“Ázirge eksporttaıtyn eshteńe joq. Bizde eksportty qoldaıtyn baǵdarlamalar jetkilikti, qarjy da bólindi, bólinip te jatyr. Alaıda, ókinishke oraı, qoldaıtyn ónim joq”, – dedi Qulybaev kásipkerlerge shúıligip. Onyń oıynsha, kásiporyndar qurar kezde naryqty asyqpaı zertteý kerek, Reseı, Belarýs, Qytaıdyń aýjaıyn baqylaý kerek. Óıtpeı, mandymaımyz. Tımýr Qulybaev, sondaı-aq, qazirdiń ózinde Eýrazıalyq odaqtyń básekelestigine shydas bermeı, keıbir salalardyń toqyraýdyń aldynda turǵanyn jaıyp saldy.
“Alda Dúnıejúzilik saýda uıymynyń qaqpasy ashylǵanda, alpaýyt Qytaı naryǵymen básekelestik kútip tur”,– dedi ol taǵy da.
Bul sózge rıza bolǵan jurtshylyq bas shulǵysyp, «Ia, solaıy solaı» desip jatty. Men tańyrqadym. Qulybaevtyń sózine emes, ózine... Basqa bireý aıtsa, ılanar edim.
Bizdiń ınovasıalyq-ındýstrıalyq damýymyzdyń bos sóz ekenin Qulybaev myrza dáleldep berdi. «Qazaqstan» men «Habarda» kórsetiletin qaptaǵan zaýyt-fabrıkalardyń jumysy bos shyǵyn ekenin, kózdi aldaý, eldi aldaý naýqany úshin jasalǵan sharalardyń kóptigin seze túskendeı boldym. Bálkim, jylyna júzdegen zaýytty iske qosatyn Elbasyny aldap otyrǵan arnaıy top bar. Sol toptyń basy-qasynda tegi kimder júr? Eldi de, Elbasyny da aldaǵanyn qashan qoıady?
... Qulybaev atqarǵan qyzmetterine zer salyńyz. Bizdiń ekonomıkalyq, kásiptik salalardyń bárinde Qulybaevtyń izi saırap jatyr. «Atameken», «Samuryq-Qazyna», KazEnergy, KEGOK, «QazMunaıGaz», «QazAtomProm», «GazProm» sekildi jiliktiń maıly basyn ustaǵan, únemi qarjy kóp, ınvestısıalyq tartymdylyǵy joǵary, eksporttaýǵa qolaıly oryndarda basshylyq etken, ındýstrıany damytýǵa mol múmkindigi bar Qazaqstandaǵy eń baı adamnyń biri bulaı degenine shynymen tańyrqadym. Bizdiń ınovasıalyq-ındýstrıalyq damýymyzdyń bos sóz ekenin Qulybaev myrza dáleldep berdi. «Qazaqstan» men «Habarda» kórsetiletin qaptaǵan zaýyt-fabrıkalardyń jumysy bos shyǵyn ekenin, kózdi aldaý, eldi aldaý naýqany úshin jasalǵan sharalardyń kóptigin seze túskendeı boldym. Bálkim, jylyna júzdegen zaýytty iske qosatyn Elbasyny aldap otyrǵan arnaıy top bar. Sol toptyń basy-qasynda tegi kimder júr? Eldi de, Elbasyny da aldaǵanyn qashan qoıady? Eger suranysqa ıe taýar óndire almasa, mıllıardtaǵan teńgeni shaǵyn jáne orta bızneske nege taratpaıdy? Qıt etse keteýi ketti, azdy-tozdy dep, qyrǵyzdardy jamandaımyz. Al olar shaǵyn ónerkásipti áldeqashan jolǵa qoıyp úlgerdi. Bazarǵa baryńyz, kıerińizdiń bári solardiki. Árıne, kásiporyndardyń bárin jamandap, zaýyttyń bárin iske alǵysyz eter biz joq. Biraq, aıtylǵan sóz – atylǵan oq. Jyltyr sózben ómir súrgenshe, shyndyqty ýaqtyly aıtqan durys. Qulybaev myrzanyń ózi de ındýstrıaldy-ınnovasıalyq damýdyń belsendi «múshesi» emes pe edi? Endeshe, nege eksportqa táýeldi óndiris oshaqtaryn ashýǵa muryndyq bolmaıdy? Qashanǵy óńdelmegen munaı, altyn, temir, mys, myrysh satamyz? Qazaqtyń óńdeý salasyna ǵylymı ahýaly, bilimı negizi jetpeı me? Túsiniksiz.
Tileýqabyl Tursynbaı,
zeınetker
