Eskirgen argýment...
Avtordyń paiymdaýynsha, orys tili bizde orys diasporasynyń ǵana emes, biliktiń tili. Osyny moiyndaityn ýaqyty jetken. Biraq, bilik árneni syltaý etip orys tiliniń qajettiligin aitýdan tanar emes.
"Toqsanynshy jyldary Prezidenttiń ózi bastap: «Úi ózimdiki demegin, úi syrtynda kisi bar», «Jasy ulǵaiǵan adamdarǵa tildi qystap úiretýdiń qajeti joq», «Orys tili kóp ultty Qazaqstanda ultaralyq til qyzmetin atqarady», t.b. degendi únemi eskertip otyratyn. Bilik áli de sol sózin qaitalaýdan jalyqpai keledi. Alaida bunyń bári osy kúni eskirgen argýment" deidi jýrnalist.
Nege?
Iá, nege? Maqala avtory osy sózine dálel keltirýge tyrysypty.
"Óitkeni «úi syrtynda kisi bar» eken dep jyldar boiy úndemei otyra berý, sypaiylap aitsaq – uiat. Bul únsizdik kórshiniń qas-qabaǵyn baqqan únsizdikten góri qorqaqtyqty, qosúrei bolyp sorlaǵan sorbaqtyqty bildiredi", – deidi ol.
Jáne ekinshi sebebin de dál tapqan siiaqty.
"Qazaqstan Táýelsizdigin jariialaǵanda qazaq tilin úirene almaityn úlkender: qarttar, shal-kempirler qazir taýsylyp bitti. Qazir olardyń ornyn memlekettik tildi úirengisi kelmeitin nigilist býyn basty. Olar – keshegi jastar edi. Olar qazaq tilinde sóilep úirenýdi keshe bastaǵanda búgin sairap turar edi.
Joq, qazaq biligi qazaq tilin olarǵa qasaqana túrde úiretpýge tyrysty, sóitip orys tilin óz múddeleri úshin (bilik pen bailyqtyń qaýipsizdigin qamatamsyz etý úshin) saqtap qaldy" deidi maqala avtory.
Orys tilinde sóiletin orta qaldy ma?
Árine, qaldy. Árine, bar. Biraq, aiasy tarylyp keledi. Avtor osyny aitpaq bolǵan.
"Orys tiliniń negizgi iesi – orys diasporasy bizdiń eldegi halyq sanynyń 30 paiyzyn áreń qurap otyr. Ózgeleri qazaqqa qany da, tili de jaqyn túrki elderi. Olar eshkimniń buiryǵynsyz, pármeninsiz qazaq tilinde sóilep ketti. Sonda az ǵana sandy diasporanyń (30 paiyz orystyń) tili qalaisha ultaralyq til bolyp qalady?" deidi ol.
Aitýynsha, «orys tili kóp ultty Qazaqstanda ultaralyq til qyzmetin atqarady» deitin biliktiń burynǵy argýmenti eskirdi, eshteńege jaramaityn, isten shyqqan argýmentke ainaldy.
"Biraq, sonda da orys tili tuǵyrynan taiar emes. Óitkeni bul tilde eshkim betinen qaqpaityn, qarsy kelmeitin, kóldeneń ýáj aitpaityn bilik sóilep otyr.
Ótkende bir top qazaq ziialysy Konstitýtsiianyń 7 - babynyń 2 - tarmaǵyn alyp tastaýdy talap etti .Bul talap osydan alty-jeti jyl buryn da kún tártibine qoiylǵan bolatyn. Alaida ondai talapqa biliktiń búiregi búlk etip, siraǵy sylq etken joq. Tipti, eleń qylyp qoimady da. Sebebi aq jaǵaly ulyqtar, sheneýnikter armiiasy «resmi tilden» aiyrylǵysy kelmeidi", – deidi Sháriphan Qaisar.
Úrei
Avtordyń aitýynsha, orys tilinen aiyrylsa, olar (sheneýnikter) bilikten de airylady. Óitkeni, búgingi sheneýnikter, ásirese, úkimettegiler, ákim-qaralar qazaq tildi mamandarmen básekelese almaidy. Osyny jaqsy bilgendikten bári jabylyp qazaq tilinde sóileitin ortany biliktiń mańyna jýytpaýǵa kúsh salýda.
"Sóite tura eldi aldap, aldarqatyp qoiýdy da umytpaidy. Qaitip deisiz ǵoi? Oryndalýy beimúmkin baǵdarlamalar arqyly. Máselenki, 2011 – 2013 jyldary is-qaǵazdary memlekettik tilge kóshýi kerek bolǵan. Buny resmi bilik 2009-2010 jyldary aitty. Aitty da qoidy.
Endi 2020 jyly Qazaqstan halqynyń 90 paiyzy qazaq tilinde sóileidi dep júr. Onysy endi ras. Qazirdiń ózinde bul jospar oryndalyp úlgerdi. Jón delik, halyqtyń 90 paiyzy 2020 jyly qazaq tilinde sóilep ketsin, sol kezde bilik, anaý isker, tabysker biznesmen jastar sóilei jónele me? Joq. Sóilemeidi..." deidi ol.
Avtor óz oiyn bylai túiindepti: "Memlekettik til degenimiz – aldymen qazaq halqy. Al, qazaq halqy biliktiń isin baqylaýshy, baǵalaýshy, pármen etýshi kúsh bolýy kerek. Osyny eskertip ziialy qaýym Prezidentten bastap barlyq bilik ókilderine ashyq hat jazdy. Ashyq hat, árine, ádettegidei jaýapsyz qaldy. Demek, búgingi júie, búgingi bilik túbegeili ózgermei qazaq tiliniń basyndaǵy hál de ózgermeidi".
