Nurjan Altaev Májiliste qalǵyp-múlgip, zeinettik jasyn kútip otyrǵan depýtat emes, saiasi mansaby úshin kúresetin elgezek depýtattardyń biri. Ony úndemes depýtattardyń qataryna qosýǵa bolamaidy.
Jazǵy kanikýlda ózge depýtattar sekildi halyq arasyna sińip ketken joq. Qaita «El tiregi» óndirisshiler men kásipkerler odaǵyn quryp, kóńilge qonymdy jumystar atqaryp júrgenin bilemiz.
Endi negizgi áńgimege kóshsek. Nurekeń mundai usynysyt bas-kóz joq aita salmaidy. Ol kezinde QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrliginde vitse-ministr qyzmetin atqarǵanyn bilikti maman. Ol elimizdegi álemýttik salany bir kisidei biledi desek qatelespeimiz.
Osyndai halyq múddesine kózdeitin osynysty talai jyl Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministri bolǵan Gúljan Qaraqusova aitýy kerek edi. Biraq eski gvardiianyń ókili halyqtyń ashý-yzasyn týǵyzatyn usynystarymen este qalaiyn dep tur.
Nurjan Altaev óziniń usynysyn bylaisha túsindiredi:
– Biz qazir el azamattarynyń basym bóligi kirissiz qalama dep qaýip bar. Sondyqtan halyqtyń az qamtylǵan tobynyń tabyssyz qalmaýyn qazirden bastap oilaǵan jón. Eger pilottyq joba retinde ai saiyn halyqtyń álsiz tobyna 42 500 teńge tóleitin bolsaq, bul aqsha ainalyp kelip ekonomikaǵa quiylady. Sonydqtan 42 500 teńgeni tek qana qarantin kezinde ǵana emes, keminde eki jyl kúnkórisi tómen azamattarǵa tólep, onyń ekonomikaǵa áserin baqylap kórý kerek, – deidi Nurjan Altaev.
Májilis depýtaty halyq kún kóris kózin joǵaltsa, elimizde kedeishilik oryn alyp, qylmys órshýi múmkin ekenin aitypty.
– Aldaǵy ýaqytta halyq tabys kózinen airylyp, kedeilenetin bolsa, Úkimet kedeishilikpen kúreske budanda qomaqty qarjy jumsaýǵa májbúr bolady. Eger adamdar tabysynan aiyrylsa, otbasyn asyraý úshin amalsyz qylmysqa barady. Jol boiyndaǵy kóliktiń ainasy men dóńgelegin urlaý ádepki dúniegi ainalyp ketýi múmkin. Munyń sońy kisi ólimine ákeletinin kórdik. Sondyqtan qazirden bastap, qaýiptiń aldyn alýymyz kerek, – depti depýtat.
