Jastardyń boıynda patrıottyq sezimdi qalaı nyǵaıtamyz?

Dalanews 20 qyr. 2021 07:43 5747

Bilim júıesinde basty nazar aýdaratyn, tárbıe salalarynyń biri – otansúıgishtik tárbıe. Ulttyq dástúrge berik, elin, jerin súıetin azamat tárbıeleý, jastardyń boıynda patrıottyq sezimdi qalyptastyrý óskeleń ómir talabynan týyndap otyr. Qazirgi tańda bizdiń qoǵamda «qazaqstandyq otansúıgishtik» uǵymyna zor mán berilýde.

Kóp ultty Qazaqstan halqynyń otansúıgishtik sezimin qalyptastyratyn – azamattyq kelisim, ulttyq birlik ekendigi shyndyq. Týǵan jer, tabıǵat, onyń baılyqtary, dástúr, til, tarıhı eskertkishter, saltqa degen adaldyq, týǵan ólkedegi tamasha kıeli oryndar – jalpy ulttyq qundylyqtar eshkimdi de beıtarap qaldyra almaıtyndyǵy ras.

Olar sózsiz adam kókireginde jylylyq uıatady.  Otansúıgishtik – qasıetti uǵym. Árbir adam otanyn ózi tanýy tıis. Ony jete bilip, qadir-qasıetin uqqanda, tarıhyn, ótken jolyn, rýhyn, eldiń basyn biriktirgen, jat elderden jerin, sýyn, dalasyn, taýyn qanyn tógip, qaısarlyqpen qalǵan erlikterin sezip bilgende ǵana, soǵan degen maqtanysh sezimi oıanatyndyǵy ras.

Búgingi Qazaqstannyń táýelsizdiginiń nyǵaıýy men damýynyń obektıvti sharttarynyń biri – ol osy qazaqstandyq patrıotızm. Bizdiń uǵymymyzdaǵy patrıotızm kózsiz qushtarlyq emes, ata-baba qanymen boıǵa sińgen otanǵa, elge degen sanaly ári shynaıy mahabbat. Otansúıgishtik degen uǵym óziń jaralǵan topyraq pen ósken ortaǵa degen izgi sezimdi bildirmeıdi, aıasy áldeqaıda keń uǵym. Eldik, birlik, halyqtyq qasıet-qazynalardy qasterleý men erteńge degen berik senim sıaqty sezimderdi oıatatyn da osy otansúıgishtik. Onyń qoǵam damýynda aıyryqsha oryn alatyn qudiretti rýhanı faktorǵa aınalýynyń syry da osynda jatyr.

Qazaqstandyq patrıotızm máselesi qazirgi tańda elimizdiń asa mańyzdy ári ózekti máselelerdiń biri bolyp otyr, sondaı-aq táýelsiz elimizdiń ǵalamdyq órkenıet ortasynan óziniń laıyqty ornyn alýyna birden-bir sebep bolatyn mańyzy erekshe ólshemniń birine aınalyp otyr.

Memleketimizdiń keleshek tutqasyn ustaıtyn jastardy osy bastan Otanyna, atamekenine shyn berilgendik rýhynda tárbıeleý basty boryshymyz.  Qazirgi tańda joǵary oqý oryndarynda oqıtyn sýdentterge tárbıe berý máselesine jańa kózqaras turǵysynan qaraý kerek.

Qazaqstan azamaty ózin osy eldiń tól balasymyn, Qazaqstandy óziniń týǵan eli, Otany dep eseptegende ǵana qazaqstandyq patırıotızm qalyptasady. Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyń «Máńgilik El» ıdeıasyn júzege asyratyn jáne ony odan ári damytatyn búgingi jastar ekeni belgili, sondyqtanda jastar osy tarıhı mańyzy bar ıdeıany júzege asyrý úshin, óz Otanyn súıetin ultjandy bolýy kerek.

Qazaqstandyq patrıotızmniń basty qundylyqtarynyń biri – qazaq tili. Bıyl Qazaqstannyń táýelsizdik alǵanyna 30 jyl, qazaq tiliniń memlekettik mártebe alǵanyna otyz eki jyl tolady. Ana tilimizdi damytyp, órkendetýde birshama ilgerýshilik bar, sondada meni bir qynjyltatyn jaǵdaı nege biz kez kelgen jınalys bolsyn, ne bolmasa kóptegen mańyzdy kezdesýlerde jınalǵan halyqtyń 95 paıyzy qazaqtar bola tursada eki tilde, ıaǵnı qazaq jáne orys tilderinde sóıleımiz.

Sol jıylysta otyrǵan orys tildi qazaqtar úshin jasap jatqan jaǵdaıma dep oılanam, sebebi ózge ulttyń azamattary qazaq tilin jaqsy túsinedi, olardyń arasynda keremet sóıleıtinderi de bar. Namyssyzdyq pa, áıteýir tilge nemquraıdy, nemketti qaraý ádeti joıylar emes. Qazaq tiliniń mártebesin kóterýge tek jastar ǵana emes Qazaqstanda turyp jatqan árbir azamat úles qosý kerek.

Otannyń azattyǵynan, táýelsizdiginen asqan dáýlet joq. Tasqa qashalǵan tarıh ta, kóne dáýirden jetken daýsyz derek te erte zamannyń ózinde qazaq jerinde irgeli memleket bolǵandyǵyn, onyń ózine laıyq sharýashylyǵy, tereń mádenıeti bolǵandyǵyn dáleldeıdi. Eshkimge des bermegen, eshnársege moıymaǵan halqymyz bertinde tap bolǵan bodandyqtyń buǵaýynan bosap erkindik týyn qaıta tikti. Endeshe, ańsap jetken armannan eshqashan, eshqandaı jaǵdaıda ajyraı almaımyz.

Jahandaný dáýirinde ǵylymǵa kóp kóńil bólgen el ozyp shyǵady. Qazirgi tańda sheteldik ǵalymdarmen Qazaqstandaǵy kóptegen ýnıversıtetter tyǵyz baılanys ornatqan, bul elimizdiń bolashaǵy úshin keleli bastama. Patrıotızm bul Otanyńdy súıý jáne sol Otanda ómir súrip jatqan halqyńdy súıý jáne de sol halyqtyń bedelin, abyroıyn arttyrý. Otansúıgishtik adamnyń jeke basynyń qamynan góri, eliniń qamyn kóbirek oılaýy bolyp tabylady.

Qazirgi tańda bizde myqty ǵalym bolyp júrgen azamattar bar. Mine, solardyń ıdeıasyn, shyǵarmashylyqtaryn, bilimin elimizdiń múddesi úshin paıdalaný kerek. Sondyqtan búkil qazaqtyń bir-aq arman maqsaty bolý kerek. Ol – Qazaqstannyń táýelsizdigin baıandy etý. Budan basqa uly maqsat, uly arman qazaqta bolmaýy kerek.

Jastardy óz Otanynyń azamaty retinde tárbıeleý belgili bir áleýmettik- mádenı ortada júredi, onda onyń adamı qundylyqtar júıesi, kózqarasy, aqyl-oıy qalyptasady. Qazaqstandyq patrıotızm qazaqstandyq aqyl oıdyń nemese ulttyq dástúrdiń ajyramas bólshegi bolyp tabylady. Bizdiń respýblıkamyzdyń jastarynyń oıy, ar-ujdany, ǵylym-bilimi azat bolýy kerek. Qazaq jastarynyń birinshi mindeti – Qazaqstan respýblıkasyn máńgi saqtaý jáne qorǵaý bolyp tabylady. Bolmysy men bolashaǵynyń negizi osy jaǵdaıǵa baǵyttalýy kerek.

Qaldygúl TURǴYNBAIQYZY, tarıh ǵylymdarynyń magıstri, PhD doktarant, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar