Bul máseleniń álqıssasy, búdjet tapshylyǵy ǵoı. Baqandaı 3 trln teńge joq. Sonyń ornyn toltyrý kerek bolyp, joǵarydaǵylar jan-jaǵyn qarmanyp ábden typyrlap jatyr. Ulttyq qordan qansha alynǵany, bul rette kimniń ne dep "jyrlaǵanyna" toqtalmaı-aq qoıalyq. Degenmen demalys kúnderine qarsy eleń-alań ýaqytta Eńbek mınıstri jumys istep júrgen zeınetkerlerdiń aqshasyna da kózderi túsip otyrǵandaryn bildirip, "birdeme" dep qaldy. Sol-aq eken qarashanyń narazylyǵy burq etti, dep jazady Dalanews.kz.
Al osy kezde jemqorlardyń ishken-jegenin kórmeı, tam-tumdap sońǵy ınstansıasyna áreń jetetin "sýbsıdıa degen qyp-qyzyl shyǵyn" degendi bireý dáleldep shyǵa keldi. "Joq" degendi kesip aıtamyn dep Qarjy mınıstriniń de aýzy kúıdi. "Memlekettik qyzmetkerler endi syıaqy almaıdy" degen ol biraz ýaqytqa deıin aqtalýǵa májbúr boldy. Kóbisi bul "qaı sasqandary" dep shýlasyp, óz qulaqtaryna ózderi senbegendeı bolǵanymen, kórip otyrǵanymyzdaı, búginderi Úkimettiń osyndaı bir sandyraqtary aqyryndap shynǵa aınalyp keledi.
Eski Qazaqstannyń ornyn jańasy basyp, agro salaǵa bólinetin qyrýar qarajattan (jemqorlardyń jemsaýy), áreń degende kúni keshe ǵana "dámin tatyp" kóre bastaǵan fermerler qaýymy 2025 jyly sýbsıdıadan múlde qaǵylmaq. Bul týraly búgin, 18 qarashada Májiliste Agrarlyq máseleler jónindegi komıtettiń keńeıtiligen otyrysynda málim boldy. Depýtattardyń saýalyna jaýap bergen vıse-premer Serik Jumanǵarın kelesi jyly aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine qarjylaı sýbsıdıa bólý kilt tyıylatynyn aıtty.
"Shynyn aıtý kerek, kelesi jyly qarjylaı sýbsıdıa bólmeımiz. Kóktemdegi egistik naýqany kezinde 5% syıaqy mólsherlemesimen nesıe beremiz, boldy, bitti. Sýbsıdıa degen jalpylama sıpattaǵy transfertter arqyly ákimdiktiń quzyretine ótedi. Qoldanystaǵy bul júıede únemi kezek bolyp jatady, qaryzdar kóbeıip ketedi, mine osyny doǵarý kerek. Sonda qalaı? Sýbsıdıa degendi alyp tastaımyz, óıtkeni qarjylandyrý joq", - dedi Serik Jumanǵarın.
Onyń aıtýynsha, bıyl búdjetten sýbsıdıalaýǵa 1 mlrd dollar bólingen.
Al "Otbasy bank" salymshylarynyń jylda bir ret alatyn memlekettik syıaqysyn qıý, onda da páter satyp alǵandarǵa qatystysy, ázirge usynys kúıinde. Bul týraly memlekettik bank basqarmasy tóraıymy Lázzat Ibragımova "Ýáde" baǵdarlamasyna bergen suqbatynda aıtyp qaldy.
"Jarty jyl boldy, muny aıtyp kele jatqanymyzǵa... Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi janynda jumys istep jatqan beıresmı komısıa bar. Sondaı-aq bul usynysty ulttyq ekonomıka, qarjy mınıstrlikterimen de talqylaýdamyz. Biz memlekettik syıaqyny zaem alyp úlgergen salymshylarǵa tóleýdi tyıý týraly usynys jasadyq. "Naýryz", "Baqytty otbasy" jáne taǵy basqasy boıynsha degendeı. Óıtkeni memleket bul adamdar aldyndaǵy baspanamen qamtamasyz etý maqsatyn oryndady ǵoı. Al bul usynys qabyldansa, onda jyl saıyn 20 mlrd teńge búdjet aqshasyn únemdeýge múmkindik alamyz", - deıdi Ibragımova.
Aıta ketelik, bul bıylǵy búdjet tapshylyǵyna qatysty "marafon". Al kelesi jyly osyndaı únemdeý sharalary odan saıyn kúsheıe túseri aıdan anyq. Óıtkeni aldaǵy jyldyń búdjetinde munaı baǵasy 70-75 dollar shamasynda belgilenip, asyra baǵalanǵan bolýy múmkin. Óıtkeni Donald Tramp bılikke kelse, munaıdyń bir barreliniń qunyn 40 dollarǵa "qulatamyn" degen ambısıalyq maqsaty bar. Bul osy shıkizat baǵasy jaqyn bolashaqta arzandamasa, endi qymbattamaıtynyn baıqatsa kerek. Onyń ústine sarapshylar dabyl qaǵyp, aıtyp júrgen ekonomıkadaǵy úsh daǵdarys ta 2025-2026 jyldarǵa saı kelip tur emes pe?..
