Qazir 2,7 million adam nemese árbir 8-shi qazaqstandyq osy júiege senip, Otbasy bankinde salymdaryn jinaqtaýda. Kún saiyn 1 694 adam jańa depozit ashady.
Otbasa banktiń qoldaýynyń arqasynda kún saiyn orta eseppen 218 baqytty otbasy qonys toiyn toilaidy.
Depozitke qarajat jinaý – Otbasy bankinen qoljetimdi mólsherlememen zaem alýdyń negizgi ólshemsharty bolyp tabylady.
Salymshylardyń jinaqtary bank júzege asyratyn turǵyn úi qurylys jinaq júiesiniń negizi bolyp tabylady. Onyń arqasynda klientter memlekettik nemese kommertsiialyq qarjylandyrýdy tartpai-aq, jylyna 3,5%-dan 10%-ǵa deiingi (JTSM 3,6%-dan bastap) mólsherlememen zaem ala alady. Iaǵni, turǵyn úi qurylys jinaq júiesinde klientter ózderine nesie beredi.
Bul júiedegi zaemnyń negizgi túri – turǵyn úi zaemy bolyp tabylady. Ol elimizdegi eń tiimdi mólsherlememen – jyldyq 3,5%-dan 5%-ǵa deiin (JTSM 3,6%-dan bastap) zaem alyp, turǵyn úi satyp alýǵa múmkindik beredi.
Turǵyn úi zaemy bank salymshysyna baspana satyp alýǵa qajetti somanyń keminde 50% shotynda kemi 3 jyl ýaqyt aralyǵynda jinaqtalǵan jaǵdaida beriledi.
Qoljetimdi nesie alýdyń taǵy bir mańyzdy ólshemsharty – baǵalaý kórsetkishi. Bul klienttiń qarjylyq tártibiniń kórsetkishi. Ol neǵurlym joǵary bolsa, soǵurlym zaem mólsherlemesi tómen bolady. Turǵyn úi zaemyn alý úshin onyń eń tómengi deńgeii 16-dan kem bolmaýy kerek.
Búginde banktiń nesie qorjynyndaǵy turǵyn úi zaemdarynyń úlesi 21 paiyzǵa teń. Portfeldiń basym bóligi – aralyq zaemdardan turady. Olar 3 jyl kútýdi jáne qarajat jinaýdy qalamaityn bank klientteri arasynda suranysqa ie.
Turǵyn úi qunynyń 50% qolynda bolǵandyqtan, klientter birden aralyq zaem ala alady, biraq joǵary mólsherlememen – 10% deiin.
Bul jaǵdaida klienttiń qarajaty depozitte jinaqtalmaǵan, demek, júiede jumys istemegen bolyp sanalady. Sondyqtan, Otbasy bank jinaq mádenietiniń negizderin nyǵaitý maqsatynda ótken jyly aralyq zaemdar boiynsha mólsherlemelerdi kezeń-kezeńimen saralaý boiynsha jumys istei bastady. Atalmysh zaem túrin berý endi baǵalaý kórsetkishine jáne jinaqtaý kezeńine bailanysty. Qazirgi ýaqytta aralyq zaemdy baǵalaý kórsetkishiniń eń tómengi 2,5 mánimen alýǵa bolady. Bul mánge jetý úshin depozittegi aqsha kem degende 3 ai boiy jinalýy kerek.
2024 jyldyń 15 aqpanynan bastap aralyq zaemdy alý úshin baǵalaý kórsetkishiniń eń tómengi máni 5-ke deiin kóteriledi.
Bul rette aralyq zaem mólsherlemeleri tómendeidi jáne 6%-dan 8,5%-ǵa deiin (JTSM 6,2%-dan bastap) bolady.
Nesie boiynsha mólsherleme kólemi depozit boiynsha jinaqtaý merzimine jáne baǵalaý kórsetkishiniń mánine bailanysty bolady. Baǵalaý kórsetkishi joǵary bolǵan saiyn zaem mólsherlemesi tómen bolady.
|
Baǵalaý kórsetkishi |
6,66 - 7,48 | 5,83 - 6,65 | 5 - 5,82 |
| Aralyq zaem boiynsha syiaqy mólsherlemesi | 6%-7,5% | 6,5% -8% |
7%-8,5% |
Baǵalaý kórsetkishiniń 5-tik mánin turǵyn úi qunynyń 50% mólsherindegi somaǵa salymdy toltyrý sátinen bastap keminde 6 ai merzim ótken jaǵdaida alýǵa bolady. Sonda ǵana bank 8,5%-ǵa (JTSM 8,9%-dan bastap) teń bolatyn eń joǵary mólsherleme boiynsha zaem beredi.
Baǵalaý kórsetkishiniń mánine qarai aralyq turǵyn úi zaemdary boiynsha saralanǵan syiaqy mólsherlemeleri kelesi baǵdarlamalar boiynsha qoldanylatyn bolady:
- Banktiń naryqtyq baǵdarlamalary – alǵashqy nemese ekinshi naryqtan turǵyn úi alý, jer telimin alý, baspanany jóndeý jáne jańǵyrtý, turǵyn úi qurylysy.
- «Keiinnen satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úi» jobasy aiasynda nesielendirý sharttary, «Óz úiim» baǵdarlamasy boiynsha.
- «Jańa baspana» (turǵyn úi tólemderin alýshylar úshin).
