Jas ákim... bazar
Ol 2009-2013 jyldar aralyǵynda Jambyl oblysynyń ákimi boldy. Nebári 40 jasynda mundaı laýazymǵa jetkender neken-saıaq. El arasy gý-gý áńgimeni sol kezde boratqan. «Eń jas ákim» desti, «óte isker eken» desti. Eń bastysy, basynan bult arylmaǵan Jambyl oblysyndaǵy áleýmettik problemalardy bir sheshse, osy Bozymbaev sheshedi dep attandady. Áýlıeata óńiriniń qanshalyqty ósip-órkendegeni barsha jurtqa málim. Burynǵysynan asyp ta ketken joq, kem de qalǵan joq. Statısıkalyq málimetterdiń belortasynda júrdi... Biraq ákimniń atyn iskerligi emes, Tarazdaǵy bazarlardy kóshirý kezinde jurt jıi estı bastady. Nápaqasynan aıyrylǵaly turǵan saýdagerler kóshpeımiz dep keıinge tartqanyna qaraǵan joq, shýlaǵan jurtty súırep shyǵaryp, qala ortasyndaǵy bazardy súrdi de tastady. Jas ákimniń qarqynyna tańyrqap, belden basýǵa úıir ákimge tiksine qaraǵany jadymyzda. «Munyń qalaı?» degenderge sóz shyǵyndaǵan ákimdi kórmedik. Aqyry, saýdagerler sabyrǵa tústi. Jýan judyryqtan seskenipti degendi estidik...
Mádenıet... kerek edi
Taraz jurtshylyǵy Bozymbaev ákimdikke bıznes pen óndiris salasynan kelgenin aıtyp, ol oblysty basqarǵan jyldary óńirdegi mádenıet salasyna jiti kóńil bólinbegenin sóz etedi. Onyń aınalasyna ertken komandasy kileń kásipkerler, munaıshylar, iri qarjy ortalyqtarynyń mamany boldy, onysyna qarsylyǵymyz joq, áttegen-aıy, mádenıet, rýhanıat salasyna moıyn burýǵa tym enjarlyq tanytty degendi jıi estımiz. Ákim sol jyldary jyl saıyn birneshe ret bıznes-forýmdar ótkizip, oǵan elden jáne shetelden iri kásiporyn basshylaryn, aqylmandardy, ınvestorlardy shaqyrypty. Egin, mal sharýashylyǵyna beıim óńirde, tústi metaldardyń túr-túri bar ekeni shyn. Biraq solardyń qyzyǵyn óńir jurtshylyǵy kórdi me eken? Kórse jumyssyzdyq, kedeılik múldem joıylsa kerek edi. Olaı bolmady ǵoı. Bizdiń eldegi syqaǵan sıfrlarǵa senseńiz, jaǵdaıymyz áldeqash jaqsarǵan. Bozymbaev ta solaı esep berip ketti... Olardyń sózine sensek, ákimge mádenıet týraly keńes beretinder tym az bolypty. «Mádenıetsiz ákim degeli turǵan joqpyn, biraq mádenıet salasyna kóńil bólýge atústi qaraǵany qaıran qaldyrady» deıdi osy óńirdiń týmasy bizdiń sýyrtpaqtap syr tartqanymyzda. Ras, mádenıet... kerek edi. Sol qurǵyr áli jetpeı tur ma degen oıǵa qalamyz keıde...
«Memlekettik tildi úırenemin»
Ol Jambylǵa kelgende, birinshi kezekte Memlekettik tildi – ana tilin úırenýge ant berdi. Ákim ýádesinde turdy. «Abaı jolyn» erkin túsinbese de, «Álippeni» qınalmaı oqıtyn deńgeıge jetti. Buǵan da shúkir. Kezinde, budan 7-8 jyl buryn Úkimetbasy bolǵan Kárim Másimovtyń ózi memlekettik tildi tez arada ıgeremin dep ýáde bergen edi ǵoı... Sondaǵy úırengeni «Salamatsyzdar ma?» degen bir sóz bolsa kerek. Másimov Úkimeti tek qazaq tilinde jınalys ótkizedi eken degendi estisek qulaǵymyz kereń bolsyn. Oǵan qaraǵanda, Qanat Aldabergenuly ájeptáýir tabandylyq kórsetti. Qaǵaz júzinde áldeqashan (is júzinde qashan kósherimizdi Qudaı bilsin) memlekettik tilge kóshken elimiz úshin bir ákimniń til syndyrýynyń ózi qabaǵat qýanysh bolyp turǵanyn nesin jasyralyq. Almatyda ósken ǵoı dep jubatamyz da ózimizdi. Sol ákimińiz Pavlodarǵa barǵaly beri úırengen tilin umytyp qalmady ma eken osy? Onsyzda orysqoldy ortanyń yńǵaıyna jyǵylyp, resmı tilde jınalys ótkizýdi ádetke aınaldyrdy deıdi jergilikti jurtshylyq. Kim bilgen? Jambyldaǵy qazaqy ortadan alǵan «stressterin» emdep júrgen shyǵar...
Ákimderdi aýystyrý
Pavlodarlyqtar búı deıdi: «Ákim Bozymbaev kelgeli beri jergilikti jerdiń saıası hám zıaly ortasymen shyǵysa almady». Ol qandaı saıası elıta? Estýimizshe, onda eki top bar. Biri – orys ultshyldary, qyms etse attandap, ákimderdiń ár isinen ulttyq kemsitýshilik, bólý, tildi alalaý faktorlaryn izdeıtin top. Ekinshisi, qazaq tili men ulttyq múddeni qorǵaýdy maqsat tutqan at tóbelindeı orta. Qanat myrza osy toptyń birinshisine senip, ekinshisin keıinge ıtergeni jaıly buǵan deıin baspasózden oqyǵanbyz. Sondaı-aq, ol álikúnge deıin jergilikti saıası toppen, ásirese burynǵy aýdan, qala ákimderimen til tabysa almaǵany baıqalady. Jýyrda ǵana oblysta birneshe aýdannyń ákimi art-artynan oryndaryn bosatty. Olardyń kóbi, Bozymbaev ákim bolǵaly beri ártúrli syltaý izdep, oryndarynan alyp tastaýǵa qulshynǵanyn aıtypty. Demek, Pavlodar eliniń ákimniń bulǵaq saıasatyna kóńilderi kónshimeıdi. Eger máseleniń bári jergilikti atqaminerlerdi aýystyrýmen sheshilse, onda Bozymbaevtyń bul kúnderi uıqysy tynysh bolar ma edi, kim bilsin?!..
[caption id="attachment_11128" align="alignleft" width="377"]
Asqar Djaldınov[/caption]
Asqar Djaldınov... kim?
Eks-ákim Erlan Arynnyń sózin bir kisideı sóılegen qazaqtildi zıaly qaýymnyń deni Bozymbaevtyń toqpaǵynyń dámin tatyp úlgerdi. Árıne, ashyq túrde sabaý, qysym kórsetý emes. Orystildi basylymdar men jergilikti orys ultshyldary arqyly olardy eldiń jaýy etip kórsetýge umtyldy. Sonyń basy-qasynda ákimniń baspasóz hatshysy Asqar Djaldınov degenniń júrgenin aıtady. Bul kim deısiz be? Qudaı-aý, bul jigittiń aty qazir el boıynsha máshhur. Kezinde Tarazdaǵy basylym bitken Asqar Djaldınovty kórse, kirerge tesik tappaı sasqalaqtaıtynyn talaı márte aıtyp, aryz-shaǵym joldaǵan. Sol kezderi Djaldınovke jappar demegenniń bári qysym kórip, «óz erikterimen» ornyn bosatypty. Redaktor bitkendi aldyna shaqyryp alyp: «Aryzyńdy jaz da, jumystan ket!» dep, eki aıaǵyn bir etikke tyqqan osy batyr. Qazir de Djaldınovtyń jazasyna ushyraıtyn pavlodarlyq jýrnalıserdiń qatary mol kórinedi. Ol keı kezderi ákim shyǵarmas buıryqty shyǵaryp, ákim aıtpaıtyn sózdi aıtady desedi jurt... Bastabynda orys ultshyldaryna yńǵaı tanytqan da osy jigit kórinedi...
Áı, Dáýren-aı!..
«Pavlodar oblysynyń ákimi Qanat Bozymbaevtyń uly Dáýren ólkedegi Prezıdent rezıdensıasynda qyz zorlapty» degen sóz keýkeýlegeli bir aıǵa jýyqtady. Ras-ótirigin sot anyqtaı jatar, biraq sodan beri bul oqıǵa apta saıyn kúrdelene tústi. Osy kúni ákimnen aqsha bopsalaǵysy keldi degen kúdikpen birneshe adam qamaý ızolátorynda otyr. Olar zorlandy degen qyzdyń qurbysy Álmıra Kúlıeva, jergilikti «Versıa» gazetiniń redaktory Iaroslav Golyshkın bastaǵan birneshe adam. Qazir bul is UQK-nyń tergeýinde júrip jatyr. Á. Kúlıevanyń anasy qyzynyń qalaı kýágerden kúdiktige aınalǵanyn túsinbeı dal. Al Golyshkındi jaqtaýshylar munyń bári ákim ulynyń qylmysyn jabý úshin jasalyp jatqan arnaıy shara degendi aıtyp otyr.
Qylmystyq top... quryqtaldy
Biletinder bul oqıǵadan birneshe varıant qarastyrady.
Eger, Bozymbaevtyń uly qyz zorlamaǵan bolsa, onda osyǵan deıin ákimniń ózi ashyq pikir bildirip, óz ulynyń aq ekenin málimdep, bul saıası shantaj dep ashyq pikir bildirer edi. Biraq ákim qylmystyq topty óz ulynyń qyz zorlady degenin syltaýratyp, aqsha talap etti degendi ǵana málimdedi ári olardyń ózin qamatty.
Ekinshi nusqa múldem kerisinshe órbıdi. Bul jergilikti orys ultshyldarynyń ákimge jasaǵan qysymy degenge saıady. Kezinde Erlan Aryndy da da tuzaqqa túsirgen ákki top, Bozymbaevty aıtqanyna kóndirip, aıdaýyna júrgizý úshin osylaı istep otyr deıdi. Golyshkınińiz orys shovınıseriniń beldi ókili kórinedi. Eger Bozymbaev olardan jeńilse, onda Pavlodardy tek solar bılep-tósteıdi degen pikir de estidik. Kóp ótpeı, ákim-qaralardan aqsha bopsalaýmen aınalysqan top quryqtalǵany da málim boldy. Qaısysyna senemiz? Ákimniń ary taza bolsa, istegen isinde shıkilik bolmasa, ózgeniń shantaj jasaýyna múmkindik bermese, olar qalaı bopsalamaqshy?.. Bárin ýaqyt kórsetedi...
Eger ákimniń uly shynymen de qyz zorlaǵan bolsa, onda bizdiń saıası elıtanyń ábden irip-shirigeni dáleldendi degen sóz. Eger Batys elderinde dál osyndaı jaǵdaı oryn alsa, ákim túgil, tutas Úkimet otstavkaǵa keter edi. Óz erikterimen...
Ol kimniń adamy?
Saıası eshalonnyń ózara qarym-qatynasyn jaqsy biletinder Bozymbaevty Qulybaev tobynyń beldi múshesi degendi aıtady. Jastaıynan jiliktiń maıly basyn ustap úırengen onyń ózine senimdiligi Qulybaevtyń quptaýynsyz bolmas edi degende sóz bar. Bozymbaevtyń bul tyǵyryqtan qalaı jol tabaryn biz ǵana emes, barsha jurtshylyq kútip otyr. Tabalamaımyz... Tańyrqamaımyz da...
Ahmet SAǴYNDYQ
