«Anamnyń úıinde únemi «Asyl arna» qosýly turady. Ol kisiniń namazǵa jyǵylyp, oraza ustaǵanyna kóp jyl boldy. Almatydaǵy Jandosov pen Rozybakıev qıylysyndaǵy meshitte kúni-túni duǵa jasaıdy, arab tiliniń sabaǵyna barady. 38 jasynda jesir qalǵan jalǵyz basty áıeldiń ómirdegi tiregi osy bop tur. Biraq, meniń aıtaıyn degenim bul emes. Kózben kórip otyrǵanym meni qatty alańdatady. «Asyl arna» da, meshittegi ımamdar da shynaıy ómirden óte alshaq-aý...», – dep jazady jýrnalıs.
Onyń aıtýynsha, respýblıka deńgeıinde terorıstik qaýiptiń sary deńgeıi jarıalanǵanda, anasy bul týraly múlde beıhabar bolyp shyqqan. Osy oraıda halyqty sabyrǵa shaqyryp, dinı saýatty ashýda arqa súıeıtin jalǵyz arna da «lám-lım» demegen. Osydan baryp BAQ ókili bir salada bite qaınasqan áriptesteriniń jumysyn synǵa aldy.
«Asyl arnany» kórip otyryp baıqaımyn, olardyń baǵdarlamasy búgingi kúnniń talabyna saı emes. Aqtóbedegi oqıǵadan eshqandaı sabaq almaǵan, etek jeńin jımaǵan. Habarlary sol kúıinshe, jaıbyraqat, solyńqy kúıde júrip jatyr. Al, menińshe, Aqtóbe oqıǵalarynan keıin bul arna búkil «setkasyn» qaıta qarap, xabardaǵy ekpindi, nazardy nege aýdarý kerektigin jiti baqylap, memleket múddesin, qala berdi tynyshtyǵymyzdy qorǵaıtyn birden bir arna bolýǵa tıisti edi ǵoı», – dep kúıinedi telejúrgizýshi.
Osy oraıda meshittegi ımamdar úlken kisilerge de, jastarǵa da Quran súrelerin ǵana emes, sondaı-aq bul memleket qazir qandaı kezeńdi bastan ótkerip jatqanyn, túrli dinı aǵymdardyń jeteginde ketip, qatelesken momyndardy jolǵa salý jóninde sóılesý kerek dep sanaıdy ol.
«Anammen osy máselelerdi qozǵap tildeseıin desem, áńgimemiz múlde jaraspaıdy. Ol kisi ıá bul jaıttardan xabarsyz, ıá meshitterde tek qana musylman paryzy jaıly áńgime bolady. Alańdaý, osy jaıly oılaný, jaqyndarymen sóılesip, eń birinshi otbasyna berik bolý joq. Qudaıǵa qulshylyqty birinshi orynǵa qoıyp, qasyndaǵy jaqyndaryn kórmeýge shaqyra ma bilmeımin... Ómir bólek, din bólek. Úıde de bólek adam bola bastadyq. Alańdaımyn...», – dep oıyn túıindedi D.Nurjigit.
