F.Nordhaýsen óz maqalasynda Erdoǵannyń aınalasyn ózine jaqpaǵan jandardan tazartý múmkindigin bergen tóńkeris áreketin: «Allanyń syıy» retinde baǵalaǵanyn da nazardan tys qaldyrmaı, bylaı deıdi: «Onyń sondaı saıqymazaq pikiri óz yqpalyn kúsheıtý úshin, «adam ólimine de túkirgenim bar» degenin bildiredi. Mamandar, onyń Ádilet jáne Damý partıasy men Islamshyl jamaǵatty baqylap otyrǵanynan da kúmándanady.
Avtor, Erdoǵannyń bıografıasyn jazǵan Nıkolas Chevıronmen de suhbattasqan. Chevıronnyń aıtýynsha, Erdoǵan úshin Islamnyń orny erekshe bolsa da, onyń maqsaty ıslamdy taratý emes eken.
Chevıron, «Erdoǵan úshin bılik mańyzdy. Qalǵan nárseniń barlyǵyn bılikten keıin qoıady» dedi.
Nordhaýsen de Erdoǵannyń sheksiz bılikke aparatyn jolda bir ǵana jospardy ustanǵanyn jáne ony júzege asyrý úshin eshteńeden taıynbaǵanyn jáne eldiń negizgi zańynyń da osy maqsatta jazylǵanyn aıtady.
Erdoǵannyń bılikke kelgen alǵashqy jyldardaǵy reforma josparlaryn da osyndaı taktıkalyq qajettilikterine arnaǵanyn aıtqan jýrnalıs: «Erdoǵan qazir ólim jazasyn alyp tastady, kúrdterge til kýrstaryn, al hrıstıandarǵa shirkeý ashýǵa múmkindik berdi, áskerdiń sheksiz ústemdigin joıdy. EO pen kelissózder bastady, Qytaıdyń ekonomıkalyq ósimine jetti. Aýyl-aımaqtarǵa qystygúni kómir jetkizdirip, aýyl turǵyndaryna da jaǵýdy umytpady. Turmysy nasharlar tegin medısınalyq kómek alyp, kedeı otbasylar nesıe arqyly úıge qol jetkizdi. Saıası turǵydan ústemdigin arttyrý úshin, «beıqam túrikterdi» paıdalandy» dep jazǵan.
F.Nordhaýsen, Erdoǵan bıliginde onyń otbasynyń da qandaı róli bar ekendigin nazardan tys qaldyrmaı, onyń jáne otbasynyń Osman ámirshilerinde de bolmaǵan saltanatty turmystaryn sóz qylypty.
Prezıdenttiń áıeli men balalarynyń, baýyrlarynyń TÜRGEV qorynan 100 mıllıon eýro shamasyndaǵy qarjyǵa ıe ekendikterin jazǵan avtor, bul otbasyn bir ortada uıystyryp otyrǵan onyń áıeli Emıne Erdoǵan ekendigin aıtqan. Avtordyń aıtýynsha, Erdoǵannyń áıeliniń eń álsiz jeri – saltanatty da baqýatty tirshilikke, aqsha men malǵa qumarlyǵy eken. Al Erdoǵannyń álsiz jeri – taqta otyrǵan kezderinde jasaǵan qıanattary úshin jazaǵa tartylý. N.Chevıron, «Erdoǵan sol sebepten bılikten aırylmaý úshin janyn salyp baǵýda» degen kózqarasta. Sol úshin jan-jaǵyn óz bıligine qaýip tóndiretin «qastandyq jasaýshylarǵa» toly dep esepteıdi.
Nordhaýsen, Erdoǵannyń bıligin saqtap qalý úshin ne istegenin jazý arqyly, ótken kúnder enshisinde qalǵan kóp jaıttardy da tilge tıek etedi. Qaıta saılaný úshin Erdoǵannyń Kúrd Jumysshylar Partıasymen (PKK) beıbit kelissózderdi toqtatqanyn aıtqan jýrnalıs, «Halyqtyń báleden qutqarýshy retinde, qaharman retinde kóriný úshin ádeıi tártipsizdikter men soǵys uıymdastyrtady» dep tujyrymdaıdy. Maqalada Erdoǵannyń sondaı bylyqtarynan qalaısha sýdan aq, sútten taza shyqqanyn da áshkereleýge tyrysqan. Maqala mátinine qaraǵanda, Erdoǵan óz qarsylastaryn «qanisherler, «ateıser», «terrorıster» retinde aıyptap, eden jýýshy áıelderden bastap, jazýshylarǵa deıin, barlyq jandy «Prezıdentke til tıgizdi» degen jeleýmen, abaqtyǵa toǵytýda.
Maqalada, Erdoǵannyń AQSH-ta qamaýǵa alynǵan ırandyq kásipker Zarrabtyń jalǵan dıplomy sıaqty uzynsonar jemqorlyq pen alaıaqtyq isterge jatatyn bylyqtary týraly da bólek áńgime qozǵalady.
Arman Bersinbaı
