Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti –
Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna
ÚNDEÝİ
Qymbatty otandastar!
Búginde bárimiz koronavırýstyń jahandyq pandemıaǵa ulasqanyna kýá bolyp otyrmyz.
Qazir vırýs jer sharyndaǵy 155-ten astam memlekettiń, sonyń ishinde Qazaqstannyń da aýmaǵyna taralýda.
İndettiń geografıalyq órisi úzdiksiz keńeıip, qurbandarynyń sany da ósip keledi.
Bul jaǵdaıdy halyqaralyq ekonomıkalyq daǵdarys – shıkizat, valúta jáne qarjy naryqtarynyń quldyraýy ýshyqtyra túsýde.
Munyń bári bizdiń eldi de aınalyp ótpeıtini anyq.
Basqasha aıtqanda, biz qazir «dúleı daýyl» dep sıpattaýǵa bolatyn úlken qaýip-qater aldynda turmyz.
Sheshý joldaryn tabý turǵysynan kúrdeli bolyp otyrǵan qazirgi ahýal bir jaǵynan 1990-shy jyldardyń basyndaǵy jaǵdaıǵa uqsaıdy.
Ol kezde biz shyn máninde óte qıyn jaǵdaıda bolǵan edik.
Osyndaı aýyr kezeńde men barlyq qazaqstandyqtardy el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Úkimet tarapynan iske asyrylyp jatqan shuǵyl sharalardy qoldaýǵa shaqyramyn.
El bıligi koronavırýstan qorǵaný úshin onyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan keshendi sharalar qabyldady.
Bul rette tótenshe jaǵdaıdyń jarıalanýy – mańyzdy jáne qajetti qadam.
Ondaǵy maqsat – bizdiń azamattarymyz ben memleketimizdiń múddesin qorǵaý.
Qazir koronavırýs ınfeksıasynyń zalalyn azaıtý jáne ekonomıkany turaqtandyrý jónindegi arnaýly shtab jumys istep jatyr.
Azyq-túlik pen eń qajetti taýarlardyń, medısınalyq maqsatqa arnalǵan zattardyń tapshylyǵyna jol bermeý úshin barlyq jaǵdaı jasalýda.
Memlekettiń áleýmettik mindettemeleriniń bári de oryndalýda.
Eldegi quqyqtyq tártip qamtamasyz etilip otyr.
Otandyq kásipkerlerge, shaǵyn jáne orta bızneske jan-jaqty qoldaý kórsetilip jatyr.
Jumys oryndaryn saqtaýǵa barynsha kúsh salynýda.
Memlekettik deńgeıde qabyldanyp jatqan sharalar qazirgi qıyn ahýalǵa saı der kezinde qolǵa alyndy.
Men muny tolyq qoldaımyn!
Sonymen qatar qazirgi daǵdarys uzaǵyraq ýaqytqa sozylar bolsa, Úkimet oǵan qarsy sharalar ázirleýge tıis.
Ondaı jaǵdaıda elimizdi jáne azamattarymyzdy qatań únemshildikke, keshendi ornyqty damý baǵdaryna shyǵýǵa daıyndaý kerek.
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Dana halqymyzda «Kemedeginiń jany bir» degen ulaǵatty sóz baryn bilesizder.
Osynaý syn saǵatta ortaq isten eshkim de syrt qalmaýǵa tıis.
Birinshiden, Úkimet búdjet salasy qyzmetkerleriniń, stýdentterdiń, shaǵyn jáne orta bıznestiń aýyrtpalyǵyn jeńildetý baǵytyndaǵy naqty qadamdaryn jarıa etti.
Biraq tek qana memlekettiń kúsh-jigeri jetkiliksiz bolady.
Zaýaldy eńserý úshin basqa da qosymsha resýrstardy jumyldyrǵan jón.
Árbir azamat óziniń qolynan keletin úlesin qosýǵa tıis.
Men bul qıyn kezeńde el-jurtqa kómekteskisi keletin jáne járdem bere alatyn adamdardyń qarajaty jınaqtalatyn Respýblıkalyq qor qurýdy usynamyn.
Osyndaı jaǵdaıda burynǵysha otandyq iri kásiporyndar da qoldaýyn kórsetedi dep senemin.
Ondaı qorlardy árbir oblys ortalyǵynda jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda qurý qajet.
Ol jumysty tıisinshe sol jerlerdiń ákimderi júzege asyrǵany durys.
Búkil halyq, qalyń el, jalpaq jurt bolyp jumylýdyń jarqyn úlgisi men tıimdiligin biz Arys qalasyn apattan keıin jedel qalpyna keltirgen kezde kórsetken edik.
Ekinshiden, men qazirdiń ózinde ulttyq bıznes ókilderiniń el-jurtqa kórsetip jatqan kómegi úshin rızashylyǵymdy bildiremin.
Mundaı márttik jalǵasyn taýyp, oǵan qosylatyn bıznes ókilderiniń sany kóbeıe túsedi degen úmittemin.
Kompanıa ıeleri ózderiniń qol astynda eńbek etip júrgen jandarǵa qarjylaı da, moraldyq turǵydan da járdemdesedi dep senemin.
Máselen, ýaqytsha demalysqa jiberýge májbúr bolǵan jaǵdaıda eńbekkerlerdi aqyly túrde bosatqan nemese qysqartylǵan jumys kestesine kóshken abzal.
Otandyq bıznes ókilderin jaldamaly qyzmetkerlerdi jumystan shyǵarmaýǵa shaqyramyn.
Sizder jumys oryndaryn saqtaý arqyly qoǵamǵa qamqorlyqtaryńyzdy kórsetesizder.
Elimizdiń ken óndirisi men shıkizat resýrstaryn óńdeý jáne ónerkásip salasyndaǵy iri ınvestorlar da Úkimetpen, ákimdiktermen birlese otyryp, ózderi jumys istep jatqan óńirlerdiń turǵyndaryna qoldaý kórsetýi tıis.
Qıyndyqta qol ushyn berý – ıgi dástúr, halqymyzdyń qanynda bar, boıymyzǵa sińgen asyl qasıet.
Úshinshiden, qazirgi ýaqytta eń áýeli asa muqtaj jandarǵa kómek kórsetý kerek.
Meniń tapsyrmammen
Nur Otan partıasynyń jobalary aıasynda 150 mıllıon teńge bólindi.
Bul qarajat karantın jarıalanǵan Nur-Sultan jáne Almaty qalalaryndaǵy áleýmettik jaǵdaıy tómen azamattarǵa ataýly kómek kórsetýge jumsalady.
Koronavırýs ınfeksıasynyń taralýyna jol bermeý úshin meniń sheshimimmen Tuńǵysh Prezıdent Qory esebinen taǵy 200 mıllıon teńge bólindi.
Jalpy, koronavırýsqa qarsy kúreske arnalǵan qarajattyń durys jumsalýyn Nur Otan partıasy baqylaýynda ustaıdy dep oılaımyn.
Tórtinshiden, úlken kisilerdi, balalar úıi tárbıelenýshileri men arnaýly aýrýhanalardaǵy naýqastardy qajetti zattarmen úzbeı qamtamasyz etýge basa kóńil bólgen jón.
Elimizdiń kómekke muqtaj árbir azamatyna qamqorlyq kórsetilýge tıis.
Qazaqstandyqtar qıyn kezeńderde árdaıym bir-birine járdemdesken.
Bul iske eriktiler qozǵalysynyń ókilderi de atsalysady dep senemin.
Besinshiden, biz pandemıamen kúrestiń «aldyńǵy shebinde» júrgen dárigerler men medbıkelerdi, quqyq qorǵaý organdary men áskerı qyzmetkerlerdi qoldaýymyz kerek.
Olardyń ıyǵyna aýyr júk túsip, zor jaýapkershilik artylyp otyr.
Jurtshylyqtyń olarǵa kómektesip, túsinistik tanytýǵa jáne barlyq nusqaýyn jaýapkershilikpen oryndaýǵa tyrysqany jón.
Qadirli otandastar!
Bizdiń birligimiz – qazirgi qıyndyqty eńserýdiń kepili.
Táýelsiz Qazaqstan tarıhynda budan da kúrdeli kezeńderdi bastan ótkerdik.
Barlyq aýyrtpalyqty jeńip, árdaıym ortaq Otanymyzdyń gúldenýi jolynda eńbek etip kelemiz.
Osy jolǵy synaqty da el bolyp eńseremiz dep senemin.
Qazaqstannyń joly qıyndyqsyz bolmaıtynyn men táýelsizdiktiń bastapqy kezinde-aq bilgenmin.
Bul rette tarıh pen ýaqyt bizdiń josparymyzǵa ózgeristerin engizetinin eskergen edim.
Jaıma shýaq kezderdiń ózinde de biz aldymyzdan shyǵýy múmkin syn-qaterlerge daıyndalyp, almaǵaıyp ýaqyttarda qajet bolatyn rezerv qalyptastyrdyq.
Jınaqtalǵan altyn-valúta qory men Ulttyq qor qarajaty árdaıym bizdiń qabyldaǵan sharalarymyz ben jalpyulttyq ekonomıkany qoldaýǵa septigin tıgizdi.
Qazir osy kúrdeli ahýaldan shyǵý úshin Qazaqstanda barlyq qajetti resýrs bar, qor da jetkilikti.
Bul – bizdiń «Aldymen ekonomıka, sosyn saıasat» qaǵıdatyna negizdelgen baǵyt-baǵdaryyzdyń naqty nátıjesiniń biri.
Jańadan memleket qurý ońaı emes, al ony syn-qaterden qorǵaý jáne táýelsizdikti saqtap qalý odan da qıyn.
Bizde tájirıbe de, naqty is-áreket algorıtmi de bar.
Men ultty uıystyrýdyń, birlik pen qoǵamdaǵy kelisimniń mańyzdylyǵyn únemi aıtyp kelemin.
Tutastyǵymyzdy taǵy bir ret dáleldeıtin kún týdy.
Elimizdiń barlyq azamattaryn tózimdilik tanytýǵa, memleket qabyldap jatqan sharalardy qoldaýǵa shaqyramyn.
Birlik barda alynbaıtyn asý joq.
Kele jatqan Naýryz meıramy – bizdiń birligimizdiń nyshany.
Shýaqty mereke qarsańynda árbir shańyraqqa shattyq pen ıgilik tileımin!
Barlyq aýyrtpalyq bizdi aınalyp ótkeı.
Qazaqstan bul qıyndyqty da eńserip, damýdyń jańa kezeńine aıaq basady dep nyq senemin.
Biz birgemiz!
