– Otbasy jáne ulttyq qundylyqtardyń negizinde tárbıelengen balanyń úlgerimi de, ıntellektýaldy kúshi de kóp bolady. Osyny qoǵamǵa, ata-analarǵa jetkizýimiz qajet. Qazir bizdiń qoǵamda meıirim jetpeıdi. Bir-birimizge janashyrlyq jasaýdy qoıdyq. İzet kórsetýdi qoıdyq. Osynyń bári ultqa zıanyn tıgizetin dúnıeler. Bul olqylyqtardy boldyrtpaý siz ben bizdiń qolymyzda, – dedi Balaeva.
Mınıstrdiń sózinshe, ár adamnyń básege qabiletti bolýyna úsh faktor áser etedi.
– Birinshisi – deniniń saýlyǵy, ekinshi – biliktiligi men bilimi, úshinshi – mamandyq tańdaýda jańylyspaı, óz-ózin tabý máselesi. Jahandaný prosesinde óziniń ulttyq qundylyqtaryn joǵaltpaý úshin rýhanı jańǵyrýdy boıyna sińirip ósken bala bolýy kerek. Bul jerde otbasynyń róli úlken, – dedi mınıstr.
Dóńgelek ústel kezinde Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń depýtaty Berik Ábdiǵalıuly qazaq dástúrine jat dúnıelerdiń qazaq tili arqyly enip jatqanyna nazar aýdardy.
– Búginde ókinishke qaraı qoǵamda damý prosesterimen birge dástúrimizge jat is-qımyldar kóbeıip ketti. Ony moıyndaýymyz kerek. Qanshama jyl Keńes quramynda boldyq, qanshama qıyndyq kórdik – bárinde bizdi saqtap qalǵan rýhymyz. Asharshylyq, repressıa boldy, biraq ulttyq rýh joǵalmady. Qazir áleýmettik jeli jaqsy damyp kele jatyr, ýrbanızasıa tártibin ornatyp jatyr – dedi depýtat.
– Qazir qala qazaqsha sóıleıdi, biraq áreketi eýropasha. Buryn qala qazaqsha sóılese, qazaq qurymaıdy dep oıladyq. Qazaqsha sóılep, qazaqylyqtan aıyrylyp jatyr. Qazaqy qundylyqtar da burynǵydaı emes. Qazaqsha saıraıdy, is-qımyly dástúrimizge bóten.
Bul – ýrbanızasıa. Femınızm, kógildir... bári erteń qazaqtildi bolyp júre beredi. Ýrbanızasıa óz jasaryn jasady. Bul máseleni qazaq tili sheshpeıdi. Bizdiń dástúrimizge jat nárseler qazaq tilinde kire beredi, saqtaıtyny tek dástúr, – dedi Berik Ábdiǵalıuly.
Otyrystyń qorytyndysynda aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva osy tusta qoǵamnyń ekige bólingenin aıtty.
– Biz qoǵamda ómir súrip jatyrmyz. Qoǵam – úlken. Bizdiń qoǵam ekige bólinip otyr: demokratıalyq qoǵam, ulttyq turǵyda ósip-órkendegen qoǵam. Abaı adam balasyn zaman ósiredi. Kim de kim jaman bolsa, zamandasynyń bári kináli degen. Bizge jat dúnıelerdiń paıda bolǵanyna qoǵam músheleri – bárimiz kinálimiz, – dep túıindedi Balaeva.
Sonymen qatar mınıstr ulttyq qundylyqtardy dáripteý, jandandyrý qajet ekenin aıtty.
