Jambyl Ámirbekov. Shyq ǵúmyry
Dalanews
19 jel. 2015 09:51
621
- Qolymyzǵa Jambyl Ámirbekovtiń taqyryptas úsh-tórt óleńi tıdi. Buǵan deıin eldiń kóbi sport sheberi retinde tanıtyn Ámirbekovtyń jyr álemine úńilgende biz múldem bólek áserge bólendik. Qarapaıym da shymyr uıqastar, shynaıy sezim ıirimi, obrazdy úılesim - Jambyl aqynnyń ózindik únin estirtip, onyń názik te syrshyl álemine bastamaı turmaıdy. Óleńdi tapqyrlyqpen de, tóselý arqyly da jazýǵa bolady. Keıbir jyrdy oqysańyz, min tappaısyz. Poezıaǵa kerektiń bári bar, tek... shynaıylyq joq. Sheberlik pen qalyptasýdyń úzdiksiz aǵyny poezıanyń ishki qýatynan - shynshyldyǵy men qarapaıymdylyǵynan aıyrmaı qoımaıdy. Qazir ondaı óleń kóp... Jambyl aqynnyń óleńi ondaı emes, shynshyl da syrshyl, tipti keıde balańdyǵymen de ózgeshe.
- Shyq ǵumyry
- Estidim júrek dúrsilin,
Tup-tunyq shyqtyń aqyryn,
Shıyryp qıal urshyǵyn,
Shıratyp jatyr aqynyn
- Tozańǵa bylǵap kirpigin,
- Samalmen álek tazalap.
- Quıryqpen qaqqan túlki muń,
Shyqty da jatyr mazalap.
- Qas-qaǵym ǵana ǵumyryn,
Kótermek kókke umtylyp.
Tartqylap ómir burymyn,
Kúlimdep qarap tur tunyp.
- Oınaǵan ómir meńimen,
Shirkin-aı netken qushtarlyq.
Syrlaspaq bolǵan menimen.
Shyqta joq eken ishtarlyq.
- Taǵdyrmen turyp alysyp,
Tartady móldir tegine.
Kún shyǵyp edi sál ysyp,
Bý bolyp ketti kógine.
- Aqqý-arman
- Páktikti izdep júrip ǵalamshardan,
Túńilip júrsemdaǵy nadandardan.
Mahabbatqa sonshama dáti myqty,
Aqqýdy bólgim kelmeıt adamdardan.
- Tek tazalyq tileıtin Táńirinen,
Jaralǵandaı kún nurynyń jaryǵymen.
Qos aqqýdaı ómirden ótý arman,
Jamandyqty bilmeıtin jany múldem.
- O,sulýlyq qanatyna sý sińbegen,
Sen meniń júregimsiń dúrsildegen.
Jubyn jazbaı ótetin aqqýlardyń,
Birligine jan bar ma súısinbegen.
- Aqqý,adam men úshin birdeı uǵym,
Múmkin meniń kóp shyǵar bilmeıtinim.
Aqqý bolyp ketsem men armanym joq
Aldaý menen arbaýdy bilmeıtuǵyn
-
- Quıyn
- Julqynyp jetti bir quıyn,
Tastaq jer shańyn úıirip.
Túıilip túsken qyrǵıdyń,
Ekpini ketti qıylyp.
- Qaıyryp edi shashtaryn,
Májnún tal qaldy qysylyp.
Jelinin syıpap qasqanyń,
Tartady jalyn yshqynyp.
- Máýelep ósken shybyqtyń,
Belinen qushty buralyp.
Bilegin qysty quryqtyń,
Asaýǵa salǵan buǵalyq.
- Torǵaıdy ańdyp otyrǵan,
Úkiniń aldy úreıin.
Tuzdy ter sińgen toqymnan,
Úrketin emes dúleıiń.
- Jeldikti úrlep qabysqan,
Silkidi qaıys júgendi.
Tizginimenen alysqan,
Qaıyrdy báıge kúreńdi.
- Qabaǵy tastaı túıilgen,
Qulattydaǵy ketpendi
Shómeıli shópke úıilgen,
Sińdi de ketti shettegi.
- Erttedim miner qasqamdy,
Shabandoz úmit qaıdasyń?
Sirkirep jańbyr bastaldy,
Asyryp jelden aılasyn.
- Basyldy kún de qaınaǵan,
Sý bolyp qalǵan balaǵy.
Taǵdyrymmenen oılaǵan,
Jastyǵym ba eken jańaǵy?!..
-
- Kún tutyldy
- Qop-qoıý tuman aınalam,
Estımin jylqy dúbirin
Kóbelektermen oınaǵan
Qozǵaımyn ottyń túbirin.
- Tań ketken túnniń túnegin,
Batysqa qaraı qýalap.
Jaryqta aıdyń júregin,
Alǵanmyn qalaı dýalap.
- Syǵalap izdep bulttardan,
Tańdanyp maǵan tur qarap
Aıady menen shyqtardan
Muńymdy estip myń qabat.
- Nuryna bólep shýaqtyń,
Janymdy terbep muńaıǵan.
Syldyrymenen bulaqtyń,
Surady meni Qudaıdan.
- Jaqyndaı almaı sur tuman,
Qaıyrdy buıra kekilin.
Kún kúldi sodan murtynan,
Ájimin syıpap betiniń.
- Áketpek meni ózimen,
Qunymdy bilip jerdegi.
Sezimin uqtym kózinen
Eleıtin emes ózgeni.
- Qysylyp qaldym, rasym,
Eshkimge kerek emes em.
Óleńniń oqyp duǵasyn,
Ómirge ǵashyq demeseń.
- Bolady eken bulaıda,
Júr edim jurtqa elenbeı.
Izedi basyn Qudaı da,
Áketseń áket degendeı.
- Basymnyń sıpap sorynan,
Betimniń súrtti tuz jasyn,
Aqyryn tartyp qolymnan
Usyndy búrshik syrǵasyn.
- Tym ystyq qysty qushaǵyn
Tistenip, erip baramyn.
Jaıynda qalyp qusa-muń,
Iiskep aldym anaryn.
- Ne ister eken ǵashyq Aı
Talyqsyp,balqyp barady.
Qyzýy laýlap basylmaı,
Jumylyp ketti janary.
- Kún shymshyp aldy aıamaı,
Esińdi jyı dep ezilgen,
Men de oǵan turdym qaramaı
Shattyqty tyǵyp kózimnen.
- Júzigin tastap aldyma,
Monshaq jas jerge shashyldy.
Uıalyp qashyp bardy da,
Moınyna kúnniń asyldy.
- Jambyl ÁMİRBEKOV
