Eskirgen argýment...
Avtordyń paıymdaýynsha, orys tili bizde orys dıasporasynyń ǵana emes, bıliktiń tili. Osyny moıyndaıtyn ýaqyty jetken. Biraq, bılik árneni syltaý etip orys tiliniń qajettiligin aıtýdan tanar emes.
"Toqsanynshy jyldary Prezıdenttiń ózi bastap: «Úı ózimdiki demegin, úı syrtynda kisi bar», «Jasy ulǵaıǵan adamdarǵa tildi qystap úıretýdiń qajeti joq», «Orys tili kóp ultty Qazaqstanda ultaralyq til qyzmetin atqarady», t.b. degendi únemi eskertip otyratyn. Bılik áli de sol sózin qaıtalaýdan jalyqpaı keledi. Alaıda bunyń bári osy kúni eskirgen argýment" deıdi jýrnalıs.
Nege?
Iá, nege? Maqala avtory osy sózine dálel keltirýge tyrysypty.
"Óıtkeni «úı syrtynda kisi bar» eken dep jyldar boıy úndemeı otyra berý, sypaıylap aıtsaq – uıat. Bul únsizdik kórshiniń qas-qabaǵyn baqqan únsizdikten góri qorqaqtyqty, qosúreı bolyp sorlaǵan sorbaqtyqty bildiredi", – deıdi ol.
Jáne ekinshi sebebin de dál tapqan sıaqty.
"Qazaqstan Táýelsizdigin jarıalaǵanda qazaq tilin úırene almaıtyn úlkender: qarttar, shal-kempirler qazir taýsylyp bitti. Qazir olardyń ornyn memlekettik tildi úırengisi kelmeıtin nıgılıs býyn basty. Olar – keshegi jastar edi. Olar qazaq tilinde sóılep úırenýdi keshe bastaǵanda búgin saırap turar edi.
Joq, qazaq bıligi qazaq tilin olarǵa qasaqana túrde úıretpýge tyrysty, sóıtip orys tilin óz múddeleri úshin (bılik pen baılyqtyń qaýipsizdigin qamatamsyz etý úshin) saqtap qaldy" deıdi maqala avtory.
Orys tilinde sóıletin orta qaldy ma?
Árıne, qaldy. Árıne, bar. Biraq, aıasy tarylyp keledi. Avtor osyny aıtpaq bolǵan.
"Orys tiliniń negizgi ıesi – orys dıasporasy bizdiń eldegi halyq sanynyń 30 paıyzyn áreń qurap otyr. Ózgeleri qazaqqa qany da, tili de jaqyn túrki elderi. Olar eshkimniń buıryǵynsyz, pármeninsiz qazaq tilinde sóılep ketti. Sonda az ǵana sandy dıasporanyń (30 paıyz orystyń) tili qalaısha ultaralyq til bolyp qalady?" deıdi ol.
Aıtýynsha, «orys tili kóp ultty Qazaqstanda ultaralyq til qyzmetin atqarady» deıtin bıliktiń burynǵy argýmenti eskirdi, eshteńege jaramaıtyn, isten shyqqan argýmentke aınaldy.
"Biraq, sonda da orys tili tuǵyrynan taıar emes. Óıtkeni bul tilde eshkim betinen qaqpaıtyn, qarsy kelmeıtin, kóldeneń ýáj aıtpaıtyn bılik sóılep otyr.
Ótkende bir top qazaq zıalysy Konstıtýsıanyń 7 - babynyń 2 - tarmaǵyn alyp tastaýdy talap etti .Bul talap osydan alty-jeti jyl buryn da kún tártibine qoıylǵan bolatyn. Alaıda ondaı talapqa bıliktiń búıregi búlk etip, sıraǵy sylq etken joq. Tipti, eleń qylyp qoımady da. Sebebi aq jaǵaly ulyqtar, sheneýnikter armıasy «resmı tilden» aıyrylǵysy kelmeıdi", – deıdi Sháriphan Qaısar.
Úreı
Avtordyń aıtýynsha, orys tilinen aıyrylsa, olar (sheneýnikter) bılikten de aırylady. Óıtkeni, búgingi sheneýnikter, ásirese, úkimettegiler, ákim-qaralar qazaq tildi mamandarmen básekelese almaıdy. Osyny jaqsy bilgendikten bári jabylyp qazaq tilinde sóıleıtin ortany bıliktiń mańyna jýytpaýǵa kúsh salýda.
"Sóıte tura eldi aldap, aldarqatyp qoıýdy da umytpaıdy. Qaıtip deısiz ǵoı? Oryndalýy beımúmkin baǵdarlamalar arqyly. Máselenkı, 2011 – 2013 jyldary is-qaǵazdary memlekettik tilge kóshýi kerek bolǵan. Buny resmı bılik 2009-2010 jyldary aıtty. Aıtty da qoıdy.
Endi 2020 jyly Qazaqstan halqynyń 90 paıyzy qazaq tilinde sóıleıdi dep júr. Onysy endi ras. Qazirdiń ózinde bul jospar oryndalyp úlgerdi. Jón delik, halyqtyń 90 paıyzy 2020 jyly qazaq tilinde sóılep ketsin, sol kezde bılik, anaý isker, tabysker bıznesmen jastar sóıleı jónele me? Joq. Sóılemeıdi..." deıdi ol.
Avtor óz oıyn bylaı túıindepti: "Memlekettik til degenimiz – aldymen qazaq halqy. Al, qazaq halqy bıliktiń isin baqylaýshy, baǵalaýshy, pármen etýshi kúsh bolýy kerek. Osyny eskertip zıaly qaýym Prezıdentten bastap barlyq bılik ókilderine ashyq hat jazdy. Ashyq hat, árıne, ádettegideı jaýapsyz qaldy. Demek, búgingi júıe, búgingi bılik túbegeıli ózgermeı qazaq tiliniń basyndaǵy hál de ózgermeıdi".
