǵarǵy Keńestiń tóraǵasy, belgili azamat retinde oǵan baspasóz betinde syn aıtqan ne bolmasa kemshiligin kórsetken pikirler kezdespeıtin. Mine, sol seń buzylyp otyr.
«XXI ǵasyr» gazetiniń №24 sanynda qarapaıym oqyrman Qurylys Súleımenov degen azamat Ábish Kekilbaevtyń bul pikirimen kelispeıtinin, kelispegenimen qoımaı onyń sońǵy kezdegi qımyl-qareketin qoldamaıtyndyǵyn aıtqan.
Azamattyń bundaı renish týdyrýyna Ábish Kekilbaevtyń «Qazaqstan-1» telearnasynan sóz sóılep otyryp: «Kóptegen azamattar úkimettiń júrgizip otyrǵan saıasatyn synaýǵa sheber, sóıte tura, óziniń de jaýapkershiligin esine almaıdy. Biz bárimiz de jaýaptymyz qazirgi bolyp jatqan jaǵdaıǵa» degen sózi sebep bolypty.
Qurylys Súleımenov: «Meni tańǵaldyratyny – qarapaıymynda belsendi bolyp, halyqtyń qamyn oılaǵandaı syńaı tanytqan biraz sheneýnikterdiń taqqa otyryp alǵan soń bárin umytyp ketetini. Olar taqqa otyrǵan soń, qulaqtary tas bitip, kózderin shel qaptap kete me dep qalasyń. Ábish Kekilbaevty syrtynan jaqsy biletinbiz ári qatty syılaıtynmyn. Halyqtyń qamyn bir joqtaýshy bolsa, osy aǵamyz bolar dep jobalaıtynmyn. Myna habardan soń oıym on saqqa júgirgenin jasyra almaımyn» dep jazady.
Budan ári ol: «Halyqty beker kinálamaý kerek. Bar kiná – eldi basqarýdy senip tapsyrǵan jetesiz sheneýnikterde... Olarǵa halyqtyń senimi taýsylǵan. Aıtqandary ótirik, qur sóz, jónsiz ýáde» deıdi.
Gazet oqyrmany bul sózdi aıta otyryp, qazirgi qalyptasqan aýyr jaǵdaıǵa halyqty kinálaýdyń ózi óreskeldik ekenin bildiredi. Sonymen birge bul úkimet basyndaǵylardyń jaýapkershilikten qashýy dep esepteıdi.
Qurylys Súleımenov Ábish Kekilbaevpen birge bir kezde el sengen azamat Zamanbek Nurqadilovke de ókpeli ekenin aıtady:
«Habar» telearnasyna bergen suhbatynda Almaty oblysynyń ákimi Zamanbek Nurqadilov myrza bylaı dep tujyrymdama jasady: «Jumyssyzdyqqa beriletin memlekettik kómekti qysqartý kerek. Sebebi sol jumyssyzdardyń qorasynda on shaqty qoı, birer qara mal, jemis-jıdek ósiretin jeri bar».
Mine, keshegi el qamyn oılaımyn, sol úshin aıanbaı eńbek etemin degen azamattardyń biri.
Eger jumyssyzdyqqa beriletin memlekettik kómektiń qajeti bolmasa, 1 mln jumyssyz qalaı kún kóredi?! Toq bala ash balanyń jaǵdaıyn bilmeı me? Bilmese jaına qarap, usynys jasamaı, tynysh júrmeı me? El aqshasyna semirip alyp, teleekrannan bálsinýdiń ne qajeti bar?
Mine, osylaı, qarapaıym gazet oqyrmany is basynda júrgen azamattardyń qandaı kúıge túskenin áshkere etken edi. Ábish Kekilbaev ta, Zamanbek Nurqadilov te – bir kezde el senip, taǵdyryn qolyna ustatqan sanaýly azamattar.
Bulardyń halyq qamyn oılaýdan góri pármensiz úkimettiń soıylyn soǵýǵa ádettenip alǵany halyq ókiliniń renishin týǵyzyp otyr.
Batyrhan DÁRİMBET
21.06.1999
