Avtor, Erdoǵannyń biografiiasyn jazǵan Nikolas Chevironmen de suhbattasqan. Chevironnyń aitýynsha, Erdoǵan úshin Islamnyń orny erekshe bolsa da, onyń maqsaty islamdy taratý emes eken.
Cheviron, «Erdoǵan úshin bilik mańyzdy. Qalǵan nárseniń barlyǵyn bilikten keiin qoiady» dedi.
Nordhaýsen de Erdoǵannyń sheksiz bilikke aparatyn jolda bir ǵana jospardy ustanǵanyn jáne ony júzege asyrý úshin eshteńeden taiynbaǵanyn jáne eldiń negizgi zańynyń da osy maqsatta jazylǵanyn aitady.
Erdoǵannyń bilikke kelgen alǵashqy jyldardaǵy reforma josparlaryn da osyndai taktikalyq qajettilikterine arnaǵanyn aitqan jýrnalist: «Erdoǵan qazir ólim jazasyn alyp tastady, kúrdterge til kýrstaryn, al hristiandarǵa shirkeý ashýǵa múmkindik berdi, áskerdiń sheksiz ústemdigin joidy. EO pen kelissózder bastady, Qytaidyń ekonomikalyq ósimine jetti. Aýyl-aimaqtarǵa qystygúni kómir jetkizdirip, aýyl turǵyndaryna da jaǵýdy umytpady. Turmysy nasharlar tegin meditsinalyq kómek alyp, kedei otbasylar nesie arqyly úige qol jetkizdi. Saiasi turǵydan ústemdigin arttyrý úshin, «beiqam túrikterdi» paidalandy» dep jazǵan.
F.Nordhaýsen, Erdoǵan biliginde onyń otbasynyń da qandai róli bar ekendigin nazardan tys qaldyrmai, onyń jáne otbasynyń Osman ámirshilerinde de bolmaǵan saltanatty turmystaryn sóz qylypty.
Prezidenttiń áieli men balalarynyń, baýyrlarynyń TÜRGEV qorynan 100 million eýro shamasyndaǵy qarjyǵa ie ekendikterin jazǵan avtor, bul otbasyn bir ortada uiystyryp otyrǵan onyń áieli Emine Erdoǵan ekendigin aitqan. Avtordyń aitýynsha, Erdoǵannyń áieliniń eń álsiz jeri – saltanatty da baqýatty tirshilikke, aqsha men malǵa qumarlyǵy eken. Al Erdoǵannyń álsiz jeri – taqta otyrǵan kezderinde jasaǵan qiianattary úshin jazaǵa tartylý. N.Cheviron, «Erdoǵan sol sebepten bilikten airylmaý úshin janyn salyp baǵýda» degen kózqarasta. Sol úshin jan-jaǵyn óz biligine qaýip tóndiretin «qastandyq jasaýshylarǵa» toly dep esepteidi.
Nordhaýsen, Erdoǵannyń biligin saqtap qalý úshin ne istegenin jazý arqyly, ótken kúnder enshisinde qalǵan kóp jaittardy da tilge tiek etedi. Qaita sailaný úshin Erdoǵannyń Kúrd Jumysshylar Partiiasymen (PKK) beibit kelissózderdi toqtatqanyn aitqan jýrnalist, «Halyqtyń báleden qutqarýshy retinde, qaharman retinde kóriný úshin ádeii tártipsizdikter men soǵys uiymdastyrtady» dep tujyrymdaidy. Maqalada Erdoǵannyń sondai bylyqtarynan qalaisha sýdan aq, sútten taza shyqqanyn da áshkereleýge tyrysqan. Maqala mátinine qaraǵanda, Erdoǵan óz qarsylastaryn «qanisherler, «ateister», «terrorister» retinde aiyptap, eden jýýshy áielderden bastap, jazýshylarǵa deiin, barlyq jandy «Prezidentke til tigizdi» degen jeleýmen, abaqtyǵa toǵytýda.
Maqalada, Erdoǵannyń AQSh-ta qamaýǵa alynǵan irandyq kásipker Zarrabtyń jalǵan diplomy siiaqty uzynsonar jemqorlyq pen alaiaqtyq isterge jatatyn bylyqtary týraly da bólek áńgime qozǵalady.
Arman Bersinbai
