Alber Kamú kóziniń tirisinde «Batystyń ary» atanyp ketti. Ol álemdik ıntellıgensıanyń «tereń oıshyldary» deıtin aldyńǵy qatarly tulǵalarynyń eń kórnektisi edi. Onyń shyǵarmashylyǵy men ómirlik kózqarastary klasıkalyq ádebıetten alshaq boldy. Kórkem ádebıet salasynda eń birinshi bolyp álem durys qalyptaspaǵanyn aıtqan adam – Alber Kamú boldy.

Tirshilik etýdiń jalpyda qıturqylyǵy jetip artylatynyn alǵashqylardyń biri bolyp pash etti. Kamúdiń aıtqanyna sensek, ómirdiń maǵynasyn izdep áýre-sarsańǵa túsýdiń esh máni joq. Jáı ómir súrińiz. Ol «Búgingi tańdaǵy adam sanasy sheshýge tıisti kúrdeli túıtkilderge toqtalǵan shyǵarmalary úshin»  1957 jyly ádebıet salasy boıynsha Nobel syılyǵymen marapattaldy.

 

1. Ómir tym tez ádetke aınalady. Baqytty ómir súrý úshin aqsha tapqyń keledi. Nátıjesinde bar kúsh-qýatyń tabys tabýǵa jumsalady. Baqyt umytylady. Qalta toltyrý maqsatqa aınalady.


2. Keleshekke jasar eń úlken jomarttyǵyń – bárin búginge arnaýyń.


3. Baqyttyń máni ne dep izdeseńiz, eshqashan baqytty bolmaısyz. Ómirdiń mánin izdeseńiz, eshqashan ómir súrmeısiz.


4. Ómirde sheship alatyn eń mańyzdy saýal: bir mezgilde baqytty ári jalǵyz bolýǵa bola ma?


5. Dym bermeseń, túk almaısyń. Seni eshkim súımese, ol baqytsyzdyq emes. Baqytsyzdyq óziń eshkimdi súıe almaýyń.


6. Saıahattaý ómirdegi eń uly ári kúrdeli ǵylym retinde adamǵa ózin-ózi tanýǵa kómektesedi.


7. Qaýipi mol jerde - úmit te zor.


8. Erte me, kesh pe6 paıymdaý men árekettiń birin tańdaıtyn sát týady. Ony «adam qataryna qosylý» dep ataıdy.


9. Birde bir keremet týyndy jek kórý men jıirkenýge negizdelmegen.


10. Toryǵýǵa daıyn turý ádeti toryǵýdyń ózinen de qaýipti.


11. Daryn tek bir sáttik múmkindik. Tek eńbek pen qaısarlyq ony dańqqa aınaldyrady.


12. Ádiletsizdikke beıtarap bolý múmkin emes. Ádiletsizdikpen ne kúresedi, ne seriktes bolady.


13. Mektep bizdi dúnıede joq ómirge daıarlaıdy.


14. Bul ómirde maǵyna joq. Sony sezingen adam erkindikke qol jetkizedi.


15. Qıamet qaıymdy kútpeńder. Ol kúnbe kún qaıtalanyp jatyr.


16. Tek tańdaý erkindigi tulǵany qalyptastyrady. Bar bolý - ózińdi tańdaýdan bastalady.


17. Dáýletti kiriptar bolǵansha, azattyǵy bar jarly bolǵan artyq. Árıne, adamdar ári baı, ári azat bolǵysy keledi. Sonyń saldarynan kedeı qulǵa aınalyp shyǵa keledi.


18. Meniń qaıǵym – bárin túsinetindigimde.


19. Ótirik aıtpaı ómir súre alatyn adam ǵana azat.


20. Meniń aldyma túspe – ilese almaı qalýym yqtımal. Sońyma túspe – bóten jaqqa bastap ketýim múmkin. Qasymda júr – jan joldasym bol.

Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ