Qazaqstan halqy Assambleiasynyń XXXIII sessiiasy «Birlik. Jasampazdyq. Órleý» degen uran aiasynda ótip, qasietti qazaq jerin mekendegen júzdegen ult ókilderi qatysty. Keleli basqosýǵa elimizdiń túkpir-túkpirinen jinalǵan el azamattary Qazaqstannyń saiasi-áleýmettik damýynyń mańyzdy aspektilerin talqylap, oilaryn ortaǵa saldy. Osy rette Dalanews.kz aqparattyq agenttigi tilshisi Qazaqstan halqy Assambleiasynyń múshesi, qoǵam qairatkeri, telejúrgizýshi, sondai-aq qazaq tiliniń janashyry Alla Platonovamen suhbattasyp, XXXIII sessiia jumysynyń máni men mazmuny jaiynda oiyn taspaǵa basyp alǵan edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
Sessiianyń maqsattary
Qoǵam belsendisi Alla Platonova sessiia jumysynda QHA-nyń institýtsionaldyq áleýetin jáne onyń memlekettik organdarmen ózara is-qimylyn nyǵaitýǵa basty nazar aýdarylǵanyn atap ótti. Ol ishki saiasi turaqtylyq pen ultaralyq kelisimniń dál qazirgi aýmaly-tókpeli zamanda qalai saqtap qalýdyń mańyzy jaiynda kókeige túigen oilaryn ortaǵa saldy.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz sózinde Assambleianyń institýtsionaldyq áleýetin nyǵaitýǵa jáne onyń memlekettik organdarmen ózara is-qimylyn kúsheitýge baǵyttalǵan birqatar ózekti mindetterdi atap ótti.
Búgingi tańda ishki saiasi turaqtylyqty, ultaralyq jáne konfessiiaaralyq kelisimdi nyǵaitý mańyzdy aspekt bolyp otyrǵanyn bárimiz bilemiz. Sondyqtan Qazaqstan halqy Assambleiasy bul baǵyttaǵy belsendi áreket etip, elimizde birlik pen tataýlyqty saqtaýǵa uiytqy bolýy kerek, – deidi Alla Platonova Dalanews.kz aqparattyq agenttigine bergen suhbatynda.
Qoǵamdy damýytýdaǵy mańyzdy bastamalar
Ultarylyq kelsimdi saqtaýda Qazaqstan halqy Assambleiasy óziniń ómirsheń institýt ekenin talai jyldan beri dáleldep keledi. Qazaq qoǵamyn ortaq maqsatqa uiystyrýda bul is-tájiribeni paidaǵa jaratýdyń mańyzy zor.
Bul rette Platonova hanym halyqtyń bilikke senimin arttyryp, elimizdiń damý men ósý perspektivasyn aiqyndaýda Assambleia memleket pen azamattar arasynda altyn kópir bolatyn múmkindi bar ekenin alǵa tartty.
– Bizdiń basty jetistigimiz – Táýelsiz Qazaqstan. Bul baǵyttaǵy basty maqsatymyz qarapaiym ári túsinikti bolýy shart.
Táýelsizdigimizdi baiandy etý úshin elimizde qoǵamdyq kelisimdi saqtap, nyǵaitýdyń mańyzy zor. Qoǵamdyq kelisim memleket, qoǵam, ult bolyp ómir súrýdiń mańyzdy sharty. El azamattary bolashaǵymyzdyń baiandy bolýyna senbeiinshe, tolyqqandy memleket qurý múmkin emes. Bul rette memleket pen el azamattarynyń maqsattary sáikes kelip, sinhrondy áreket etýi kerek. Sol kezde elimiz qýatty memleketke ainalyp, ishki birligimiz nyǵaia túsedi.
Osy retti halyq memleketke qai ýaqytta senim artyp, arqa súieidi degen zańdy suraq týyndaidy. Menińshe, kez kelgen azamat óziniń erteńgi kúnine senimmen qarap, elimizdiń qoǵamdyq-saiasi keńistiginde tulǵalyq jáne kásibi turǵydan ósý múmkindigi barlyq jaǵdaidyń jasalǵanyna kózi jetkende onyń boiynda memleketke degen senim paida bolady. Mundaida memleket pen halyq osyny túsinip, birlesip áreket ete bastady, – dep Assambleia belsendisi kókeidegi oiyn búkpei aitty.
Qazaq tiliniń ultaralyq qatynasty órkendetýdegi róli
Qazaq tiliniń etnosaralyq qatynas quraly retindegi róline Alla Platonova qazaq mádenieti men tiline óziniń barynsha adal ekendigin aita kele, qazaq tili memlekettiń rýhani negizin nyǵaityp, ómirdiń barlyq salasynda tildiń damýy úshin batyl til saiasatyn júrgizetin kezeń kelgenin ashyp aitty.
– Men qazaq mádenietimen tereń sýsyndaǵan adammyn. Biz Qazaqstandy ortaq Otanymyz retinde qurmettep, onyń tarihyn, mádenietin, salt-dástúrin, tilin qurmetteýimiz kerek dep esepteimin.
Aldaǵy ýaqytta elimizdegi mańyzdy til saiasaty – el azamattaryn biriktiretin negizgi faktorlardyń birine ainalýy shart. Oǵan qazaq tiliniń kúsh-qýaty tolyǵymen jetedi, – deidi til janashyry.
Sý tasqynanyn kómek kórsetýdiń masshtabyn arttyrý kerek
– Búginide sý tasqynynan zardap shekkenderge kómek kórsetý isi Qazaqstan halqy Assambleiasynyń mańyzdy is-sharalarynyń birine ainaldy desek artyq aitqandyq bolmas edi.
Bul rette Assambleia gýmanitarlyq kómekti úilestirý úshin arnaiy shtabtar men volonterlik ortalyqtar qurylǵanyn atap aitýǵa bolady. Búginde sý tasqynynan zardap shekkenderge tek qajetti zattar ǵana emes, sonymen qatar materialdyq jáne qarjylyq qoldaý kórsetýda Qazaqstan halqy Assambleiasynyń etnomádeni birlestikteri men qurylymdarynyń ókilderi mańyzdy ról atqaryp otyr dep esepteimin. Aldaǵy ýaqytta bul baǵyttaǵy jumystar jalǵasatyn bolady.
Qazirgi tańda sý tasqynynan zardap shekken aimaqtarǵa gýmanitarlyq kómek kórsetý úshin Qazaqstan halqy Assambleiasynyń respýblikalyq jáne oblystyq shtabtary qurylǵanyn áńgime arasynda aittyq. Onyń quramyna QHA Parlament Senatynyń depýtattary, etnomádeni birlestikterdiń, «Jastar» assambleiasynyń tóraǵalary men músheleri, eriktiler, metsenattar bar.
Sonymen qatar jergilikti jerlerdegi Dostyq úilerinde oblystyq shtabtar men volonterlik ortalyqtar qyzý jumys istep jatyr. Aitalyq, elimiz boiynsha 12 myńnan astam QHA eriktileri sý tasqynynyń zardabyn joiýǵa jumyldyrylǵan. Oblystyq Qazaqstan halqy Assambleiasynyń ókilderi 1500 tonnadan astam azyq-túlik pen birinshi kezekte qajetti taýarlardy jinap, jóneltkenin maqtanyshpen aita alamyn, – dedi Platonova hanym.
Óz kezeginde Alla Platonova hanym «Júrekten júrekke» aktsiiasynyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, onyń aiasynda halyqqa jan-jaqty gýmanitarlyq kómek kórsetilip jatqanyn tilge tiek etti. Sonymen qatar Qazaqstan halqy Assambleiasynyń Jastar assambleiasynyń eriktileri zardap shekkenderge jetkizý úshin azyq-túlik, kiim-keshek jáne basqa da qajetti zattardy belsendi túrde jinap jatqanyn da jetkizdi.
Bolashaqqa kózqaras pen mindetter
Emen-jarqyn áńgime barysynda Alla Platonova elimizdiń bolashaǵy halyqtyń intellektýaldyq jáne shyǵarmashylyq áleýetine tikelei bailanysty ekenin aityp qaldy. Ol el men azamattardyń taǵdyryn anyqtaityn intellektýaldyq damý men patriottyq tárbieniń mańyzdylyǵyna toqtalyp, Otanǵa degen súiispenshilik ulttyq biregeilikti saqtaý jáne nyǵaitý úshin urpaqtan-urpaqqa beriletin negizgi qundylyq dep esepteidi eken.
– Kez kelgen eldiń rýhani ómirinde otanshyldyq sezim mańyzdy orynǵa ie. Partiottyq sezim memlekettiń saiasi, mádeni jáne tarihi qyrynyń erekshe quramdas bóligi desek artyq aitqandyq bolmas edi.
Sonydqtan jastardy otansúigishtik tárbielep, Otanǵa degen súiispenshilikke arttyrýda – joǵary rýhani deńgeidegi uǵymdar sanalatyn ideialyq jáne rýhani murany saqtaýda aǵa urpaq barynsha múddeli bolyp, belsendilik tanytýy kerek dep esepteimin, – dep Alla Platonova oiyn túiindedi.
Jazyp alǵan Uljalǵas JUMAHAN.
