Otbasy bank Dúnıejúzilik jınaqtaý kúnin atap ótýde. Qazaqstanda turǵyn úı qurylys jınaq júıesin júzege asyrǵan 20 jyldyń ishinde bank jınaq qarajatynyń kómegimen 480 myń qazaqstandyqtyń baspana máselesin sheshýge kómektesti. Elimizdegi otbasy músheleriniń ortasha koefısıentin 4 adam dep eseptesek, Qazaqstanda 2 mln adam turǵyn úı qurylys jınaqtary esebinen satyp alynǵan jeke páterleri men úılerinde turady.

Qazir 2,7 mıllıon adam nemese árbir 8-shi qazaqstandyq osy júıege senip, Otbasy bankinde salymdaryn jınaqtaýda. Kún saıyn 1 694 adam jańa depozıt ashady.

Otbasa banktiń qoldaýynyń arqasynda kún saıyn orta eseppen 218 baqytty otbasy qonys toıyn toılaıdy.

Depozıtke qarajat jınaý – Otbasy bankinen qoljetimdi mólsherlememen zaem alýdyń negizgi ólshemsharty bolyp tabylady.

Salymshylardyń jınaqtary bank júzege asyratyn turǵyn úı qurylys jınaq júıesiniń negizi bolyp tabylady. Onyń arqasynda klıentter memlekettik nemese komersıalyq qarjylandyrýdy tartpaı-aq, jylyna 3,5%-dan 10%-ǵa deıingi (JTSM 3,6%-dan bastap) mólsherlememen zaem ala alady. Iaǵnı, turǵyn úı qurylys jınaq júıesinde klıentter ózderine nesıe beredi.

Bul júıedegi zaemnyń negizgi túri – turǵyn úı zaemy bolyp tabylady. Ol elimizdegi eń tıimdi mólsherlememen – jyldyq 3,5%-dan 5%-ǵa deıin (JTSM 3,6%-dan bastap) zaem alyp, turǵyn úı satyp alýǵa múmkindik beredi.

Turǵyn úı zaemy bank salymshysyna baspana satyp alýǵa qajetti somanyń keminde 50% shotynda kemi 3 jyl ýaqyt aralyǵynda jınaqtalǵan jaǵdaıda beriledi.

Qoljetimdi nesıe alýdyń taǵy bir mańyzdy ólshemsharty – baǵalaý kórsetkishi. Bul klıenttiń qarjylyq tártibiniń kórsetkishi. Ol neǵurlym joǵary bolsa, soǵurlym zaem mólsherlemesi tómen bolady. Turǵyn úı zaemyn alý úshin onyń eń tómengi deńgeıi 16-dan kem bolmaýy kerek.

Búginde banktiń nesıe qorjynyndaǵy turǵyn úı zaemdarynyń úlesi 21 paıyzǵa teń. Portfeldiń basym bóligi – aralyq zaemdardan turady. Olar 3 jyl kútýdi jáne qarajat jınaýdy qalamaıtyn bank klıentteri arasynda suranysqa ıe.

Turǵyn úı qunynyń 50% qolynda bolǵandyqtan, klıentter birden aralyq zaem ala alady, biraq joǵary mólsherlememen – 10% deıin.

Bul jaǵdaıda klıenttiń qarajaty depozıtte jınaqtalmaǵan, demek, júıede jumys istemegen bolyp sanalady. Sondyqtan, Otbasy bank jınaq mádenıetiniń negizderin nyǵaıtý maqsatynda ótken jyly aralyq zaemdar boıynsha mólsherlemelerdi kezeń-kezeńimen saralaý boıynsha jumys isteı bastady. Atalmysh zaem túrin berý endi baǵalaý kórsetkishine jáne jınaqtaý kezeńine baılanysty. Qazirgi ýaqytta aralyq zaemdy baǵalaý kórsetkishiniń eń tómengi 2,5 mánimen alýǵa bolady. Bul mánge jetý úshin depozıttegi aqsha kem degende 3 aı boıy jınalýy kerek.

2024 jyldyń 15 aqpanynan bastap aralyq zaemdy alý úshin baǵalaý kórsetkishiniń eń tómengi máni 5-ke deıin kóteriledi.

Bul rette aralyq zaem mólsherlemeleri tómendeıdi jáne 6%-dan 8,5%-ǵa deıin (JTSM 6,2%-dan bastap) bolady.

Nesıe boıynsha mólsherleme kólemi depozıt boıynsha jınaqtaý merzimine jáne baǵalaý kórsetkishiniń mánine baılanysty bolady. Baǵalaý kórsetkishi joǵary bolǵan saıyn zaem mólsherlemesi tómen bolady.

 

Baǵalaý kórsetkishi	6,66 - 7,48	5,83 - 6,65	5 - 5,82
Aralyq zaem boıynsha syıaqy mólsherlemesi	6%-7,5%	6,5% -8%	7%-8,5%

 

Baǵalaý kórsetkishiniń 5-tik mánin turǵyn úı qunynyń 50% mólsherindegi somaǵa salymdy toltyrý sátinen bastap keminde 6 aı merzim ótken jaǵdaıda alýǵa bolady. Sonda ǵana bank 8,5%-ǵa (JTSM 8,9%-dan bastap) teń bolatyn eń joǵary mólsherleme boıynsha zaem beredi.

Baǵalaý kórsetkishiniń mánine qaraı aralyq turǵyn úı zaemdary boıynsha saralanǵan syıaqy mólsherlemeleri kelesi baǵdarlamalar boıynsha qoldanylatyn bolady:

1. Banktiń naryqtyq baǵdarlamalary – alǵashqy nemese ekinshi naryqtan turǵyn úı alý, jer telimin alý, baspanany jóndeý jáne jańǵyrtý, turǵyn úı qurylysy.


2. «Keıinnen satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úı» jobasy aıasynda nesıelendirý sharttary, «Óz úıim» baǵdarlamasy boıynsha.


3. «Jańa baspana» (turǵyn úı tólemderin alýshylar úshin).