Depýtat 42 500 teńgeni aı saıyn tóleýdi usyndy

Dalanews 28 shil. 2020 12:01 773

Májilis depýtaty Nurjan Altaev bılikke tabys kózi tómen halyqtyń áljýaz tobyna 42 500 jyldy aı saıyn tólep turýdyń pılottyq jobasyn engizý týrasynda usynys aıtypty. Depýtat aıtsa, birdeńeni bilip aıtatyny anyq. Demek, bizdiń Úkimettiń kúnkórisi tómen halyqqa 42 500 teńge tólep turatyndaı múmkindigi bar bolǵany ǵoı.

Nurjan Altaev Májiliste qalǵyp-múlgip, zeınettik jasyn kútip otyrǵan depýtat emes, saıası mansaby úshin kúresetin elgezek depýtattardyń biri. Ony úndemes depýtattardyń qataryna qosýǵa bolamaıdy.

Jazǵy kanıkýlda ózge depýtattar sekildi halyq arasyna sińip ketken joq. Qaıta «El tiregi» óndirisshiler men kásipkerler odaǵyn quryp, kóńilge qonymdy jumystar atqaryp júrgenin bilemiz.

Endi negizgi áńgimege kóshsek. Nurekeń mundaı usynysyt bas-kóz joq aıta salmaıdy. Ol kezinde QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginde vıse-mınıstr qyzmetin atqarǵanyn bilikti maman. Ol elimizdegi álemýttik salany bir kisideı biledi desek qatelespeımiz.


Osyndaı halyq múddesine kózdeıtin osynysty talaı jyl Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri bolǵan Gúljan Qaraqusova aıtýy kerek edi. Biraq eski gvardıanyń ókili halyqtyń ashý-yzasyn týǵyzatyn usynystarymen este qalaıyn dep tur.

Nurjan Altaev óziniń usynysyn bylaısha túsindiredi:

– Biz qazir el azamattarynyń basym bóligi kirissiz qalama dep qaýip bar. Sondyqtan halyqtyń az qamtylǵan tobynyń tabyssyz qalmaýyn qazirden bastap oılaǵan jón. Eger pılottyq joba retinde aı saıyn halyqtyń álsiz tobyna 42 500 teńge tóleıtin bolsaq, bul aqsha aınalyp kelip ekonomıkaǵa quıylady. Sonydqtan 42 500 teńgeni tek qana qarantın kezinde ǵana emes, keminde eki jyl kúnkórisi tómen azamattarǵa tólep, onyń ekonomıkaǵa áserin baqylap kórý kerek, – deıdi Nurjan Altaev.

Májilis depýtaty halyq kún kóris kózin joǵaltsa, elimizde kedeıshilik oryn alyp, qylmys órshýi múmkin ekenin aıtypty.

– Aldaǵy ýaqytta halyq tabys kózinen aırylyp, kedeılenetin bolsa, Úkimet kedeıshilikpen kúreske budanda qomaqty qarjy jumsaýǵa májbúr bolady. Eger adamdar tabysynan aıyrylsa, otbasyn asyraý úshin amalsyz qylmysqa barady. Jol boıyndaǵy kóliktiń aınasy men dóńgelegin urlaý ádepki dúnıegi aınalyp ketýi múmkin. Munyń sońy kisi ólimine ákeletinin kórdik. Sondyqtan qazirden bastap, qaýiptiń aldyn alýymyz kerek, – depti depýtat.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar