Táýelsizdik jyldary elimizdiń aırandaı uıyǵan birliginiń saqtalýy bárinen de mańyzdy edi. Osyny nazarǵa alǵan Elbasy Nursultan Nazarbaev Qazaq jerin mekendeıtin etnostardyń basyn bir arnaǵa jınap, ortaq maqsatqa baǵyttaıtyn Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurdy. Elbasynyń kóregendi sheshiminiń arqasynda Assambleıa el damýyna ólsheýsiz úles qosyp, qazaq qoǵamynyń ajyramas bólshegine aınaldy. Assambleıanyń jumysy jaıynda sóz qozǵaǵanda atqarylǵan jumysty bir maqalaǵa syıǵyzý múmkin emes. Osy rette bizde Almaty oblysyndaǵy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń atqarǵan jumystary jaıynda az-kem sóz qylýdy jón sanap otyrmyz.
Qazaq halqy «Jetisý – jer jannaty» dep beker aıtpaǵan ǵoı. Túgin tartsań maıy shyǵatyn Jeruıyq mekenge ózge ult ókilderiniń qonystanýy da erteden bastaý alady. Bul rette Jetisý jerinde uıǵyrlar biraz ýaqyttan beri jergilikti qazaqtarmen birge tatý-tátti ómir súrip kele jatqany aıqyn mysal bolady. Al qalǵan etnostardyń stalındik qýǵyn-súrgin kezinde taǵdyr tálkegine tap bolyp, osy jerge turaqtaǵanyn bárimiz bilemiz.
Qazirgi tańda Almaty oblysynyń aýmaǵynda 100-den astam etnostyń ókilderi yntymaqty jaǵdaıda ómir súrip jatyr. Deportasıa kezinde kelip, Jetisý jerinen tıanaq tapqan ózge ult ókilderimen tildese qalsańyz, olar sol bir sulmat jyldary ózderiniń ata-analaryn baýyrmal qazaq halqynyń qalaı qushaq jaıa qarsy alǵanyn aıta jóneledi. Sondyqtan mundaǵy ózge ult ókilderi jalpy Qazaq jeri qaıyrymdylyq pen baýyrlastyq máńgilikke uıa salǵan qasıetti meken sanaıdy desek artyq aıtqandyq bolmas edi. Bul jaıynda qazaq halqymen biteqaınasyp ketken Almaty oblystyq komýnıkasıalar ortalyǵynyń qyzmetkeri Galına Mıtkovskıh bylaı oı sabaqtaıdy:
– Qasıetti Jetisý jerin mekendegen ózge ult ókilderiniń túsi, kózi ár alýan bolǵanymen, bárimizdiń bir ǵana Otanymyz bar. Ol – Qazaqstan. Bizdi bir-birimizge degen syılastyq, qamqorlyq, ortaq qaıǵymyz jaqyndata túsetinine senimdimin. Sol bir zulmat jyldary qazaq halqy da qasiret pen qaıǵyny bir kisideı tartty. Bul bizdiń ortaq qaıǵymyz. Qaıǵysy ortaq adamdardyń qýanyshy da ortaq. Elimiz táýelsizdik alǵanda bárimiz qýanyp, aldaǵy ýaqytta qýanyshty kúnderimiz kóp bolatynyna senimmen qaradyq. Júzdegen qazaqstandyqtardyń senimi Elbasy Nursultan Nazarbaev shyndyqqa aınaldyryp, qazirgi tańda Qazaqstandy dostyq pen ultaralyq kelisimniń altyn besigine aınaldyrdy. Sol sebepti bizder Qazaq jerin mekendegen barsha ult ókilderin ortaq maqsatqa jumyldyryp, jaımashýaq jaǵdaıda ǵumyr keshýine múmkindik týǵyzǵany úshin Elbasy Nursultan Nazarbaevqa árqashanda alǵys aıtamyz, – dep aǵynan jaryldy.
Iá, Qazaqstan halqy Assambleıasy óziniń 25 jyldyq tarıhynda elimizdegi tatýlyq pen qoǵamdyq kelisimniń qorǵaýshysy ekenin san márte dáleldedi.
Qazirgi tańda Almaty oblysynda Assambleıanyń 60 myńnnan astam múshesiniń basyn 71 etnomádenı ortalyq biriktirip otyr. Jetisý jerindegi ózge ult ókilderi etnomádenı ortalyqtardyń mańaıyna toptasyp, ózderiniń mádenıeti men salt-dástúrin damytyp otyr. Sonymen qatar Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń bólimshesiniń janynda óńirdegi jetekshi jýrnalıserdiń klýby jumys isteıdi. Klýbqa múshe maıtalman jýrnalıser Assambleıa jumysyn jan-jaqty nasıhattap, túrli materıaldar men sújetter daıyndaıtynyn aıta ketýimiz kerek. Budan basqa oblystyq Assambleıa janynan ultarlyq tatýlyq máselelerine tereń taldaý jasaıtyn sarapshylar toby da jumys isteıtinin aıta ketýimiz kerek. Assambleıanyń bul baǵyttaǵy jumystaryna óńirdegi belsendi jýrnalıs, «Ognı Alataý» gazetiniń bas redaktory Atsalıma Idıgova jetekshilik jasap, sarapshylyq toptyń jumysyn úılestirip otyrǵanyn aıta ketýimiz kerek. Budan basqa ózge ult ókilderiniń jastary «Jańǵyrý joly» qozǵalysynyń mańaıyna toptasyp, jumys isteýde.
Búginde bizder beıbitshilik pen qoǵamdyq kelisim saltanat qurǵan elde alańsyz ómir súrýdemiz. Qazaqstanda osyndaı jaǵdaı qalyptastyrý ońaı bolmaǵanyn kez kelgen adam biledi. Toqsanynshy jyldary Keńes ókimetinen bólinip shyqqan birqatar elderde azamattyq qaqtyǵystar, ultarazdyq dúrdarazdyqtar paıda bolǵanyn bilemiz. Osy kezde Qazaqstan Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń arqasynda yntymaq birligi jarasqan el retinde aınalasyndaǵy kórshilerine úlgi-ónege kórsete bildi.
Osy jaıma-shýaq ómirimiz túgesilmeýi úshin Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy sarapshylyq toptyń bilikti mamandary jan-jaqty zertteý jumystar júrgizip, kóptegen keleńsizdikterdiń aldyn alýǵa járdemdesýde. Ádette Assambleıa dese keıbireýlerdiń kóz aldyna túrli ult ókilderiniń ózderiniń ulttyq kıimderin kıip, án salyp, bı bılep jatqanyn elesteýi múmkin. Iá, bul syrtqy kórinis. Qazirgi tańda Assambelá ózekti máselelerdiń aldyn alyp, elimizdegi tatýlyqqa qaýip tóndiretin jaıttardy kúniburyn anyqtaıtyn taldaý ortalyǵyna aınaldy desek artyq aıtqandyq bolmas edi. Kerek deseńiz, qazir Assambleıa elimizdeiń gýmanıtarlyq baǵyttaǵy jumystaryn júıelep, el azamattaryn ortaq maqsatqa jumyldyratyn uıymǵa aınalyp otyr.
Qazirgi tańda Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń belsendileri halyqtyń ál-aýqatynyń artýyna barynsha kómegin tıgizip otyr. Osy rette Jetisý jerinde Assambleıa úlken masshtabtaǵy is-sharalardy uıymdastyryp keledi. Sózimiz dáleldi bolýy úshin osy rette Assambleıa belsendileriniń muryndyq bolýymen ótken mańyzdy birqatar is-sharalardy ataı ketkendi jón sanap otyrmyz.
Bul rette «Beıbitshilik pen kelisim jol kartasy» aıasynda Jetisýdyń túkpir-túkpirine uıymdastyrǵan ǵylymdy tanymdyq ekspedısıasyn aıryqsha atap aıtýǵa bolady. Osydan birneshe jyl buryn uıymdastyrylǵan «Beıbitshilik pen kelisimniń jol kartasy» megajobasy Almaty oblysynda Yntymaq sherýi uıymdastyrylyp, Almaty men Jambyl oblystary Qazaqstan halqy Assambleıasy hatshylyqtary ortaq is-shara uıymdastyrǵan bolatyn. Yntymaq sherýiniń basty maqsaty – halqymyzdyń birligin, qoǵamdyq jáne etnosaralyq tatýlyq pen mádenıetti nyǵaıtý, aımaqtyq assambleıalar arasyndaǵy baılanystardy órkendetý bolǵan edi. Jobany júzege asyrý barysynda alǵa qoıylǵan maqsattarǵa tolyqtaı qol jetkizildi.
Yntymaq sherýi barysynda Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynan kelgen delegasıa músheleri «Kóne Taraz tarıhı-mádenı» ortalyǵy men óńirlik sáni men sáýleti úılesken «Dostyq úıi» ǵımaratynda ekskýrsıa jasap, tarıhtan syr sherter tyń dúnıelermen tanysqan bolatyn. Budan basqa Almaty men Jambyl oblysynyń ónerpazdary konsert qoıyp, aıtýly sharada «Taldyqorǵan áýenderi» fólklorlyq-etnografıalyq án-bı ansambli, Súıinbaı atyndaǵy Almaty oblystyq fılarmonıasynyń ánshileri, «Bolashaq» vokaldyq trıosy óz ónerlerin kórsetkeni esimizde.
Budan basqa «Rýhy bekem, kıeli meken – Jetisý», «Qymyz muryndyq», «Týǵan jer», «Birlik» syndy oblystyq Assambleıanyń belsendileri uıymdastyryp, ultaralyq tatýlyqty nyǵaıtý jolynda qyrýar jumystar atqarǵanyn atap aıtýǵa bolady.
Sonymen qatar Almaty oblysyndaǵy etnomádenı birlestikter de túrli is-sharalarǵa uıytqy bolyp, Assambleıanyń jergilikti jerdegi jumystaryna jan bitirip otyr. Aıtalyq, oblystaǵy ázirbaıjan etnomádenı ortalyǵy «Elorda – memlekettik tildiń súıenishi» degen taqyrypta dóńgelek ústel uıymdastyrsa, evreılerdiń «Avıv» birlestigi men ózbek etnomádenı birlestigi «Qarttarym – asyl qazynam», «Elorda – dostyqtyń shańyraǵy» degen taqyrypta jıyndar uıymdastyryp, memlekettik saıasatty nyǵaıtýǵa óz úlesterin qosqanyn aıta ketýimiz kerek.
Osy rette Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasy qazaq tilin úıretýge aıryqsha mán berip otyr. Qazaq tilin úıretý, uıymnyń mańyzdy jumystarynyń birine aınalǵan. Assambleıa janyndaǵy Til úıretý ortalǵy 2008 jyldan beri úzilissiz jumys istep keledi. Ortalyqta jyl saıtyn 40-tan astam ózge ult ókilderi til syndyryp, qazaq tilin úırenip júr.
Arystaǵy oqys jaǵdaı kezinde, odan keıin Ózbekstanda sý qoımasy jarylyp, Jetisaıdaǵy biraz aýyldardy qyzyl sý basqanda Almaty oblysyndaǵy Assambleıa belsendileri qarap qalǵan joq. Tótenshe jaǵdaı oryn alǵan aýmaqqa gýmanıtarlyq kómekter jiberip, el basyna kún týǵan kezde, ony birlesip jeńýdiń jarqyn úlgisin kórsetti. Budan bas pandemıa kezinde de Jetisýdyń Assambleıa belsendileri qaıyrymdylyq sharalarynan tys qalamaı, belsendi áreket etip, óńirde indettiń betin qaıtarýǵa bir kisideı atsalysqan bolatyn. Osylaısha, ózge ult ókilderi jergilikti halyqpen tatý-tátti ǵumyr keship, qýanysh pen qaıǵyny bólisip keledi.
Dýman Byqaı
