Jyl ótken saiyn osynaý tarihi oqiǵanyń mańyzy arta túspese, kemigen emes. Iá, ár memlekettiń tarihynda azamattary ári maqtanyshpen6 ári qaiǵyra eske alatyn tarihi sátter bar. Bul bizge de qatysty. Biylǵy jyly anyǵyraq aitsam, 1990 jyldyń 20 qańtarynda Baký kóshelerin qanǵa bóktirgen Qandy qańtar oqiǵasyna 30 jyl toldy.
Nidjat GADJIEV
«Ázirbaijan jańalyqtary» halyqaralyq aqparat agenttigi saiasat bóliminiń tilshisi
Bul týraly talai aityldy, jazylyp ta jatyr. Belgilisi bul kún – KSRO-nyń birjolata jáne tolyqtai kúiregen kúni.
1990 jyl ázirbaijan halqy úshin qantógis jyly retinde este qaldy. Ádiletsizdikke shydamaǵan, ulttyq namysy taptalǵan on myńdaǵan adam «sábet» tankilerinen qaimyqpai alańǵa shyqty. Olar qyzyl imperiianyń shash al dese, bas alatyn jandaishaptarynan yqqan joq. Eli úshin ólimge basyn tikti. Máseleniń mán-jaiyn túsindire keteiin...
[caption id="attachment_8729" align="aligncenter" width="427"]
Sol tustary Armeniia «búlik» shyǵardy. Ázirbaijan territoriiasyna tumsyq tyqty. Osynyń kesirinen myńdaǵan ázirbaijandyq ata qonysynan qýyldy. Eń soraqysy, buǵan sol kezgi ortalyq (Máskeý) jáne respýblikalyq (Baký) bilik kóz juma qarady. Biraq bul ómirde eshnárse jaýapsyz qalmaidy ǵoi. Halyq buǵan tózgen joq.
Ázirbaijandyqtar alańǵa shyǵyp, buǵan qatysty óz narazylyǵyn bildirdi. Mine, sol kezde armiandardyń pozitsiiasyn qoldaǵan Mihail Gorbachev bastaǵan KSRO biligi alańǵa shyqqan jazyqsyz jandardy aiaýsyz uryp-tepkilep, Bakýdyń kóshelerin qanǵa bóktirdi.
Qańtardyń 19-ynan 20-yna qaraǵan túni Stavropol, Krasnodar jáne Rostovta jasaqtalǵan jalpy sany 60 myń ásker (onyń bir bóligin armiandar quraǵan bolatyn) joǵarydan túsken «áskeri tapsyrmany» oryndaýǵa kiristi. Al ol kezde Bakýdyń ózinde jalpy sany 12 myńǵa jýyq ishki ásker bar-tuǵyn (tártip ornatqysy kelse Keńes biligi solardyń kómegine nege júginbedi?).
[caption id="attachment_8728" align="aligncenter" width="456"]
1990 jyldyń 19 qańtarynda Mihail Gorbachev KSRO Konstitýtsiiasynyń 119 babyn, Ázirbaijan KSR-y Konstitýtsiiasynyń 71 babyn óreskel buzyp, Bakýde tótenshe jaǵdai jariialaý týraly buiryqqa qol qoidy. Biraq, Gorbachev bul buiryqqa qol qoimai turyp, 19 qańtar keshki saǵat 19:00-de KSRO MQK-synyń (KGB) «Alfa» toby Ázirbaijan telearnasynyń energiialyq blogyn jaryp jiberdi. Mundaǵy maqsat telearnadan aqparat taratýdy toqtatý bolatyn.
Ásker qalaǵa basyp kirdi. Al telearnasy men radiosy úzilgen halyq budan múlde habarsyz bolatyn. Gorbachev buiryǵy kúshine enbei turyp jazalaýshy ásker 9 adamnyń janyn qiyp úlgerdi. Biraq, bul qantógistiń basy ǵana tuǵyn.
Qańtardyń 19-ynan 20-syna qaraǵan túni Bakýde 82 adam ajal qushyp, 20 adam aýyr jaraqat aldy. Bakýdyń halqy qalaǵa 60 myń qoldyń basyp kirgenin 20 qańtarda saǵat 7-ler shamasynda ǵana bildi. Tótenshe jaǵdai jariialanǵannan keiin (20 qańtarda) taǵy 21 adam jandaishaptardyń qolynan qaza tapty.
Tutastai alǵanda, eshqandai habarsyz Bakýge basyp kirgen áskerdiń qolynan 147 adam qaza tapty, 611 adam aýyr jaraqat aldy. Ol óz aldyna...qýdalaýlar bastaldy. 841 adam jazyqsyzdan jazyqsyz túrmege jabylsa, olardyń 5-i iz-túzsiz joǵalyp ketti.
[caption id="attachment_8730" align="aligncenter" width="413"]
Al qalaǵa kirgen tankiler kóshelerdi, avtobýstardy, turǵyn úilerdi qiratty. Olar tipti jaralylardy áketip jatqan «jedel járdemniń» ózin bombylaǵan. Ainalasy eki kúnniń ishinde «qyzyl imperiianyń» qolshoqparlary 200-den astam turǵyn úidi qiratyp ketti.
Ilgeride bul ómirde eshnárse jaýapsyz qalmaidy dedim ǵoi. Bul kún KSRO-nyń aqyry bolatyn. Sebebi, 20-shy qańtardan keiin tek keńes respýblikalary ǵana emes, tutas álemniń kommýnistik júieniń kúni ótkenine, kúiregenine kózi jetti.
Qandy qańtardan keiin ázirbaijan halqy ózin KSRO quramyndaǵy el retinde elestete almaityn jaǵdaiǵa jetip, el ishindegi rýhty tulǵalar azattyq týraly uran kóterdi...
Mine, sodan beri shirek ǵasyr ótti. Táýelsiz urpaq ómirge keldi. Biraq olar (biz) bárin de biledi. «Qyzyl imperiianyń» qandai bolǵanyn, Qandy qańtardy da...
Iá, bul oqiǵaǵa «tapsyrys» bergen kim degen suraqtyń tóńireginde pikirtalas áli tolastaǵan joq. Resei bárin AQSh-tan kóredi. Bul bos áńgime. Bári Máskeýdiń kesirinen boldy. Bul KSRO-nyń qurdymǵa keter aldyndaǵy sońǵy tuiaq serpýi edi. Ókinishtisi, sol oqiǵaǵa kinálilerdiń kózi tiri. Olar jazasyn alǵan joq. Bostandyqta júr. Bilýimizshe, «biz KSRO-nyń sońǵy generaldarymyz» dep maqtanady eken.
1994 jyly Ázirbaijan Prezidenti Geidar Álievtiń pármenimen Milli medjliske 20 qańtardaǵy oqiǵalarǵa saiasi-quqyqtyq baǵa berý týraly tapsyrma berildi. Medjlis Qandy qańtarǵa «totalitarlyq júieniń tutas ázirbaijan halqyna jasaǵan qastandyǵy» degen baǵa berdi. Umytmaimyz. Umytylmaidy...
i
