Bul máseleniń álqissasy, biýdjet tapshylyǵy ǵoi. Baqandai 3 trln teńge joq. Sonyń ornyn toltyrý kerek bolyp, joǵarydaǵylar jan-jaǵyn qarmanyp ábden typyrlap jatyr. Ulttyq qordan qansha alynǵany, bul rette kimniń ne dep "jyrlaǵanyna" toqtalmai-aq qoialyq. Degenmen demalys kúnderine qarsy eleń-alań ýaqytta Eńbek ministri jumys istep júrgen zeinetkerlerdiń aqshasyna da kózderi túsip otyrǵandaryn bildirip, "birdeme" dep qaldy. Sol-aq eken qarashanyń narazylyǵy burq etti, dep jazady Dalanews.kz.
Al osy kezde jemqorlardyń ishken-jegenin kórmei, tam-tumdap sońǵy instantsiiasyna áreń jetetin "sýbsidiia degen qyp-qyzyl shyǵyn" degendi bireý dáleldep shyǵa keldi. "Joq" degendi kesip aitamyn dep Qarjy ministriniń de aýzy kúidi. "Memlekettik qyzmetkerler endi syiaqy almaidy" degen ol biraz ýaqytqa deiin aqtalýǵa májbúr boldy. Kóbisi bul "qai sasqandary" dep shýlasyp, óz qulaqtaryna ózderi senbegendei bolǵanymen, kórip otyrǵanymyzdai, búginderi Úkimettiń osyndai bir sandyraqtary aqyryndap shynǵa ainalyp keledi.
Eski Qazaqstannyń ornyn jańasy basyp, agro salaǵa bólinetin qyrýar qarajattan (jemqorlardyń jemsaýy), áreń degende kúni keshe ǵana "dámin tatyp" kóre bastaǵan fermerler qaýymy 2025 jyly sýbsidiiadan múlde qaǵylmaq. Bul týraly búgin, 18 qarashada Májiliste Agrarlyq máseleler jónindegi komitettiń keńeitiligen otyrysynda málim boldy. Depýtattardyń saýalyna jaýap bergen vitse-premer Serik Jumanǵarin kelesi jyly aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine qarjylai sýbsidiia bólý kilt tyiylatynyn aitty.
"Shynyn aitý kerek, kelesi jyly qarjylai sýbsidiia bólmeimiz. Kóktemdegi egistik naýqany kezinde 5% syiaqy mólsherlemesimen nesie beremiz, boldy, bitti. Sýbsidiia degen jalpylama sipattaǵy transfertter arqyly ákimdiktiń quzyretine ótedi. Qoldanystaǵy bul júiede únemi kezek bolyp jatady, qaryzdar kóbeiip ketedi, mine osyny doǵarý kerek. Sonda qalai? Sýbsidiia degendi alyp tastaimyz, óitkeni qarjylandyrý joq", - dedi Serik Jumanǵarin.
Onyń aitýynsha, biyl biýdjetten sýbsidiialaýǵa 1 mlrd dollar bólingen.
Al "Otbasy bank" salymshylarynyń jylda bir ret alatyn memlekettik syiaqysyn qiiý, onda da páter satyp alǵandarǵa qatystysy, ázirge usynys kúiinde. Bul týraly memlekettik bank basqarmasy tóraiymy Lázzat Ibragimova "Ýáde" baǵdarlamasyna bergen suqbatynda aityp qaldy.
"Jarty jyl boldy, muny aityp kele jatqanymyzǵa... Ónerkásip jáne qurylys ministrligi janynda jumys istep jatqan beiresmi komissiia bar. Sondai-aq bul usynysty ulttyq ekonomika, qarjy ministrlikterimen de talqylaýdamyz. Biz memlekettik syiaqyny zaem alyp úlgergen salymshylarǵa tóleýdi tyiý týraly usynys jasadyq. "Naýryz", "Baqytty otbasy" jáne taǵy basqasy boiynsha degendei. Óitkeni memleket bul adamdar aldyndaǵy baspanamen qamtamasyz etý maqsatyn oryndady ǵoi. Al bul usynys qabyldansa, onda jyl saiyn 20 mlrd teńge biýdjet aqshasyn únemdeýge múmkindik alamyz", - deidi Ibragimova.
Aita ketelik, bul biylǵy biýdjet tapshylyǵyna qatysty "marafon". Al kelesi jyly osyndai únemdeý sharalary odan saiyn kúsheie túseri aidan anyq. Óitkeni aldaǵy jyldyń biýdjetinde munai baǵasy 70-75 dollar shamasynda belgilenip, asyra baǵalanǵan bolýy múmkin. Óitkeni Donald Tramp bilikke kelse, munaidyń bir barreliniń qunyn 40 dollarǵa "qulatamyn" degen ambitsiialyq maqsaty bar. Bul osy shikizat baǵasy jaqyn bolashaqta arzandamasa, endi qymbattamaitynyn baiqatsa kerek. Onyń ústine sarapshylar dabyl qaǵyp, aityp júrgen ekonomikadaǵy úsh daǵdarys ta 2025-2026 jyldarǵa sai kelip tur emes pe?..
