Ómir boiy qazaqsha sóilegen adam orystanǵan ortaǵa túskende qatty sasady eken. Oǵan kúledi, ony mazaq qylady, sebebi. Iá, qazir ondai emes shyǵar. Biraq, sondai zaman, sondai dáýir bolǵan, bertinge deiin...
Qazir de sondai túsinik bar. Sondai túsiniktiń kesirinen ómir baqi qazaqsha sóilegen adam oryssha sóileýge umtylady. Qajettilikten. Ol óz aldyna «men kórgen qiyndyqty olar tartpasyn» dep tipti bala-shaǵasyn orys mektebine berýi de ǵajap emes.
Bul jolǵy maqalanyń qandai da bir saiasi astary joq dep oilaimyz. Bálkim, bar da shyǵar. Biz osy orys tiline qatysty túrli qyzyq jaǵdaiǵa tap bolǵan keiipkerlerdiń «bastan keshkenderin» jinastyryp berdik. Keibir jerinde kúlkili kórinýi múmkin, biraq, is júzinde kúletin emes, jylaityn jaǵdai.
Biz nege «bógdemiz»?
Kereký. 7-shi synypta oqimyn. Oralǵan kezim. Ortam oryssha sóileidi. Otbasym ǵana qazaqsha. Osy jerde ǵana ózimmen-ózim bola alamyn. Ózge jerde...maǵan da oryssha sóileýge týra keledi. Beiimdelýge týra keledi, anyǵy. Amal neshik.
Bir podezde 13 páter bar. Sol 13 páterdiń ishinde qazaqsha sóileitin jalǵyz – bizdiń úi. Jalǵyz meniń sheshem... Shesheme yzalanatyn edim sol kezderi. Qazir oilasam, aqymaqshylyq eken munym.
Sheshemmen birge tramvaiǵa, avtobýsqa otyramyz. Sol kezde ol tap tumsyǵynyń aldynda túregep turǵan maǵan bar daýsymen aiǵai salady: «Balam, ana kondýktorǵa aparyp jolaqysyn tólep kelshi».
Bizge búkil el jalt qaraidy. Joq, sheshemniń aiǵai salǵanyna emes, qazaqsha sóilegenine!
Men uialǵanymnan qyzaryp ketem. Joq, sheshemniń aiǵai salǵanyna emes, qazaqsha sóilegenine...
Men nege uialamyn? Sebebi, qazaqsha sóilegenim úshin talai ret kúlki bolǵanmyn, elge. Aittym ǵoi, beiimdelýge týra keldi dep...
Bizge búkil el jalt qaraidy. Qazaqsha sóileitin biz olardyń aldynda jatjurttyqtar siiaqtymyz.
Bizge búkil el jalt qaraidy. Orystanǵandar, orysqa ainalǵandar aralarynda «bógde» bireýlerdiń áli de bar ekenine airan-asyr bolady. Kirerge tesik tappaimyn. Ishtei, olardyń ne oilap turǵanyn bilem óitkeni. Aitaiyn ba ne oilap turǵanyn? Joq, aita almaimyn. Aitsam, júregim aýyrady.
Balamyn ǵoi, sheshemniń nege bulai isteitinin túsinbeitinmin. Qazir túsinemin.
«Dyrkanyń» qazaqshasy qandai?
Senesiz be, 17-18 jasyma deiin oryssha bilgem joq. Biz jaqta, Alakólde orysyńa, nemis, kárisińe deiin qazaqsha sóileidi. Ol jaqta biz bimiz.
Qalaǵa oqýǵa keldim. Qiyndyq kórdim. Oqýdan da, jumystan da qinalǵam joq, alaida. Oryssha sóilei almaǵanym úshin talai ret eldiń kúlkisi men mazaǵyna qaldym. Ómir, tirshiliktiń talaby eken oryssha sóileý. Sóilemesem, kún kóre almasymdy bildim.
Oqý bitirgesin qurylysqa jumysqa turdym. Oryssham áli de shamaly-tyn. Keibir sózdiń maǵynasyn bilsem, keibirin múlde «qaqpaitynmyn».
Bir joly prorab aiǵailap shaqyryp aldy. Orys edi ózi.
– Posmotri pojalýista, est li tam dyrka?
Onysy shelek edi. «Posmotri» men «pojalýista» degenin uqqan boldym. Al «dyrkasy» nesi? Miym jetpei qoidy. Biraq, bildirtpeisiń ǵoi. Sóz yńǵaiyna qaraǵanda shelek bútin be, bútin emes pe sony suraǵan siiaqty. Ári-beri aýdarystyrdym da, «net» dep qaita qaitaryp berdim. Qatelespeppin...
Men bir jylda eseidim. 2005 jyl edi. Qalaǵa kelgen kezim. Munda bári oryssha. Eki sózdiń basyn qurai almaitynmyn. Elge kúlki bolyp júrgen kezim edi. Sodan da shyǵar bireý oryssha sóilese, kirpidei jiirile qalatynmyn. Bir joly kópqabatty úidiń tusynan ótip bara jatsam, joǵarydan bir orys aiǵai saldy:
– Dostan, pojalýista!
Túsinbedim.
– Ia ne Dastan, sam Dastan!
Sóittim de óte shyqtym.
«Orysqa berem. Áne orys kele jatyr»
Biz orys kórmei ósken urpaqpyz. Biraq sheshemiz: «Orysqa berem. Áne orys kele jatyr», – dep qorqytatyn. Nege ekenin bilmeimin, orys dese, qubyjyq kórgendei úreilenetin edik? Ájem marqum: «Orys degen kók kóz, sary shash, atqa minse, qopańdap shaba beretin, aýyl kórse, bala-shaǵa, qatyn-qalashty jaý tigendei qýatyn esersoq, túlei halyq», – deitin. Sonda kóz aldymyzǵa jalbyr shashty, jabaiy adam elesteýshi edi. Sartaýdyń basyndaǵy qolat-qolattan erteli-kesh orys shyǵa keletindei qorqyp, óristep ketken malǵa barýdan ólerdei qorqamyz.
Oryspen aralas-quralas bolmasaq ta, kesirin kórdik. Qazaqstan táýelsizdik alǵan 90-jyldary osy Almaty men Narynqoldaǵy týystardan shaqyrý hat keldi. «Kóship kelińder» dep jazypty. Qatty qýandyq. Biraq shat kóńilimiz bir kúnde sý sepkendei basyldy. Ájem: «Sender, jumaqqa baratyndai máz-meiram bolyp otyrsyńdar ǵoi. Qazaqstan degendi umytyńdar! Sábet meniń atamdy óltirip, ájemdi jutqan. Ákem men sheshemniń, bizdiń tátti kúnimizdi, tátti uiqymyzdy buzǵan. Ol jaqqa qalai baramyn? Men tiri turǵanda birde bireýiń Sábetke barmaisyńdar!» – dep tyiyp tastady. Bul áńgime sonymen tyndy. Sábetten keletin hat ta sap tiyldy. Arada birneshe jyl ótip, kósh kúshine mindi. El Qazaqstanǵa qarai údere kóshe bastaǵan. Apamyzdyń aldynan ótip, jalynyp kórdik. Biraq marqum jibimei qoidy. Sol kúni kórshimiz Tamasha degen kempirge jylap: «Kemeshim (Ákemdi solai ataityn) Sábetke kóshemin dep jatyr. Qudaiym bar bolsa, Kemeshim men Nurjanymdy kózim tiri kezde ajyratpasa eken! Ekeýinen eki kúrek topyraq teń buiyrsa eken», – depti. Sol tileýi qabyl boldy-aý deimin. Sol jyly marqum baýyrynan kóp aýyrdy. Quljada emdeldi. Sol dertinen qaitys boldy.
Kóz jumarynyń aldynda bir palatada orys áielmen birge jatty. Qyrǵyzstannan Quljaǵa emdelýge barypty. Qyrǵyzshaǵa sýdai. Biraq ájem qyrtiyp: «Óler shaǵymda myna qubyjyqtyń qasynda qaldyrǵandaryńdy-ai! Balalyq shaǵymdy, baqytty shańyraǵymdy oirandaǵan osy orys degen ibilisti kórmei kóz jumatyn shyǵarmyn desem, óletin kezimde taǵy da paida bolǵany-ai!» – dep keiidi. Burynǵy aitatyn áńgimelerin qorqynyshpen tyńdaýshy edik, bul joly shyn janym ashydy. Álgi orystyń qasyna kóp qaldyrǵan joqpyz, bir aptadan soń basqa palataǵa aýystyrdyq…
Shekaradan alǵash ótkende eń birinshi ret tiri orysty kórdim. Jap-jas jaýynger. Júk kólikter ótetin artqy qaqpada, kúzette tur eken. Aqsha surady. Bes som (5 iýan) berdim. «Taǵy bar ma?» deidi. «Joq!» – dep sańq ettim. Qulaǵyma ájem sybyrlap turǵandai boldy. Biraq qýanyp turmyn. Sebebi, ol maǵan jalynyp, aqsha surap, beishara bolyp tur ǵoi. Al men oǵan «Joq!» dep aiǵailap turmyn. Apam marqumnyń rýhy kórip tursa: «Balam orysqa aiǵailap jatyr!» – dep qýanyp turǵan shyǵar degen oi keldi.
«Dásbidánie»
Orystyń eki sózin ittiń etinen jek kórem. Sonyń biri «Zdravstvýite» jáne ekinshisi «Do svidaniia!». Túrli oryndarǵa, mekemelerge hat tasimyn. Kópshiligi oryssha sóileidi. Bas kezinde qazaqsha amandasatynmyn, keibireýler jaqtyrmai qaraǵasyn oryssha sálem-saýqat suraityn boldym. Biraq, endi onyma kúletin boldy. Joq, kúledi degenim az, qyran-topan bolady. «Zdrástýite» jáne «Dásbidánie»...Nesi kúlkili, túsinbeimin?
Daiyndaǵan, Jánibek Halyqov
