Jambyl oblysynda arab sheihtary Qyzyl kitapqa engen qustardy qyryp jatyr.
Bul týraly 31 arna habarlaidy.
Birikken Arab ámirliginen kelgen qos azamattyń qymbat kóliginen tártip saqshylary tuqymy sirep bara jatqan birneshe «qarabaýyr buldyryǵyny» tárkilegen. Biraq olar, jazadan jaltaryp ketýi bek múmkin. Ańshylyqqa shyqqan arab azamattaryn prokýratýranyń sheshimimen tártip saqshylary bosata salypty.
Serilik jasap boi sergitý úshin Arab ámirliginen kelgen myna azamattar Betpaqdalada bilgenin istegen syńaily. Bes aspaby túgel arab azamattary mingen jol talǵamaityn kólikterinen bir dana shalajansar «qarabaýyr buldyryǵy» jáne beseýiniń óli denesi tárkilendi. Budan basqa dýadaq etine uqsas eki qap pen ańshy myltyǵy jáne jeti oq tabyldy.
Belgili bolǵandai ańshy myltyǵy men jeti oqtyń ruqsat qujattary joq. Qyzyl kitapqa engen qustardy qyrýdyń jazasy qatal. Biraq jaishylyqta taýyq urlaǵandy túrmege toǵytatyn tártip saqshylary, tabiǵatta tuqymy sirep bara jatqan qustardy atqan arabtarǵa ámiri júrmei qalypty. Anyǵy prokýratýra ókilderi bul isti usaq-túiekke balapty.
«Qozǵalyp otyrǵan qylmystyq is orta dárejedegi quqyq buzýshylyq bolyp tabylady. Tergeý amaldaryn júrgizý barysynda kúdikti oblys aýmaǵynan shyqpaýǵa jáne tergeýshi organdarǵa belgilenip turýǵa mindettelgen. Qazir sheteldik azamattar Jambyl oblysynyń aýmaǵynda», — deidi Jambyl oblystyq prokýratýra basqarmasynyń aǵa prokýrory Abyroi Halyquly.
Degenmen ustalǵan arabtardyń naqty qai mekenjaida tirkelgeni aitylmady. Bir anyǵy kinási dáleldense úsh jyl bas bostandyǵynan airylady nemese úsh myń ailyq eseptik kórsetkish kóleminde aiyppul tóleidi.
Saiatshylyq úshin shalǵaidan kelgen azamattarǵa sońǵy jaza tiimdi ekeni haq. Aita keteiik kúdiktiler Qazaqstanǵa dýadaq tektes qustaryn býdandastyrý úshin kelipti.
