Ómir boıy qazaqsha sóılegen adam orystanǵan ortaǵa túskende qatty sasady eken. Oǵan kúledi, ony mazaq qylady, sebebi. Iá, qazir ondaı emes shyǵar. Biraq, sondaı zaman, sondaı dáýir bolǵan, bertinge deıin...
Qazir de sondaı túsinik bar. Sondaı túsiniktiń kesirinen ómir baqı qazaqsha sóılegen adam oryssha sóıleýge umtylady. Qajettilikten. Ol óz aldyna «men kórgen qıyndyqty olar tartpasyn» dep tipti bala-shaǵasyn orys mektebine berýi de ǵajap emes.
Bul jolǵy maqalanyń qandaı da bir saıası astary joq dep oılaımyz. Bálkim, bar da shyǵar. Biz osy orys tiline qatysty túrli qyzyq jaǵdaıǵa tap bolǵan keıipkerlerdiń «bastan keshkenderin» jınastyryp berdik. Keıbir jerinde kúlkili kórinýi múmkin, biraq, is júzinde kúletin emes, jylaıtyn jaǵdaı.
Biz nege «bógdemiz»?
Kereký orystanǵan óńir ǵoı. Muny bala jasymnan biletinmin. Shyǵysta naǵashylarymnyń qolynda óstim. Keıin Kerekýge oraldym. Oralǵym kelmep edi. Sheshem: «baýyryń eseıdi, ekeýiń eki jaqta júrseńder bótensip ketesińder» degesin kóndim. Kónbeı qaıda baram. Mektep jasyndaǵy balamyn. Aıtaıyn degenim bul emes, biraq.
Kereký. 7-shi synypta oqımyn. Oralǵan kezim. Ortam oryssha sóıleıdi. Otbasym ǵana qazaqsha. Osy jerde ǵana ózimmen-ózim bola alamyn. Ózge jerde...maǵan da oryssha sóıleýge týra keledi. Beıimdelýge týra keledi, anyǵy. Amal neshik.
Bir podezde 13 páter bar. Sol 13 páterdiń ishinde qazaqsha sóıleıtin jalǵyz – bizdiń úı. Jalǵyz meniń sheshem... Shesheme yzalanatyn edim sol kezderi. Qazir oılasam, aqymaqshylyq eken munym.
Sheshemmen birge tramvaıǵa, avtobýsqa otyramyz. Sol kezde ol tap tumsyǵynyń aldynda túregep turǵan maǵan bar daýsymen aıǵaı salady: «Balam, ana kondýktorǵa aparyp jolaqysyn tólep kelshi».
Bizge búkil el jalt qaraıdy. Joq, sheshemniń aıǵaı salǵanyna emes, qazaqsha sóılegenine!
Men uıalǵanymnan qyzaryp ketem. Joq, sheshemniń aıǵaı salǵanyna emes, qazaqsha sóılegenine...
Men nege uıalamyn? Sebebi, qazaqsha sóılegenim úshin talaı ret kúlki bolǵanmyn, elge. Aıttym ǵoı, beıimdelýge týra keldi dep...
Bizge búkil el jalt qaraıdy. Qazaqsha sóıleıtin biz olardyń aldynda jatjurttyqtar sıaqtymyz.
Bizge búkil el jalt qaraıdy. Orystanǵandar, orysqa aınalǵandar aralarynda «bógde» bireýlerdiń áli de bar ekenine aıran-asyr bolady. Kirerge tesik tappaımyn. İshteı, olardyń ne oılap turǵanyn bilem óıtkeni. Aıtaıyn ba ne oılap turǵanyn? Joq, aıta almaımyn. Aıtsam, júregim aýyrady.
Balamyn ǵoı, sheshemniń nege bulaı isteıtinin túsinbeıtinmin. Qazir túsinemin.
«Dyrkanyń» qazaqshasy qandaı?
Senesiz be, 17-18 jasyma deıin oryssha bilgem joq. Biz jaqta, Alakólde orysyńa, nemis, kárisińe deıin qazaqsha sóıleıdi. Ol jaqta biz bımiz.
Qalaǵa oqýǵa keldim. Qıyndyq kórdim. Oqýdan da, jumystan da qınalǵam joq, alaıda. Oryssha sóıleı almaǵanym úshin talaı ret eldiń kúlkisi men mazaǵyna qaldym. Ómir, tirshiliktiń talaby eken oryssha sóıleý. Sóılemesem, kún kóre almasymdy bildim.
Oqý bitirgesin qurylysqa jumysqa turdym. Oryssham áli de shamaly-tyn. Keıbir sózdiń maǵynasyn bilsem, keıbirin múlde «qaqpaıtynmyn».
Bir joly prorab aıǵaılap shaqyryp aldy. Orys edi ózi.
– Posmotrı pojalýısta, estlı tam dyrka?
Onysy shelek edi. «Posmotrı» men «pojalýısta» degenin uqqan boldym. Al «dyrkasy» nesi? Mıym jetpeı qoıdy. Biraq, bildirtpeısiń ǵoı. Sóz yńǵaıyna qaraǵanda shelek bútin be, bútin emes pe sony suraǵan sıaqty. Ári-beri aýdarystyrdym da, «net» dep qaıta qaıtaryp berdim. Qatelespeppin...
«Óziń Dastan!»
Men bir jylda eseıdim. 2005 jyl edi. Qalaǵa kelgen kezim. Munda bári oryssha. Eki sózdiń basyn quraı almaıtynmyn. Elge kúlki bolyp júrgen kezim edi. Sodan da shyǵar bireý oryssha sóılese, kirpideı jıirile qalatynmyn. Bir joly kópqabatty úıdiń tusynan ótip bara jatsam, joǵarydan bir orys aıǵaı saldy:
– Dostan, pojalýısta!
Túsinbedim.
– Ia ne Dastan, sam Dastan!
Sóıttim de óte shyqtym.
«Orysqa berem. Áne orys kele jatyr»
Biz orys kórmeı ósken urpaqpyz. Biraq sheshemiz: «Orysqa berem. Áne orys kele jatyr», – dep qorqytatyn. Nege ekenin bilmeımin, orys dese, qubyjyq kórgendeı úreılenetin edik? Ájem marqum: «Orys degen kók kóz, sary shash, atqa minse, qopańdap shaba beretin, aýyl kórse, bala-shaǵa, qatyn-qalashty jaý tıgendeı qýatyn esersoq, túleı halyq», – deıtin. Sonda kóz aldymyzǵa jalbyr shashty, jabaıy adam elesteýshi edi. Sartaýdyń basyndaǵy qolat-qolattan erteli-kesh orys shyǵa keletindeı qorqyp, óristep ketken malǵa barýdan ólerdeı qorqamyz.
Ájem qaıbir orysty kórip jarytty ǵoı deısiz. Bala kezinde Narynqolda aýylyn orys shapqanda bir-eki ret baıqap qalypty. Keıin úrikken elmen birge shekara asyp ketken. Sol kezde sábı júreginde qalǵan qorqynysh bolsa kerek. Atasy Narynqolda bolǵan «Albandar kóterilisinde» sheıit ketti. Sodan bolar marqum ájemniń orys dese, ashý-yzasy oınap shyǵa keletin.
Oryspen aralas-quralas bolmasaq ta, kesirin kórdik. Qazaqstan táýelsizdik alǵan 90-jyldary osy Almaty men Narynqoldaǵy týystardan shaqyrý hat keldi. «Kóship kelińder» dep jazypty. Qatty qýandyq. Biraq shat kóńilimiz bir kúnde sý sepkendeı basyldy. Ájem: «Sender, jumaqqa baratyndaı máz-meıram bolyp otyrsyńdar ǵoı. Qazaqstan degendi umytyńdar! Sábet meniń atamdy óltirip, ájemdi jutqan. Ákem men sheshemniń, bizdiń tátti kúnimizdi, tátti uıqymyzdy buzǵan. Ol jaqqa qalaı baramyn? Men tiri turǵanda birde bireýiń Sábetke barmaısyńdar!» – dep tyıyp tastady. Bul áńgime sonymen tyndy. Sábetten keletin hat ta sap tıyldy. Arada birneshe jyl ótip, kósh kúshine mindi. El Qazaqstanǵa qaraı údere kóshe bastaǵan. Apamyzdyń aldynan ótip, jalynyp kórdik. Biraq marqum jibimeı qoıdy. Sol kúni kórshimiz Tamasha degen kempirge jylap: «Kemeshim (Ákemdi solaı ataıtyn) Sábetke kóshemin dep jatyr. Qudaıym bar bolsa, Kemeshim men Nurjanymdy kózim tiri kezde ajyratpasa eken! Ekeýinen eki kúrek topyraq teń buıyrsa eken», – depti. Sol tileýi qabyl boldy-aý deımin. Sol jyly marqum baýyrynan kóp aýyrdy. Quljada emdeldi. Sol dertinen qaıtys boldy.
Kóz jumarynyń aldynda bir palatada orys áıelmen birge jatty. Qyrǵyzstannan Quljaǵa emdelýge barypty. Qyrǵyzshaǵa sýdaı. Biraq ájem qyrtıyp: «Óler shaǵymda myna qubyjyqtyń qasynda qaldyrǵandaryńdy-aı! Balalyq shaǵymdy, baqytty shańyraǵymdy oırandaǵan osy orys degen ibilisti kórmeı kóz jumatyn shyǵarmyn desem, óletin kezimde taǵy da paıda bolǵany-aı!» – dep keıidi. Burynǵy aıtatyn áńgimelerin qorqynyshpen tyńdaýshy edik, bul joly shyn janym ashydy. Álgi orystyń qasyna kóp qaldyrǵan joqpyz, bir aptadan soń basqa palataǵa aýystyrdyq…
Shekaradan alǵash ótkende eń birinshi ret tiri orysty kórdim. Jap-jas jaýynger. Júk kólikter ótetin artqy qaqpada, kúzette tur eken. Aqsha surady. Bes som (5 ıýán) berdim. «Taǵy bar ma?» deıdi. «Joq!» – dep sańq ettim. Qulaǵyma ájem sybyrlap turǵandaı boldy. Biraq qýanyp turmyn. Sebebi, ol maǵan jalynyp, aqsha surap, beıshara bolyp tur ǵoı. Al men oǵan «Joq!» dep aıǵaılap turmyn. Apam marqumnyń rýhy kórip tursa: «Balam orysqa aıǵaılap jatyr!» – dep qýanyp turǵan shyǵar degen oı keldi.
«Dásbıdánıe»
Orystyń eki sózin ıttiń etinen jek kórem. Sonyń biri «Zdravstvýıte» jáne ekinshisi «Do svıdanıa!». Túrli oryndarǵa, mekemelerge hat tasımyn. Kópshiligi oryssha sóıleıdi. Bas kezinde qazaqsha amandasatynmyn, keıbireýler jaqtyrmaı qaraǵasyn oryssha sálem-saýqat suraıtyn boldym. Biraq, endi onyma kúletin boldy. Joq, kúledi degenim az, qyran-topan bolady. «Zdrástýıte» jáne «Dásbıdánıe»...Nesi kúlkili, túsinbeımin?
Daıyndaǵan, Jánibek Halyqov
