Jyl ótken saıyn osynaý tarıhı oqıǵanyń mańyzy arta túspese, kemigen emes. Iá, ár memlekettiń tarıhynda azamattary ári maqtanyshpen6 ári qaıǵyra eske alatyn tarıhı sátter bar. Bul bizge de qatysty. Bıylǵy jyly anyǵyraq aıtsam, 1990 jyldyń 20 qańtarynda Baký kóshelerin qanǵa bóktirgen Qandy qańtar oqıǵasyna 30 jyl toldy.
Nıdjat GADJIEV
«Ázirbaıjan jańalyqtary» halyqaralyq aqparat agenttigi saıasat bóliminiń tilshisi
Bul týraly talaı aıtyldy, jazylyp ta jatyr. Belgilisi bul kún – KSRO-nyń birjolata jáne tolyqtaı kúıregen kúni.
1990 jyl ázirbaıjan halqy úshin qantógis jyly retinde este qaldy. Ádiletsizdikke shydamaǵan, ulttyq namysy taptalǵan on myńdaǵan adam «sábet» tankilerinen qaımyqpaı alańǵa shyqty. Olar qyzyl ımperıanyń shash al dese, bas alatyn jandaıshaptarynan yqqan joq. Eli úshin ólimge basyn tikti. Máseleniń mán-jaıyn túsindire keteıin...
[caption id="attachment_8729" align="aligncenter" width="427"]
Ázirbaıjan halqy Qandy qańtardy eshqashan umytpaıdy.[/caption]
Sol tustary Armenıa «búlik» shyǵardy. Ázirbaıjan terıtorıasyna tumsyq tyqty. Osynyń kesirinen myńdaǵan ázirbaıjandyq ata qonysynan qýyldy. Eń soraqysy, buǵan sol kezgi ortalyq (Máskeý) jáne respýblıkalyq (Baký) bılik kóz juma qarady. Biraq bul ómirde eshnárse jaýapsyz qalmaıdy ǵoı. Halyq buǵan tózgen joq.
Ázirbaıjandyqtar alańǵa shyǵyp, buǵan qatysty óz narazylyǵyn bildirdi. Mine, sol kezde armándardyń pozısıasyn qoldaǵan Mıhaıl Gorbachev bastaǵan KSRO bıligi alańǵa shyqqan jazyqsyz jandardy aıaýsyz uryp-tepkilep, Bakýdyń kóshelerin qanǵa bóktirdi.
Qańtardyń 19-ynan 20-yna qaraǵan túni Stavropol, Krasnodar jáne Rostovta jasaqtalǵan jalpy sany 60 myń ásker (onyń bir bóligin armándar quraǵan bolatyn) joǵarydan túsken «áskerı tapsyrmany» oryndaýǵa kiristi. Al ol kezde Bakýdyń ózinde jalpy sany 12 myńǵa jýyq ishki ásker bar-tuǵyn (tártip ornatqysy kelse Keńes bıligi solardyń kómegine nege júginbedi?).
[caption id="attachment_8728" align="aligncenter" width="456"]
Baký kóshelerine on myńdaǵan halyq narazalyqqa shyqty[/caption]
1990 jyldyń 19 qańtarynda Mıhaıl Gorbachev KSRO Konstıtýsıasynyń 119 babyn, Ázirbaıjan KSR-y Konstıtýsıasynyń 71 babyn óreskel buzyp, Bakýde tótenshe jaǵdaı jarıalaý týraly buıryqqa qol qoıdy. Biraq, Gorbachev bul buıryqqa qol qoımaı turyp, 19 qańtar keshki saǵat 19:00-de KSRO MQK-synyń (KGB) «Álfa» toby Ázirbaıjan telearnasynyń energıalyq blogyn jaryp jiberdi. Mundaǵy maqsat telearnadan aqparat taratýdy toqtatý bolatyn.
Ásker qalaǵa basyp kirdi. Al telearnasy men radıosy úzilgen halyq budan múlde habarsyz bolatyn. Gorbachev buıryǵy kúshine enbeı turyp jazalaýshy ásker 9 adamnyń janyn qıyp úlgerdi. Biraq, bul qantógistiń basy ǵana tuǵyn.
Qańtardyń 19-ynan 20-syna qaraǵan túni Bakýde 82 adam ajal qushyp, 20 adam aýyr jaraqat aldy. Bakýdyń halqy qalaǵa 60 myń qoldyń basyp kirgenin 20 qańtarda saǵat 7-ler shamasynda ǵana bildi. Tótenshe jaǵdaı jarıalanǵannan keıin (20 qańtarda) taǵy 21 adam jandaıshaptardyń qolynan qaza tapty.
Tutastaı alǵanda, eshqandaı habarsyz Bakýge basyp kirgen áskerdiń qolynan 147 adam qaza tapty, 611 adam aýyr jaraqat aldy. Ol óz aldyna...qýdalaýlar bastaldy. 841 adam jazyqsyzdan jazyqsyz túrmege jabylsa, olardyń 5-i iz-túzsiz joǵalyp ketti.
[caption id="attachment_8730" align="aligncenter" width="413"]
Tankiler jolyndaǵynyń bárin japyrdy.[/caption]
Al qalaǵa kirgen tankiler kóshelerdi, avtobýstardy, turǵyn úılerdi qıratty. Olar tipti jaralylardy áketip jatqan «jedel járdemniń» ózin bombylaǵan. Aınalasy eki kúnniń ishinde «qyzyl ımperıanyń» qolshoqparlary 200-den astam turǵyn úıdi qıratyp ketti.
İlgeride bul ómirde eshnárse jaýapsyz qalmaıdy dedim ǵoı. Bul kún KSRO-nyń aqyry bolatyn. Sebebi, 20-shy qańtardan keıin tek keńes respýblıkalary ǵana emes, tutas álemniń komýnıstik júıeniń kúni ótkenine, kúıregenine kózi jetti.
Qandy qańtardan keıin ázirbaıjan halqy ózin KSRO quramyndaǵy el retinde elestete almaıtyn jaǵdaıǵa jetip, el ishindegi rýhty tulǵalar azattyq týraly uran kóterdi...
Mine, sodan beri shırek ǵasyr ótti. Táýelsiz urpaq ómirge keldi. Biraq olar (biz) bárin de biledi. «Qyzyl ımperıanyń» qandaı bolǵanyn, Qandy qańtardy da...
Iá, bul oqıǵaǵa «tapsyrys» bergen kim degen suraqtyń tóńireginde pikirtalas áli tolastaǵan joq. Reseı bárin AQSH-tan kóredi. Bul bos áńgime. Bári Máskeýdiń kesirinen boldy. Bul KSRO-nyń qurdymǵa keter aldyndaǵy sońǵy tuıaq serpýi edi. Ókinishtisi, sol oqıǵaǵa kinálilerdiń kózi tiri. Olar jazasyn alǵan joq. Bostandyqta júr. Bilýimizshe, «biz KSRO-nyń sońǵy generaldarymyz» dep maqtanady eken.
1994 jyly Ázirbaıjan Prezıdenti Geıdar Álıevtiń pármenimen Mıllı medjlıske 20 qańtardaǵy oqıǵalarǵa saıası-quqyqtyq baǵa berý týraly tapsyrma berildi. Medjlıs Qandy qańtarǵa «totalıtarlyq júıeniń tutas ázirbaıjan halqyna jasaǵan qastandyǵy» degen baǵa berdi. Umytmaımyz. Umytylmaıdy...
i
