Ol 2009-2013 jyldar aralyǵynda Jambyl oblysynyń ákimi boldy. Nebári 40 jasynda mundai laýazymǵa jetkender neken-saiaq. El arasy gý-gý áńgimeni sol kezde boratqan. «Eń jas ákim» desti, «óte isker eken» desti. Eń bastysy, basynan bult arylmaǵan Jambyl oblysyndaǵy áleýmettik problemalardy bir sheshse, osy Bozymbaev sheshedi dep attandady. Áýlieata óńiriniń qanshalyqty ósip-órkendegeni barsha jurtqa málim. Burynǵysynan asyp ta ketken joq, kem de qalǵan joq. Statistikalyq málimetterdiń belortasynda júrdi... Biraq ákimniń atyn iskerligi emes, Tarazdaǵy bazarlardy kóshirý kezinde jurt jii esti bastady. Nápaqasynan aiyrylǵaly turǵan saýdagerler kóshpeimiz dep keiinge tartqanyna qaraǵan joq, shýlaǵan jurtty súirep shyǵaryp, qala ortasyndaǵy bazardy súrdi de tastady. Jas ákimniń qarqynyna tańyrqap, belden basýǵa úiir ákimge tiksine qaraǵany jadymyzda. «Munyń qalai?» degenderge sóz shyǵyndaǵan ákimdi kórmedik. Aqyry, saýdagerler sabyrǵa tústi. Jýan judyryqtan seskenipti degendi estidik...
Taraz jurtshylyǵy Bozymbaev ákimdikke biznes pen óndiris salasynan kelgenin aityp, ol oblysty basqarǵan jyldary óńirdegi mádeniet salasyna jiti kóńil bólinbegenin sóz etedi. Onyń ainalasyna ertken komandasy kileń kásipkerler, munaishylar, iri qarjy ortalyqtarynyń mamany boldy, onysyna qarsylyǵymyz joq, áttegen-aiy, mádeniet, rýhaniiat salasyna moiyn burýǵa tym enjarlyq tanytty degendi jii estimiz. Ákim sol jyldary jyl saiyn birneshe ret biznes-forýmdar ótkizip, oǵan elden jáne shetelden iri kásiporyn basshylaryn, aqylmandardy, investorlardy shaqyrypty. Egin, mal sharýashylyǵyna beiim óńirde, tústi metaldardyń túr-túri bar ekeni shyn. Biraq solardyń qyzyǵyn óńir jurtshylyǵy kórdi me eken? Kórse jumyssyzdyq, kedeilik múldem joiylsa kerek edi. Olai bolmady ǵoi. Bizdiń eldegi syqaǵan tsifrlarǵa senseńiz, jaǵdaiymyz áldeqash jaqsarǵan. Bozymbaev ta solai esep berip ketti... Olardyń sózine sensek, ákimge mádeniet týraly keńes beretinder tym az bolypty. «Mádenietsiz ákim degeli turǵan joqpyn, biraq mádeniet salasyna kóńil bólýge atústi qaraǵany qairan qaldyrady» deidi osy óńirdiń týmasy bizdiń sýyrtpaqtap syr tartqanymyzda. Ras, mádeniet... kerek edi. Sol qurǵyr áli jetpei tur ma degen oiǵa qalamyz keide...
«Memlekettik tildi úirenemin»
Ol Jambylǵa kelgende, birinshi kezekte Memlekettik tildi – ana tilin úirenýge ant berdi. Ákim ýádesinde turdy. «Abai jolyn» erkin túsinbese de, «Álippeni» qinalmai oqityn deńgeige jetti. Buǵan da shúkir. Kezinde, budan 7-8 jyl buryn Úkimetbasy bolǵan Kárim Másimovtyń ózi memlekettik tildi tez arada igeremin dep ýáde bergen edi ǵoi... Sondaǵy úirengeni «Salamatsyzdar ma?» degen bir sóz bolsa kerek. Másimov Úkimeti tek qazaq tilinde jinalys ótkizedi eken degendi estisek qulaǵymyz kereń bolsyn. Oǵan qaraǵanda, Qanat Aldabergenuly ájeptáýir tabandylyq kórsetti. Qaǵaz júzinde áldeqashan (is júzinde qashan kósherimizdi Qudai bilsin) memlekettik tilge kóshken elimiz úshin bir ákimniń til syndyrýynyń ózi qabaǵat qýanysh bolyp turǵanyn nesin jasyralyq. Almatyda ósken ǵoi dep jubatamyz da ózimizdi. Sol ákimińiz Pavlodarǵa barǵaly beri úirengen tilin umytyp qalmady ma eken osy? Onsyzda orysqoldy ortanyń yńǵaiyna jyǵylyp, resmi tilde jinalys ótkizýdi ádetke ainaldyrdy deidi jergilikti jurtshylyq. Kim bilgen? Jambyldaǵy qazaqy ortadan alǵan «stressterin» emdep júrgen shyǵar...
Ákimderdi aýystyrý
Pavlodarlyqtar búi deidi: «Ákim Bozymbaev kelgeli beri jergilikti jerdiń saiasi hám ziialy ortasymen shyǵysa almady». Ol qandai saiasi elita? Estýimizshe, onda eki top bar. Biri – orys ultshyldary, qyms etse attandap, ákimderdiń ár isinen ulttyq kemsitýshilik, bólý, tildi alalaý faktorlaryn izdeitin top. Ekinshisi, qazaq tili men ulttyq múddeni qorǵaýdy maqsat tutqan at tóbelindei orta. Qanat myrza osy toptyń birinshisine senip, ekinshisin keiinge itergeni jaily buǵan deiin baspasózden oqyǵanbyz. Sondai-aq, ol álikúnge deiin jergilikti saiasi toppen, ásirese burynǵy aýdan, qala ákimderimen til tabysa almaǵany baiqalady. Jýyrda ǵana oblysta birneshe aýdannyń ákimi art-artynan oryndaryn bosatty. Olardyń kóbi, Bozymbaev ákim bolǵaly beri ártúrli syltaý izdep, oryndarynan alyp tastaýǵa qulshynǵanyn aitypty. Demek, Pavlodar eliniń ákimniń bulǵaq saiasatyna kóńilderi kónshimeidi. Eger máseleniń bári jergilikti atqaminerlerdi aýystyrýmen sheshilse, onda Bozymbaevtyń bul kúnderi uiqysy tynysh bolar ma edi, kim bilsin?!..
[caption id="attachment_11128" align="alignleft" width="377"]
Asqar Djaldinov... kim?
Eks-ákim Erlan Arynnyń sózin bir kisidei sóilegen qazaqtildi ziialy qaýymnyń deni Bozymbaevtyń toqpaǵynyń dámin tatyp úlgerdi. Árine, ashyq túrde sabaý, qysym kórsetý emes. Orystildi basylymdar men jergilikti orys ultshyldary arqyly olardy eldiń jaýy etip kórsetýge umtyldy. Sonyń basy-qasynda ákimniń baspasóz hatshysy Asqar Djaldinov degenniń júrgenin aitady. Bul kim deisiz be? Qudai-aý, bul jigittiń aty qazir el boiynsha máshhur. Kezinde Tarazdaǵy basylym bitken Asqar Djaldinovty kórse, kirerge tesik tappai sasqalaqtaitynyn talai márte aityp, aryz-shaǵym joldaǵan. Sol kezderi Djaldinovke jappar demegenniń bári qysym kórip, «óz erikterimen» ornyn bosatypty. Redaktor bitkendi aldyna shaqyryp alyp: «Aryzyńdy jaz da, jumystan ket!» dep, eki aiaǵyn bir etikke tyqqan osy batyr. Qazir de Djaldinovtyń jazasyna ushyraityn pavlodarlyq jýrnalisterdiń qatary mol kórinedi. Ol kei kezderi ákim shyǵarmas buiryqty shyǵaryp, ákim aitpaityn sózdi aitady desedi jurt... Bastabynda orys ultshyldaryna yńǵai tanytqan da osy jigit kórinedi...
Ái, Dáýren-ai!..
«Pavlodar oblysynyń ákimi Qanat Bozymbaevtyń uly Dáýren ólkedegi Prezident rezidentsiiasynda qyz zorlapty» degen sóz keýkeýlegeli bir aiǵa jýyqtady. Ras-ótirigin sot anyqtai jatar, biraq sodan beri bul oqiǵa apta saiyn kúrdelene tústi. Osy kúni ákimnen aqsha bopsalaǵysy keldi degen kúdikpen birneshe adam qamaý izoliatorynda otyr. Olar zorlandy degen qyzdyń qurbysy Álmira Kúlieva, jergilikti «Versiia» gazetiniń redaktory Iaroslav Golyshkin bastaǵan birneshe adam. Qazir bul is UQK-nyń tergeýinde júrip jatyr. Á. Kúlievanyń anasy qyzynyń qalai kýágerden kúdiktige ainalǵanyn túsinbei dal. Al Golyshkindi jaqtaýshylar munyń bári ákim ulynyń qylmysyn jabý úshin jasalyp jatqan arnaiy shara degendi aityp otyr.
Qylmystyq top... quryqtaldy
Biletinder bul oqiǵadan birneshe variant qarastyrady.
Eger, Bozymbaevtyń uly qyz zorlamaǵan bolsa, onda osyǵan deiin ákimniń ózi ashyq pikir bildirip, óz ulynyń aq ekenin málimdep, bul saiasi shantaj dep ashyq pikir bildirer edi. Biraq ákim qylmystyq topty óz ulynyń qyz zorlady degenin syltaýratyp, aqsha talap etti degendi ǵana málimdedi ári olardyń ózin qamatty.
Ekinshi nusqa múldem kerisinshe órbidi. Bul jergilikti orys ultshyldarynyń ákimge jasaǵan qysymy degenge saiady. Kezinde Erlan Aryndy da da tuzaqqa túsirgen ákki top, Bozymbaevty aitqanyna kóndirip, aidaýyna júrgizý úshin osylai istep otyr deidi. Golyshkinińiz orys shovinisteriniń beldi ókili kórinedi. Eger Bozymbaev olardan jeńilse, onda Pavlodardy tek solar bilep-tósteidi degen pikir de estidik. Kóp ótpei, ákim-qaralardan aqsha bopsalaýmen ainalysqan top quryqtalǵany da málim boldy. Qaisysyna senemiz? Ákimniń ary taza bolsa, istegen isinde shikilik bolmasa, ózgeniń shantaj jasaýyna múmkindik bermese, olar qalai bopsalamaqshy?.. Bárin ýaqyt kórsetedi...
Eger ákimniń uly shynymen de qyz zorlaǵan bolsa, onda bizdiń saiasi elitanyń ábden irip-shirigeni dáleldendi degen sóz. Eger Batys elderinde dál osyndai jaǵdai oryn alsa, ákim túgil, tutas Úkimet otstavkaǵa keter edi. Óz erikterimen...
Ol kimniń adamy?
Saiasi eshalonnyń ózara qarym-qatynasyn jaqsy biletinder Bozymbaevty Qulybaev tobynyń beldi múshesi degendi aitady. Jastaiynan jiliktiń maily basyn ustap úirengen onyń ózine senimdiligi Qulybaevtyń quptaýynsyz bolmas edi degende sóz bar. Bozymbaevtyń bul tyǵyryqtan qalai jol tabaryn biz ǵana emes, barsha jurtshylyq kútip otyr. Tabalamaimyz... Tańyrqamaimyz da...
Ahmet SAǴYNDYQ
