Gúlbaqyt Qasen jer jannaty Jetisý jerinde balalarǵa arnap jyl shýmaqtaryn tógip júrgen aqyn qyzdarymyzdyń biri. Ol 1975 jyly Taldyqorǵan oblysy, Panfılov aýdany, Aıdarly aýylynda dúnıege kelgen.

İ.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıa fakýltinde (1996 j.), Ó.Joldasbekov atyndaǵy Quqyq jáne ekonomıka akademıasynyń zań fakúltetinde (2011 j.) bilim alǵan. Eńbek jolyn qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolyp bastaǵan. 1995-2008 j.j. mektepte muǵalim, dırektordyń oqý-isi jónindegi orynbasary, kolejde dırektordyń ádisteme jónindegi orynbasary boldy. 2008-2015 j.j. Almaty oblysynyń tilderdi damytý basqarmasynda bas maman, tilderdi damytý bóliminiń basshysy qyzmetterinde istedi. 2015-2020 jyldary Almaty oblysy ákimdigi, uıymdastyrý-ınspektorlyq jumys bóliminde oblys ákiminiń bas ınspektory, oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary bolyp qyzmet atqardy. Qazirgi ýaqytta Jetisý oblysy ákimi apparatynda oblys ákiminiń bas ınspektory bolyp jumys jasaıdy.  «Alýa» (2014 j.), «Baqyt gúli» (2015 j.), «Qusqanaty» (2017 j.), «Júregimniń hattary» (2020 j.) jyr jınaqtary, «Kúntumar-Aıtumar» (2019 j.) atty qyrǵyz tilinde, «Baqyt gúli» (2023 j.Alaná qalasynda) túrik tilinde kitaby shyqty.  «Balalalar kitaphanasy» aıasynda «Kún degenim-dáý juldyz» (2023 j.) atty sýretti kitaby memlekettik qoldaýmen shyqty.

Óleńderi qyrǵyz, ázerbaıjan, túrik, saha, orys, qytaı tilderine aýdarylǵan. «Jetisý» telearnasynda memlekettik tildi nasıhattaý maqsatynda «Asyl sóz» zıatkerlik baǵdarlamasyn (2011-2014 jj.) uıymdastyryp júrgizdi. Oblystyq, respýblıkalyq, halyqaralyq baıqaýlardyń jeńimpazy. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, «Maǵjan kóktemi» óner festıvaliniń laýreaty, Halyqaralyq Álisher Naýaı atyndaǵy syılyqtyń ıegeri. «Eren eńbegi úshin» medalimen, «Táýelsizdikke 25 jyl, 30 jyl» merekelik medalimen marapattalǵan.

Shyny kerek búginde balalarǵa arnalyp jazylǵan óleń, taqpaqtar jetispegendikten bala psıhologıasyna saı emes shýmaqtardy jattap, tipti balabaqshada Aıaz ataǵa aıtyp berip júrgen balalar az emes. Osy oraıda Gúlbaqyttyń qys taqyrybyndaǵy jáne basqa da balalarǵa arnalǵan óleńderin nazarlaryńyzǵa usynamyz.

 

Jańa jyl keldi

 

- Jańa jyl keldi!

- Qoıan ba?

- Jatyrsyń nege oıanbaı?

Tura ǵoı qáne, erinbe,

Dalaǵa shyqshy oılanbaı.

 

Dalanyń áppaq ajaryn,

Kórdiń be ómir bazaryn.

Balalyq - baqyt, erkele,

Erkele, jyr ǵyp jazamyn.

 

Qýanyp oıan, kúlimde,

Mereke bolsyn búgin de.

- Aq qoıan qaıda?

- Otyr ǵoı...

jasyl shyrshanyń túbinde.

 

 

Qys

Qys qandaı keremet,

Qyzyqtyń bári bar.

Aq tútek ulpalaq

Borany, qary bar.

 

Tirildi aqqala,

Aq tonyn jamylǵan.

Oıandy shyrshalar,

Monshaǵyn taǵynǵan.

 

Qyr basy kóńildi,

Ertegi elindeı.

Balalar oınaıdy,

Aıazǵa berilmeı.

 

 

Shynyǵamyz qar kúrep

 

Taý-taý bolyp úıilgen,

Kúpsek qardy keshemiz,

Dosym shyqty úıinen,

Jaqyn bizdiń kóshemiz.

 

Jalǵas aıtty Oljasqa:

- Jol ashamyz úıge biz.

Qandaı shara tońbasqa?

- Qalyń kıim kıemiz.

 

Aǵash shana, bar kúrek,

Qolymyzǵa alamyz.

Shynyǵamyz qar kúrep,

Biz eńbekqor balamyz.

 

 

Qys keldi

Aıazy da ádemi, borany da,

Alaqanǵa áppaq qar qonady ma?

Qys keldi dep qýanǵan balalar máz,

Aıaz ata saǵynǵan qonaǵy ma?

 

Aq kúmiske malynǵan dala qandaı?

Aq mamyqqa aýnaǵan bala qandaı?

Syrǵanaqtyń qyzyǵy taýsylmaıdy,

Shana bitken tulpar bop jaralǵandaı.

 

Aqqala

Qaıta kelgen ómirge...

Aqqalamyz burynǵy,

Kózi qara kómirden,

Qyzyl sábiz muryny,

Túımeleri temirden,

Áppaq qardan tuǵyry.

 

Tesik shelek tumaǵy,

Moınynda ala orama,

İnim uqpaı surady:

- Tony qaıda? Tońa ma?

Joq eken ǵoı qulaǵy,

Úıge kirse bola ma?

 

- Mekeni onyń dalada,

Dos bolamyz tek qysta,

Kóńili áppaq, baǵala,

Ǵumyry da eń qysqa.

Kóktemge bir baraıyq,

Qolyń qaıda, kel, usta!

 

 

Qys qyzyǵy

Qys qyzyǵy taýsylar ma,

qala salar aq qardan,

tań atady, kesh batady,

barlyq bala shattanǵan.

 

-Erteń erte turaıyqshy,-

dedi Maıra Danaǵa,

shelegi men qos kúregin,

salyp qoıdy shanaǵa.

 

- Jarysamyz shanamenen,

jarysamyz shańǵymen.

- Eń ádemi aqqalany

jasaıyqshy aldymen...

 

Saıabaqqa jınalypty,

búkil aýyl balasy,

tańqaldyrar tańǵajaıyp,

ertegiler qalasy.

 

Búldirshinder máz-meıram bop,

domalatar aq qardy,

dáý aqqala jasap shyǵyp,

dostaryna maqtandy.

 

Qys qyzyǵy taýsylar ma,

qala salar aq qardan,

baqyt áni estiledi,

aýlalardan, baqtardan.

 

Kóktem naqyshtary 

Kók shyǵyp qyrlarǵa

Qys tastap bórigin,

Balalar qyzdyrdy

Oıynnyń kórigin.

 

***

Qozy-laq jamyrap,

Sekirip oınaıdy.

Hormen án salǵandaı

Kókke áýen boılaıdy.

 

***

Baý-baqsha jap-jasyl,

Órikter gúldedi,

Aq maqta tárizdi

Alma aǵash búrledi.

 

***

Qyp-qyzyl qyzǵaldaq

Kómkerdi dalany.

Jýsannyń ıisi

Tazartty aýany.

 

***

Kók tús pen jasylǵa

Aǵashtar boıaldy.

Qustardyń únimen

Qýanyp oıandym.

 

Báısheshek

Móp-móldir názik báısheshek -

Belgisi arý kóktemniń.

Aq gúlden tumar taqqandaı

Ádemisin-aı kók beldiń.

 

Kirshiksiz áppaq báısheshek -

Nyshany berik dostyqtyń,

Jańarǵan sátte dúnıe

Men daǵy adal dos kúttim.

 

Úlbirer sulý báısheshek -

Úmittiń gúli araıly.

Tazalyq tunǵan bar álem

Súısinip dala qaraıdy.

 

Dombyra

Bizdiń úıdiń tórinde,

Bar úkili dombyra,

Qazaǵymnyń bolmysy,

Qasıetti ol - mura.

 

Qurmanǵazy, Dınanyń,

Kúıin tóger, tynbaıdy,

Ata meniń súısinip,

Qońyr únin tyńdaıdy.

 

 

Qobyz

Kúıi bólek qobyzdyń,

Tabıǵatpen úndesken.

Kúı atasy kemeńger

Qorqyt babam tildesken.

 

Tarıhymdy aqtarsam,

Qobyz jaıly ańyz kóp.

Qoılybaıdyń qobyzy,

Báıge alǵan jalǵyz kep..

 

Qaraǵaıdan qaıyrǵan,

Úıeńkiden úıirgen,

Aqqý músin, kıeli

Qanatyna kúı ilgen.