Ázimhan Isabek 1996 jyly shym shaharda dúnıege kelgen. Jas ǵalym, ári zertteýshi. Abaıtanýshy, ǵalym Mekemtas Myrzahmetuly jáne Aqjol Qalshabek sekildi profesorlardyń shákirti. Búginde ol M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ-da ashylǵan «Muhtartaný» ǵylymı ortalyǵynda ǵylymı maman bolyp jumys jasaıdy.
– Abaı shyǵarmalarynyń áli de ashylmaǵan qyrlary bar. Bolashaqta Muhtar Áýezovtiń ózi aıtqandaı asha almaı ketken qyry men syryn ashqym keledi. Máselen, Abaıdyń búkil shyǵarmalaryn Múrseıit Bikiuly esimdi qoljazbager kóshirgen. Almaty qalasyndaǵy Áýezovtiń jeke arhıvinde saqtalǵan sol qoljazbany qolǵa túsirip biz qazaq ádebıetinde Abaıdyń "Kıtab tasdıq" týyndysynyń transkrıpsıasyn jasap shyqtyq. Bul shyǵarma - búkil túrki halqyna ortaq shyǵarma, eńbek qazaq ádebıetinde tuńǵysh ret jasalyp otyr. Dál osy Abaıdyń bir ǵana shyǵarmasynan 400-ge jýyq arab-parsy túrik tilderinen turatyn sózdigin jasap shyqtyq. Endigi maqsat kitapty shǵaryp, oqyrmandarǵa usyný bolyp tur, – deıdi Ázimhan.
Sonymen qatar, Ázimhan jaqynda ótken «Áýezov oqýlary – 17: álemdik keńistiktegi ǵylym men rýhanıattyń jańa serpilisteri» atty Halyqaralyq konferensıasynda «Mekemtas Myrzahmetuly jáne Muhtartaný máseleleri» taqyryptarynda baıandama jasady. «Jańa jahandyq ahýalda Qazaqstannyń damýyndaǵy jastardyń úlesi» atty respýblıkalyq ǵylymı konferensıasynda 1-orynmen jáne 2017 jyly «Alash» qozǵalysynyń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı ótkizilgen «Azattyqty ańsaǵan – arystarym ardaqty!» atty shyǵarmashylyq baıqaýynda 1-oryndy ıelengen.
Odan ózge óz zertteýlerin «Maǵjannyń bir kem dúnıesi», «Baýyrjannyń batasy», «Túngi ǵıbadat», «Ómirdiń ózinen órilgen jyr», «Oıly adamǵa qyzyq joq bul jalǵanda», «Abaı nege uly?» syndy maqalalarynda usynyp júr.
