Dál qazirgi jaǵdaıda Maqtaaral aýdanynyń 4 eldimekeni ıaǵnı, Jańaturmys (46 úı), Jeńis (130 úı), Fırdoýsı (250 úı) jáne Órgebas (194 úı) sý astynda qaldy. Jalpy qyzyl sýdan aýdandaǵy 620 úıdiń irgesi sógilip, qulaýǵa aınalǵan. Turǵyndardy kóshirý úshin 22 evakýasıalyq oryn daıarlanyp, onda ornalasqandar sany 3500-ge jetti. Evakýasıalyq bólimderde 120 medısına qyzmetkeri turǵyndardy jiti tekserip, qajetti kómek kórsetýde.
Al polısıa qyzmetkerleri Jeńis, Jańaturmys, Fırdoýsı, Órgebas eldimekenderine 5 blok-beket ornatyp, qaýipsizdikti qamtamasyz etýde. Sonymen qatar, kórshiles Jetisaı aýdany, Qoǵaly eldimekeninde qaýipsizdikti kúsheıtý maqsatynda 5 tehnıka, 508 adam jumyldyrylǵan.
Budan bólek, Maqtaaral aýdanyndaǵy sý tasqynyna oraı aýyl sharýashylyǵy salasynda qyzyl sý astynda qalǵan egistik daqyl túrleri men mal basy sanyn túgendeý jumystary jalǵasýda. Bul jaýapty ispen arnaıy basqarma basshylary bastaǵan jumysshy toby aınalysyp jatyr.
Qazirdiń ózinde mamandar 3600 gektardan astam aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń sý astynda qalyp, zardap shekkenin anyqtap otyr. Aldyn ala boljam boıynsha shyǵyn kólemi 404 mln teńgeni quraǵan. Árıne, bul ázirge belgilisi ǵana. Ásirese, Jańajol, Eńbekshi aýyl okrýgterine qarasty Jeńis, Jańaturmys, Jantaqsaı aýyldaryndaǵy alqaptar kóptep zardap shekkenin baıqaý qıyn emes. Sý astynda qalǵan egistik alqaptyń 85 paıyzy maqta, qalǵany jońyshqa men júgerige tıesili.
Maqtaaral aýdanynda aldaǵy ýaqytta sý basý qaýpi bar aýyldarda maldy evakýasıalaý jumystary da toqtaýsyz júrgizilýde. Qazirdiń ózinde sý tasqyny oryn alǵan jáne qaýipti dep tanylǵan 7 eldimekennen ıaǵnı, Jeńis, Jańaturmys, Jantaqsaı, Ferdoýsı, Eńbekshi, Nurlytań, Órgebas aýyldarynan 3115 iri qara, 1101 jylqy, 585 qoı, 34 túıe qyzyl sý shaımaǵan alqaptarǵa shyǵaryldy. Al sýǵa ketip ólgen mal sanyn ázirge anyqtaý tipti múmkin emes. Bul jumystarǵa tasqyn sýdyń áli de bolsa toqtamaı turǵany qolbaılaý ekenin aıtpasa da túsinikti.
Bul rette halyqqa aıtarymyz, turǵyndardyń úıleri, ólgen maldary men shyǵyndary eseptelip, tizim jasaqtalady. Soǵan saı kómek kórsetiledi. Sondyqtan shyǵynymyz ótelmeı qala ma dep alańdaýǵa negiz joq.
Mine, qarasańyz, tótenshe jaǵdaı aımaǵynda az jumys atqarylyp jatqan joq. Oblys ákimi Ómirzaq Estaıulynyń ózi bas bolyp, orynbasarlary, basqarma basshylary, bólim mamandary, polısıa men tótenshe jaǵdaı, medısına qyzmetkerleri, BAQ ókilderinen quralǵan 600-ge jýyq adam Maqtaaral aýdanynda kúndiz-túni tynbaı jumys isteýde. Kim úshin? Árıne, halyq úshin. Óıtkeni qasıetti Myrzashól óńiri – Túrkistan oblysynyń aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy negizgi qozǵaýshy kúshi.
Halqy eńbekqor, azannan qara keshke deıin egin egip, adal mańdaı terimen nápaqa taýyp otyrǵan sharýalar shoǵyrlanǵan aýdan. Mine, eń birinshi kezekte osy azamattardyń qaýipsizdigi men ómiri qorǵalýy tıis. Osy turǵydan qaraǵanda biz myrzashóldikterdiń qasynan tabylyp, qıyn sátte demeý berýge, qol ushyn sozýǵa mindettimiz.
Desek te, sońǵy eki-úsh kúnde áleýmettik jelilerde "Ózbekstan sýdy ádeıi jiberipti. Sý qoımasyn bireýler qasaqana buzypty. Jergilikti bılik tótenshe jaǵdaıdyń týyndaıtynyn bile tura, áreketsiz otyrdy. Sý tasqyny bolatynyn eskertpedi. Nege aldyn ala aıtpaıdy?" degen syńaıly pikirler jazylýda. Bir nárse anyq. Jedel shtab qurylyp, tynbaı jumys júrgizip jatyr. Sondyqtan eger naqty kóz jetpese, túrli qaýeset aqpar taratyp, el ishine negizsiz dúrbeleń salýdy qoıý kerek. Halyq onsyz da koronavırýs indetine baılanysty tótenshe jaǵdaıdan úreı qushyp otyrǵanda odan beter úrkite berý, qorqyta berý azamattyqqa jatpaıdy dep esepteımin. Myńdaǵan adamǵa qyzmet kórsetý barysynda kemshilikter kezdesýi múmkin. Túrli problemalar da týyndaýda. Degenmen memleket barynsha eldi qorǵaýǵa, qaýipsizdigin saqtaýǵa kúsh salyp jatqanyn moıyndaǵan jón.
Qashanda jurtty syrttaı synaý, mineý ońaı. Topan sý tutas eldi ábigerge salyp turǵan sátte alystan dálelsiz aqparat taratýdan góri eriktiler qataryna qosylýdy usynamyz. Maqtaaralǵa kelip, qyzmet etip, patrıot ekenimizdi kórseteıik. Oraza aıynda Maqtaaral, Jetisaı aýdanynyń halqyna jaqsylyq tileseńiz, sizdiń elge jasaǵan saýapty isińiz sanalary sózsiz.
Jasyratyny joq, óz úıin óleń tósegin, pálen jyl ter tógip, turǵyzǵan baspanasyn, taban aqy, mańdaı terimen jınaǵan mal-múlkin eshkim dalaǵa bostan-bosqa tastap ketkisi kelmeıdi. Amalsyzdan shıetteı bala-shaǵasy men ózderiniń bas amandyǵyn ǵana oılaýǵa májbúr bolary haq. Sondyqtan biz qıyndyqqa ushyraǵan qarapaıym halyqtyń, jany jomart myrzashóldikterdiń jaǵdaıyn jasap, barynsha qoldaý kórsetýimiz kerek.
Qurmetti aǵaıyndar! Men sizderdi qıyndyqqa tap bolǵan maqtaaraldyqtarǵa qoldaý bildirýge shaqyramyn. Atymtaı Jomart, qoly ashyq, qaıyrymdy azamattar úshin "Túrkistan" korporatıvtik áleýmettik damý qory jumysyn bastaǵanyn habarlaýdy jón kórip otyrmyn.
Qazaq dalasynyń túkpir-túkpirinen el myrzashóldikterge tileýlestik bildirip jatyr. Búgin topan sýdan zardap shekken halyqqa kómek berý úshin alǵash bolyp, Jambyl oblysynan 30 tonna azyq-túlik, kıim-keshek tıelgen úsh júk kóligi kele jatqanyn qýana jetkizgim keledi. Osyndaı qıyn-qystaý kezeńdi bastan ótkerip jatqan Myrzashól halqyna shynaıy qoldaý bildirgen kórshi oblystyń basshylyǵy men halqyna shynaıy alǵys aıtamyn. Barshańyzdyń jasaǵan jaqsylyqtaryńyz Alladan myń eselep qaıtsyn! Gýmanıtarlyq kómekti jergilikti aqsaqaldar, partıa jáne qoǵam belsendilerinen qurylǵan top qadaǵalaýǵa alady. Árbir turǵynǵa kómekti jetkizip, qıyndyqta bir-birimizge demeý bolaıyq.
Beısen TÁJİBAEV, "Nur Otan" partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary.
