"Búgin keıbir valúta aıyrbastaý pýnkterindegi dollardy satý baǵamy psıhologıalyq 500 teńge mejesine jetti. Biraq bul rekord emes. Esterińizde bolsa, 2022 jyly aqpan aıynyń sońynda Reseı Ýkraınaǵa basyp kirip, alǵashqy sanksıalar kelgende dúrbeleń bastalyp, naýryz aıynda 1 AQSH dollary 527 teńgege kóterilgen bolatyn. Eki-úsh kún osyndaı baǵam saqtalyp turdy. Rekord sonda qoıylǵan edi". Jelidegi jazbasyn osylaı bastaǵan ekonomıkalyq sarapshy Aıbar Oljaı alda dollardyń arzandaý yqtımaldylyǵyn da joqqa shyǵarmaıdy, dep jazady Dalanews.kz.
Tramp faktory
Sarapshynyń aıtýynsha, paradoks, biraq búgingi 500 teńgelik kartına – teńgeniń syrqattanýynan, Qazaqstan ekonomıkasynyń álsireýinen, áldebir shoktan paıda bolǵan joq. Munaı barreli 71 dollar mejesinde qalyp otyr. Bizdiń altyn-valúta rezervi, syrtqy tólem balansy, munaı túsimderinde eshqandaı aýytqýlar baıqalmady. Ekonomıkamyz jyl qorytyndysy boıynsha 4 paıyzǵa óseıin dep tur. Al sonda ne boldy?
"Qarapaıym tilmen aıtsaq, teńge fýndamentaldy turǵyda álsiremedi, biraq dollar ózimen ózi qatty kúsheıdi. Dollardyń álemdik qýatyn álemdegi alty iri valútaǵa qatysty ólsheıtin DXY ındeksi 106,8-ge jetip otyr. Sońǵy bir aıda dollar eýroǵa shaqqanda 2,76 paıyzǵa kúsheıgen. Iena, ıýán, fýnt sterlıń, dırham – barlyǵy dollarǵa shaqqanda jappaı qunsyzdanýda. Bul Tramptyń saılaýaldy ekonomıkalyq platformasy – Federaldy rezerv júıesiniń stavkasyn kóterýge qatysty pozısıasynan týyndaǵan naryqtyq trend. FRS stavkasy ósse dollar avtomatty túrde kúsheıedi. Trejerısterdiń kiristiligi artyp (AQSH qazynashyldyq oblıgasıalary), ınvestorlar basqa valútalardaǵy oblıgasıalaryn tastap, dollarǵa oralady. Naryq Tramptan osyny kútip otyr jáne dál osy boljamnyń ózi dollardyń joǵary órleý rallıin qamtamasyz etip berdi. Bul ósý qanshalyqty uzaqqa sozylatynyn eshkim bilmeıdi jáne oǵan teńge de, Qazaqstan da esh áser ete almaıdy. Teńge basqa valútalar sıaqty álemdik úlken trendtiń shaǵyn qurbany ǵana", dep jazady ol Facebook-te.
Qazaqstan únsiz qarap otyra bere me?
Dollar joǵary órleı bergende "memleket teńge kýrsyna aralasa ma, ıntervensıa bola ma" degen suraqtar kóbeıe bastaıdy. Ulttyq Bank shok jaǵdaıy oryn alsa, ol bizdiń qarjylyq turaqtylyqqa qaýip tóndirse, ıntervensıa mehanızmin iske asyrýǵa kez-kelgen ýaqytta daıyn.
"Tek "dál qazir, dál búgin ol kerek pe" degen másele tur. Sebebi, osy aptada teńge esh ıntervensıasyz-aq úlken qoldaýǵa ıe bolmaq. Birinshiden, qarasha aıynda Ulttyq qordan kelgen 1,3 mıllıard dollar bırjaǵa shyǵyp, teńgege konvertasıalanady. Onymen qosa, altyn-valúta rezervinen 140 mıllıon dollar da teńgege aýystyrylady. Osy kezde BJZQ aktıvteri úshin dollar satyp alý toqtatyldy. Bir sózben aıtqanda memleket bırjada óz tarapynan dollardy tek qana satyp jatyr. Al bir aıda 1,4 mıllıard dollar degenimiz az kólem emes. Ekinshiden, eki kúnnen keıin bizde osy jyldyń eń sońǵy salyq aptasy bastalmaq. İri óndirýshiler, eksporterler búdjetke teńgeleı salyq tóleý úshin dollarlyq vyrýchkalaryn teńgege aıyrbastaı bastaıdy. Salyq aptasy dollar/teńge jubyna kádimgideı áser etetinin talaı baıqaǵan bolatynbyz. Sondyqtan 492 korıdoryna qaıta oralýymyz ǵajap emes", dep tolyqtyrady maman óz pikirin.
Kelesi jyly ne bolady?
Sarapshynyń aıtýynsha, teńge taǵdyry Tramp pen FRS arasyndaǵy shaıqastyń nátıjesine baılanyp tur.
"Tramp FRS-ty belden basyp, ınflásıany odan saıyn tómendetemin dep stavkany 6 paıyzǵa shyǵaryp jiberse, jáne kelesi jyly munaı baǵasy barreline 70 dollardan asa qoımasa, onda naryq teńgeni osy 500 korıdoryna qysyp ıtere bastamaq. Olaı bolatyn bolsa, biz ulttyq valútanyń jańa psıhologıalyq dáýirine aıaq basý aldynda turmyz", dep túıindeıdi óz oıyn Aıbar Oljaı.
Aıta ketsek,ótken aptanyń sońynda Ulttyq bank ishki valúta naryǵyndaǵy jaǵdaıdy qadaǵalap otyrǵany da naqtylanady. "Aǵymdaǵy úrdister, ásirese, spekýlátıvti kóńil-kúı saqtalǵan jaǵdaıda, ádil baǵam qalyptastyrýdy qalpyna keltirý úshin jáne ulttyq valúta baǵamynyń kúrt ózgerýine jol bermeý úshin Ulttyq Bank jedel áreket etip, valútalyq ıntervensıa júrgizýge daıyn", delingen Ulttyq bank túsiniktemesinde.
