Jambyl oblysynda arab sheıhtary Qyzyl kitapqa engen qustardy qyryp jatyr.
Bul týraly 31 arna habarlaıdy.
Birikken Arab ámirliginen kelgen qos azamattyń qymbat kóliginen tártip saqshylary tuqymy sırep bara jatqan birneshe «qarabaýyr buldyryǵyny» tárkilegen. Biraq olar, jazadan jaltaryp ketýi bek múmkin. Ańshylyqqa shyqqan arab azamattaryn prokýratýranyń sheshimimen tártip saqshylary bosata salypty.
Serilik jasap boı sergitý úshin Arab ámirliginen kelgen myna azamattar Betpaqdalada bilgenin istegen syńaıly. Bes aspaby túgel arab azamattary mingen jol talǵamaıtyn kólikterinen bir dana shalajansar «qarabaýyr buldyryǵy» jáne beseýiniń óli denesi tárkilendi. Budan basqa dýadaq etine uqsas eki qap pen ańshy myltyǵy jáne jeti oq tabyldy.
Belgili bolǵandaı ańshy myltyǵy men jeti oqtyń ruqsat qujattary joq. Qyzyl kitapqa engen qustardy qyrýdyń jazasy qatal. Biraq jaıshylyqta taýyq urlaǵandy túrmege toǵytatyn tártip saqshylary, tabıǵatta tuqymy sırep bara jatqan qustardy atqan arabtarǵa ámiri júrmeı qalypty. Anyǵy prokýratýra ókilderi bul isti usaq-túıekke balapty.
«Qozǵalyp otyrǵan qylmystyq is orta dárejedegi quqyq buzýshylyq bolyp tabylady. Tergeý amaldaryn júrgizý barysynda kúdikti oblys aýmaǵynan shyqpaýǵa jáne tergeýshi organdarǵa belgilenip turýǵa mindettelgen. Qazir sheteldik azamattar Jambyl oblysynyń aýmaǵynda», — deıdi Jambyl oblystyq prokýratýra basqarmasynyń aǵa prokýrory Abyroı Halyquly.
Degenmen ustalǵan arabtardyń naqty qaı mekenjaıda tirkelgeni aıtylmady. Bir anyǵy kinási dáleldense úsh jyl bas bostandyǵynan aırylady nemese úsh myń aılyq eseptik kórsetkish kóleminde aıyppul tóleıdi.
Saıatshylyq úshin shalǵaıdan kelgen azamattarǵa sońǵy jaza tıimdi ekeni haq. Aıta keteıik kúdiktiler Qazaqstanǵa dýadaq tektes qustaryn býdandastyrý úshin kelipti.
