– Otbasy jáne ulttyq qundylyqtardyń negizinde tárbielengen balanyń úlgerimi de, intellektýaldy kúshi de kóp bolady. Osyny qoǵamǵa, ata-analarǵa jetkizýimiz qajet. Qazir bizdiń qoǵamda meiirim jetpeidi. Bir-birimizge janashyrlyq jasaýdy qoidyq. Izet kórsetýdi qoidyq. Osynyń bári ultqa ziianyn tigizetin dúnieler. Bul olqylyqtardy boldyrtpaý siz ben bizdiń qolymyzda, – dedi Balaeva.
Ministrdiń sózinshe, ár adamnyń básege qabiletti bolýyna úsh faktor áser etedi.
– Birinshisi – deniniń saýlyǵy, ekinshi – biliktiligi men bilimi, úshinshi – mamandyq tańdaýda jańylyspai, óz-ózin tabý máselesi. Jahandaný protsesinde óziniń ulttyq qundylyqtaryn joǵaltpaý úshin rýhani jańǵyrýdy boiyna sińirip ósken bala bolýy kerek. Bul jerde otbasynyń róli úlken, – dedi ministr.
Dóńgelek ústel kezinde Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń depýtaty Berik Ábdiǵaliuly qazaq dástúrine jat dúnielerdiń qazaq tili arqyly enip jatqanyna nazar aýdardy.
– Búginde ókinishke qarai qoǵamda damý protsesterimen birge dástúrimizge jat is-qimyldar kóbeiip ketti. Ony moiyndaýymyz kerek. Qanshama jyl Keńes quramynda boldyq, qanshama qiyndyq kórdik – bárinde bizdi saqtap qalǵan rýhymyz. Asharshylyq, repressiia boldy, biraq ulttyq rýh joǵalmady. Qazir áleýmettik jeli jaqsy damyp kele jatyr, ýrbanizatsiia tártibin ornatyp jatyr – dedi depýtat.
– Qazir qala qazaqsha sóileidi, biraq áreketi eýropasha. Buryn qala qazaqsha sóilese, qazaq qurymaidy dep oiladyq. Qazaqsha sóilep, qazaqylyqtan aiyrylyp jatyr. Qazaqy qundylyqtar da burynǵydai emes. Qazaqsha sairaidy, is-qimyly dástúrimizge bóten.
Bul – ýrbanizatsiia. Feminizm, kógildir... bári erteń qazaqtildi bolyp júre beredi. Ýrbanizatsiia óz jasaryn jasady. Bul máseleni qazaq tili sheshpeidi. Bizdiń dástúrimizge jat nárseler qazaq tilinde kire beredi, saqtaityny tek dástúr, – dedi Berik Ábdiǵaliuly.
Otyrystyń qorytyndysynda aqparat jáne qoǵamdyq damý ministri Aida Balaeva osy tusta qoǵamnyń ekige bólingenin aitty.
– Biz qoǵamda ómir súrip jatyrmyz. Qoǵam – úlken. Bizdiń qoǵam ekige bólinip otyr: demokratiialyq qoǵam, ulttyq turǵyda ósip-órkendegen qoǵam. Abai adam balasyn zaman ósiredi. Kim de kim jaman bolsa, zamandasynyń bári kináli degen. Bizge jat dúnielerdiń paida bolǵanyna qoǵam músheleri – bárimiz kinálimiz, – dep túiindedi Balaeva.
Sonymen qatar ministr ulttyq qundylyqtardy dáripteý, jandandyrý qajet ekenin aitty.
