"Búgin keibir valiýta aiyrbastaý pýnkterindegi dollardy satý baǵamy psihologiialyq 500 teńge mejesine jetti. Biraq bul rekord emes. Esterińizde bolsa, 2022 jyly aqpan aiynyń sońynda Resei Ýkrainaǵa basyp kirip, alǵashqy sanktsiialar kelgende dúrbeleń bastalyp, naýryz aiynda 1 AQSh dollary 527 teńgege kóterilgen bolatyn. Eki-úsh kún osyndai baǵam saqtalyp turdy. Rekord sonda qoiylǵan edi". Jelidegi jazbasyn osylai bastaǵan ekonomikalyq sarapshy Aibar Oljai alda dollardyń arzandaý yqtimaldylyǵyn da joqqa shyǵarmaidy, dep jazady Dalanews.kz.
Tramp faktory
Sarapshynyń aitýynsha, paradoks, biraq búgingi 500 teńgelik kartina – teńgeniń syrqattanýynan, Qazaqstan ekonomikasynyń álsireýinen, áldebir shoktan paida bolǵan joq. Munai barreli 71 dollar mejesinde qalyp otyr. Bizdiń altyn-valiýta rezervi, syrtqy tólem balansy, munai túsimderinde eshqandai aýytqýlar baiqalmady. Ekonomikamyz jyl qorytyndysy boiynsha 4 paiyzǵa óseiin dep tur. Al sonda ne boldy?
"Qarapaiym tilmen aitsaq, teńge fýndamentaldy turǵyda álsiremedi, biraq dollar ózimen ózi qatty kúsheidi. Dollardyń álemdik qýatyn álemdegi alty iri valiýtaǵa qatysty ólsheitin DXY indeksi 106,8-ge jetip otyr. Sońǵy bir aida dollar eýroǵa shaqqanda 2,76 paiyzǵa kúsheigen. Iena, iýan, fýnt sterling, dirham – barlyǵy dollarǵa shaqqanda jappai qunsyzdanýda. Bul Tramptyń sailaýaldy ekonomikalyq platformasy – Federaldy rezerv júiesiniń stavkasyn kóterýge qatysty pozitsiiasynan týyndaǵan naryqtyq trend. FRS stavkasy ósse dollar avtomatty túrde kúsheiedi. Trejeristerdiń kiristiligi artyp (AQSh qazynashyldyq obligatsiialary), investorlar basqa valiýtalardaǵy obligatsiialaryn tastap, dollarǵa oralady. Naryq Tramptan osyny kútip otyr jáne dál osy boljamnyń ózi dollardyń joǵary órleý ralliin qamtamasyz etip berdi. Bul ósý qanshalyqty uzaqqa sozylatynyn eshkim bilmeidi jáne oǵan teńge de, Qazaqstan da esh áser ete almaidy. Teńge basqa valiýtalar siiaqty álemdik úlken trendtiń shaǵyn qurbany ǵana", dep jazady ol Facebook-te.
Qazaqstan únsiz qarap otyra bere me?
Dollar joǵary órlei bergende "memleket teńge kýrsyna aralasa ma, interventsiia bola ma" degen suraqtar kóbeie bastaidy. Ulttyq Bank shok jaǵdaiy oryn alsa, ol bizdiń qarjylyq turaqtylyqqa qaýip tóndirse, interventsiia mehanizmin iske asyrýǵa kez-kelgen ýaqytta daiyn.
"Tek "dál qazir, dál búgin ol kerek pe" degen másele tur. Sebebi, osy aptada teńge esh interventsiiasyz-aq úlken qoldaýǵa ie bolmaq. Birinshiden, qarasha aiynda Ulttyq qordan kelgen 1,3 milliard dollar birjaǵa shyǵyp, teńgege konvertatsiialanady. Onymen qosa, altyn-valiýta rezervinen 140 million dollar da teńgege aýystyrylady. Osy kezde BJZQ aktivteri úshin dollar satyp alý toqtatyldy. Bir sózben aitqanda memleket birjada óz tarapynan dollardy tek qana satyp jatyr. Al bir aida 1,4 milliard dollar degenimiz az kólem emes. Ekinshiden, eki kúnnen keiin bizde osy jyldyń eń sońǵy salyq aptasy bastalmaq. Iri óndirýshiler, eksporterler biýdjetke teńgelei salyq tóleý úshin dollarlyq vyrýchkalaryn teńgege aiyrbastai bastaidy. Salyq aptasy dollar/teńge jubyna kádimgidei áser etetinin talai baiqaǵan bolatynbyz. Sondyqtan 492 koridoryna qaita oralýymyz ǵajap emes", dep tolyqtyrady maman óz pikirin.
Kelesi jyly ne bolady?
Sarapshynyń aitýynsha, teńge taǵdyry Tramp pen FRS arasyndaǵy shaiqastyń nátijesine bailanyp tur.
"Tramp FRS-ty belden basyp, infliatsiiany odan saiyn tómendetemin dep stavkany 6 paiyzǵa shyǵaryp jiberse, jáne kelesi jyly munai baǵasy barreline 70 dollardan asa qoimasa, onda naryq teńgeni osy 500 koridoryna qysyp itere bastamaq. Olai bolatyn bolsa, biz ulttyq valiýtanyń jańa psihologiialyq dáýirine aiaq basý aldynda turmyz", dep túiindeidi óz oiyn Aibar Oljai.
Aita ketsek,ótken aptanyń sońynda Ulttyq bank ishki valiýta naryǵyndaǵy jaǵdaidy qadaǵalap otyrǵany da naqtylanady. "Aǵymdaǵy úrdister, ásirese, spekýliativti kóńil-kúi saqtalǵan jaǵdaida, ádil baǵam qalyptastyrýdy qalpyna keltirý úshin jáne ulttyq valiýta baǵamynyń kúrt ózgerýine jol bermeý úshin Ulttyq Bank jedel áreket etip, valiýtalyq interventsiia júrgizýge daiyn", delingen Ulttyq bank túsiniktemesinde.
