1813 jyly Avstriialyq jas Shýbert konservatoriiany bitirgen soń, ártúrli áýen jazýmen ainalysyp ázer kún keshedi. Shýbert ári jas, onyń ústine ataǵy shyqpaǵan mýzikant bolǵandyqtan, onyń mýzykalaryn eshkim satyp ala qoimaidy da, kúndelikti tamaǵyn taýyp jeýdiń ózi qiynǵa soǵady. Bir ǵajaby onyń birge turatyn kórshisi sýretshi Reider qaiyrymdy adam bolǵandyqtan, oǵan únemi qarailasyp turdy.
Jań Shiiaýpiyń (Qytai)
Bir kúni Reider kórshisine tamaq jetkizip berýge kelgende onyń kúndelikti kúi oryndap, jattyǵý jasaityn pianinosynyń da joq ekenin kórip: "Meniń úiimde eski pianino bar edi, sony úiińe ákelip al da, úzdiksiz mýzyka jazýmen ainalys", – deidi , kórshisiniń izgi nietine Shýbert qabaǵat qýanady. Ókinerligi, Reiderdiń pianinosyn ornynan qozǵasa isteýge kelmeitinin bilgen Shýbert ony úiine ákelýge amalsyz qalady. Aqkóńil Reider oǵan: "Sen onda meniń úiime kelip jattyǵý jasa, tek sýret syzýyma kedergi bolmasań boldy", – deidi. Shýbert oǵan maquldyq bildirip: "Biz onda ýaqytty utymdy paidalanaiyq, siz sýret syzbaǵan kezińizde terezege aq perde ilip qoiyńyz, men sol kezde úiińizge keleiin" deidi. Reider buǵan kelisedi.
Arada kúnder ótip jatty. Shýbert kelisim boiynsha kórshisiniń úiine kelip, pianinoǵa jattyǵyp jurdy. Bir kúni Reider sýret syzýdyń qarbalastyǵynda Shýbertke bergen kelisimin umytyp ketedi, terezege úmitpen kóp qaraǵan Shýbert amalsyz kúi keshedi.
Taǵy da bir kúni Reider túni boiy sýret syzady, buǵan narazy bolǵan Shýbert : "Siz meniń kóp ýaqytymdy zaia ketirdińiz. Sýretti syrtqa shyǵyp syzýǵa bolmas pa?!", – deidi renjigen beinede. Reider az-kem únsizdikten keiin ony dárethanaǵa bastap baryp: "Shyndyǵynda maǵan da tynyshtyq kerek, seniń jattyǵýyńa kesirim times úshin men búgin osynda uiyqtaiymyn, sen alańsyz jattyǵý jasa", – deidi. Shýbert sonda ǵana kórshisiniń izgi nietin túsinedi.
Jyldar óte kele Shýbert dańqty kompozitorǵa ainalady. Bul qazirgi tańda álemge aty mashhur Frants Péter Shý́bert edi. Ol bir sózinde: "Basqalardy qaperińe almai turyp, ózim ǵana qinaldym dep qaqsaýshy bolma, basqalardyń ornynda turyp máselege oi júgirtkende ǵana jaǵdaidyń basqasha bolatynyn eskergen jón" deidi.
Qytaishadan aýdarǵan Dúisenáli Álimaqyn
