Astanadaǵy Ońtústik Koreıa elshiligine qarasty «Koreı mádenıeti» ortalyǵynda «Folıant» baspasynan shyqqan «Káris ertegileri» kitabynyń tusaýkeseri ótti.

Káris ertegileri qazaq tiline alǵash ret aýdarylyp otyr. Al oqyrmanǵa jol tartqan týyndynyń avtory – elimizge belgili shyǵystanýshy, aýdarmashy, jergilikti jáne memlekettik basqarý salasynyń mamany Dastan Aqash.

Sońǵy kezderi eki eldiń arasyndaǵy ekonomıkalyq hám mádenı baılanystyń tamyryna qan júgirip keledi. Káris ǵalymdary óz kezeginde eki ulttyń arasynda turmysta, bolmysta ózara uqsastyq baryn jıi aıtyp júr. Bálkim, bul uqsastyqtyń tamyry tereńde jatqan bolar? Muny alǵash ret qazaq tiline aýdarylǵan káris ertegilerinen-aq aıqyn ańǵarýǵa bolady.

 Káris ultynyń eńbekqorlyǵyn, adaldyǵyn, meıirim-qaıyrylymdyǵyn, izetti de, izgi qasıetterin arqaý etken ertegilerdiń tili tartymdy, mazmuny baı. Bir sózben aıtqanda, mektep jasyndaǵy balalarǵa laıyqty tilmen aýdarylǵan kitaptaǵy 10 erteginiń oqyrmandy oılantyp-tolǵantary, beı-jaı qaldyrmasy anyq. Kitap baldyrǵandarǵa ǵana emes, sonymen birge káris tilin úırenýshi stýdent jastarǵa, koreı mádenıeti men ekonomıkasyna qyzyǵýshylarǵa arnalǵan. Álem halyqtarynyń ortaq qazynasy sanalatyn ertegilerdi qazaq tiline aýdarýǵa muryndyq bolǵan «Folıant» baspasynyń  kishkentaı oqyrmandarǵa káris halqynyń kóne murasyn qyzyqty kórkem sýrettermen usynýy qýanarlyq, quptarlyq jaı.

Tuńǵysh ret qazaq tilinde jaryq kórgen kitaptyń tusaýkeser rásimine eki eldiń dıplomattary, onyń ishinde Ońtústik Koreıanyń Qazaqstandaǵy elshisi, bıznes ókilderi, qalamgerler men BAQ ókilderi qatysty. Kitap avtory Dastan sońǵy jyldary eki el arasyndaǵy mádenı-rýhanı baılanystyń nyǵaıýyna aıtarlyqtaı úles qosyp júr. Dastan qazaq ádebıetiniń klassıgi  M. Áýezovtyń shyǵarmalaryn ( onyń ishinde «Kókserek» áńgimesi) alǵash ret káris tiline tárjimalaǵan talantty aýdarmashy. Avtor munymen shektelmek emes. Ázirgi kúni «qazaqsha-kárisshe», «kárisshe-qazaqsha» sózdik, «Kárisshe-qazaqsha qurylys sózdigin» daıyndap jatqanyn tilge tıek etti. Budan syrt jaqyn kúnderi «Koreı bıznesi» dep atalatyn eńbegi de jaryq kórmek.

Dýman Tanabasov