Bul sıpatty ádiletsiz ómirge ókpesi osynsha úlken bolǵanmen, aǵamyz ózi ortadan tómen, kishigirim ǵana aqyn bolatyn. Sol sebepti, aǵama qatysty alǵanda, ómirdi sonshalyq ádiletsiz dep aıta almas edim... Hosh... Endi, mine... qarasam, sol aǵamnyń jasyna men de kelip qalyppyn... Qarasam, sol aǵamda joqtyń bári – mende de joq... Bul endi – ádiletsizdik!.. Sóz joq, ádiletsizdik.
Áıdik aqyn degen dardaı atym bola tura, men nege sonyń bárinen qury qaldym?.. Sony oılaǵanda, qatty qapa bolyp, ózimdi aıap, kózimniń jasyn bala-shaǵaǵa kórsetpeı, syǵyp-syǵyp aldym da, qarap otyrmaı, bir áreket jasaýǵa bel býdym. Orden-medal, ataq, syılyqtan endi úmit joq... Biraq maǵan, qaıtkende de, bir mashına miný kerek!.. Nege dep suramańyz... Mashına minem - bitti!..
[caption id="attachment_14720" align="alignleft" width="252"]
Ǵ.Smaǵuldyń karıkatýrasy[/caption]
Áıteýir, jarqyraǵan bir sheteldik kólik minsem, ómirde ketken bar esem qaıtardaı, nápsimniń osy qalaýyna baılandym da qaldym. Ne istemek kerek? Jaqyn mańda ótkize qoıar mereıtoıym da joq. Bola qalǵanda da, eńbegimdi elep, tegin kólik mingize salar ókimet, ne meniń áıdik aqyndyǵyma pysqyryp jatqan tanys-jýyq baıshykesh bar ma?.. Oılap-oılap, mashınany óz eńbegimmen taýyp, minbekke bekindim. Ony jyldam tabýdyń jalǵyz-aq amaly... – aıtysqa qatysý!.. Jáne qarsylastyń bárin tas-talqan etip, báıgeni jeńip alý. Júldege, mindetti túrde, mashına tigiledi... Kórip júrmin, qyryq jyl aqyn bolyp, elý birdeńe kitap shyǵaryp, biz minbegen shirkindi, dombyrasyn sabalap, erinbeı on bes mınýt óleń aıtqan kez-kelgen murynboq, kákir-shúkir, bala-shaǵa qaǵyp áketip júr... Meıli ǵoı, "baıdyń asyn qyzǵanar baıǵusyń" men emes... Biraq maǵan qalaıda mashına miný kerek!.. Bul maqsattan meni endi eshqandaı kúsh, eshbir saıtan aınyta almaıdy! Osy qý temir úshin men kez-kelgen bala-shaǵamen qyrqysýǵa daıynmyn!..
Árıne, bul aıtysqa qatysý maǵan ońaı bolǵan joq. Men ana... Rınat, Balǵynbekter sıaqty aıtysyp, aty shyqqan adam emespin. Aıtysa alatynymdy dáleldeý úshin, úıde qyryq jyldan beri qańsyp jatqan sharqysh dombyramdy ala kelip, Júrsin Ermanovtyń aldynda, artyq-kemi joq, jańaǵy... on bes mınýt boıy toqtamaı, sýyryp salyp óleń aıtýǵa týra keldi... Sóıtip, aıtysqa, aqyry, qatysatyn boldym. Aıtysker jigitterge de raxmet, árıne... Kárisiń dep, shetke qaqpady.
Ras, Júkeń jetelep ákep, ortalaryna qosqanda, aıý kórgendeı biraz údireıiskenmen, artynan kózderi úırenip ketti. Jerebe tartylyp, aıtysatyn juptar irikteldi... Áýeli bir qudaı, sosyn kókeıdi tesken kóliktiń elesi qýat berip, qarsylastarymnyń oń kelgenin - oń, sol kelgenin - sol laqtyryp, osy qarqynnan taımaǵan qalpy, fınaldan bir-aq shyqtym!.. Qyzyq ta sonda bastaldy...
Fınalda qoıylǵan shart – aıtysatyn eki aqyn birin-biri aıamaı maqtaý kerek eken... Kim neǵurlym kórkem jáne neǵurlym asyra maqtasa – báıge sonyki. Munysy endi maǵan qıyn soǵatyn túri bar. Ómirimde, sebepsizden sebepsiz, betalbaty kisi maqtap kórmegen basym, sasaıyn dedim. Qarsymdaǵy, ózim búgin ǵana kórip otyrǵan, tazsha bala syqpytty, myna uzyn muryn, úńireıgen saryǵa ne dep maqtaý aıtýǵa bolady?!. Ol kim sonsha, maqtaıtyndaı?!. Poshymyna qarap, qansha oılansam da, tilimniń ushyna sóz oralar emes... Kókeıimdi jegi qurttaı tesken bir kólikke endi jetem be degende... mynaý sumdyq boldy. Aıtysty bastar aldyndaǵy kirispe sózin aıaqtaı bergen Ermanovqa, eskiden tanys-bilistigimdi paıdalanyp, "mynaý bastasynshy" degen ısharamen ym qaǵyp edim, kóp jasaǵyr, túsine qoıyp, saryǵa "sen bastaısyń" dedi.
Qarsylasym, jas bolǵanmen, talaıdy kórgen jyryndy eken. Sońǵy jyldary gazet oqymaımyn, teledıdar qaramaımyn, aıtys, konsert degenge barýdy qoıǵam – qaıdan bileıin... Men bilmegenmen, mynaýyń qanshama aıtysta top jaryp, qos-qosynan mashına minip, mıllıondap báıge alyp, kekirigi azǵan qý kórinedi... Moıny quryqtaı bolyp, murny salbyrap, suńqıyp otyrysy jaman... Juqalap bastap, birte-birte maqtannyń kópshigin astyma qalyńdata tósep, suńqıǵan qý uzaq jyr tolǵady. Sonda aıtty: eı, qaraǵaıǵa qarsy bitken butaqtaı qyrsyq aǵam-aı, talǵamyńa adam tatymaı, osy kúnge deıin jarytyp eshkimdi maqtamap eń... Qarashy endi, óziń de maqtaýsyz qaldyń... Zamanyńnyń tili - maqtaý edi, sen sony uqpadyń! Sodan da ataqsyz, marapatsyz qaldyń... Áıtpese, kimnen kem ediń?! Osy aıtysqa dóp keldiń - qadirińdi biler inińe tap keldiń. Altynmenen aptaıyn, kúmispenen kúpteıin, al, tyńda! - degen sarynda tókpelep kelip:
Aqyndyqta – erensiń,
Adamdyqta – kemelsiń!
Sondaı da sondaı aǵany
Qaı asylǵa teńersiń! – dep, jeldirmelep bir qaıyrdy. Jurt "paý!" deskenmen, osy kúni toı jasap, shaı bergen árkim-aq estip júrgen suńqyl ǵoı... Bylq etpedim. Endi ne aıtasyń degendeı, betine baqyraıa qarap otyrmyn. Suńqyldaq sary bul maqtaýymen meniń ǵumyrynda maqtaý kórmeı, qatyp qalǵan burandalarymdy bosata almaǵanyn baıqap, dombyrasyn qaǵyp-qaǵyp jiberip, ary qaraı ketti. Endi: eı, aǵasy! Sen - darıanyń túbinen tolqyn kótergen nahan balyq bolsań, men - sý betinen shirkeı qaqqan shynashaqtaı ǵana shabaqpyn... Osy joly sizden jeńilsem de, batańyzdy alyp qalsam, maǵan - sol abyroı... – dep soqty. Óleńi men madaǵyn onsha mensinip otyrmasam da, myna adamgershiligi qatqan muzymdy jibitkendeı boldy... Ásirese, "jeńilsem de" degen sózi janyma jaǵyp barady!.. Sol sol-aq eken, meniń de qarysyp qalǵan jaǵym ashylyp, baılanyp otyrǵan tilim sheshilip júre berdi... Úni buzyq jaman dombyramdy qańǵyrlatyp, biraz madaq aıtyp tastadym... Aıtys deıtin ónerdiń juldyzysyń, inim... El-jurtyńa súıkimdi hám qyz-qyrqynnyń kóz qurty bolǵan nur júzińdi osynsha jaqyn otyryp kórem dep oılappyn ba!.. Sen, shyraǵym, baıaǵy Janaq, Túbektiń jalǵasysyń, Súıinbaı, Jambyldyń kózisiń, búgingi Isa Baızaqovtyń ózisiń... degen jerge kelgende, buryn mundaı paryqsyz madaq aıtyp kórmegen tájirıbesiz nadan tilimniń qatty burap aýyryp, tisimniń qalaı qaqsap-syrqyrap qoıa bergenin kórseńiz!.. Betim ot bop jandy... Biraq mashına kerek bolsa, shydaısyń...
[caption id="attachment_14721" align="aligncenter" width="640"]
Ǵ.Smaǵuldyń karıkatýrasy[/caption]
Ary qaraı kettim. Ónerpazdyǵyn, sheshendigin, alǵyrlyǵyn aıta kelip, qusta – bulbul, suńqarǵa, ańda – jolbarys, qasqyrǵa teńedim... Budan asyryp maqtaıyn desem, betim shydamaı barady... Endi bolmasa, ne qarqyldap kúlip jiberem, ne... dombyramdy laqtyryp, saxnadan tura qasham!.. Biraq, mashına kerek bolsa, maǵan óıtýge esh bolmaıdy! Qysylǵannan mańdaıymnan burqyrap bý shyqty. Ǵajap!.. Osy jurt, beti búlk etpeı, qalaı maqtaı beredi eken birin-biri!.. Jon arqamnan josylyp aqqan ter, áýen yrǵaǵymen teńsele, aıaǵymdy silkı túsip, kezindegi Aıtaqyn Bulǵaqovsha, jer tepkilegen saıyn, balaǵymnan shashyrap otyr... Sol kezde osynaý betsiz madaǵyma, álde meniń maqtaýymmen jarqyn beınesi jańasha somdalǵan qarsylasyma rıza bolǵan kópshilik dý qol shapalaq uryp, dúrligisip ketti. Aıǵaı-shý, ysqyryq... Sony paıdalanyp, sary balaǵa kezegin usynyp qutyldym da, qaltamnan betoramalymdy shyǵardym... Ýh!..
Men sıaqty úlken aqynnan munsha madaq kútpese kerek, sary bala tańdanǵannan uzyn murny odan saıyn salbyrap, eseńgirep otyr eken. Qansha degenmen, jas emes pe, erinniń ebimen ǵana qıystyryp saıraǵan arzan lepesim býynyna túsip-aq ketse kerek...
Biraq talaı maıdandy kórgen pále ǵoı, jasaýraǵan kózin shapanynyń jeńimen súıkep-súıkep jiberip, eltigen boıyn tez jınaqtap, qarshyǵadaı qomdandy. Uzyn-sonar madaq tyńdaý kezegi maǵan keldi... Odan soń, men aıtyp, ol tyńdady... Osy alma-kezek madaqtasý zaldaǵy myńdaǵan adamnyń dý-dý qoshamet, keý-keýimen saǵattarǵa sozyldy. Madaq sózdiń nebir kórkem úlgileri, altyn-gáýhar, injý-marjandary aıtyldy! Onyń bárin termeshtep qaıtem, esimde de joq. Tek... jaıshylyqta aqshaǵa satyp ala almaıtyn madaqtar edi, átteń... Maqtaý sózdiń qudireti-aı, shirkin! Osy kúnge deıin sony bilsemshi... Jaqsy maqtaýǵa alpys eki tamyryń ıip, súıek-súıegiń balqyǵanda, qandaı súıkimsiz bolsa da, qarsylasyńdy bas salyp, qushaqtap, súıgiń keletin sátter de bolady eken...
Biraq mashına alý úshin, bosańsymaý kerek, qara aǵashtan qatty bolý kerek... Buryn kim kórgen – madaq aıtys degenińiz... kásibı boksqa uqsaıtyn óner me dep qaldym... Qarsylasymnyń (aýyr salmaqty ekenin endi baıqadym) ońnan, soldan, tike jaýǵan aýyr maqtaýlary meni qańǵalaq qaqtyryp, bara-bara... múlde qańǵytaıyn dedi. Basym isteýden qalyp, tıtyqtap, qajı bastadym. Óıtkeni, sońǵy bir-eki soqqysy, anyq, ıektiń astynan ketti... Árıne, qorǵana bilý, dál soqqy jasaý jáne ony, retine qaraı, es jıǵyzbaı, ústemelete jaýdyrý – úlken óner. Biraq qarymta soqqyǵa tóze bilý odan da mańyzdyraq eken... Rıngtegi bir shaıqasty kórgem... Boksshylardyń biri – sheber de, ekinshisi – soqqy qabyldaýǵa arnap jasaǵan jýan tulyp sıaqty edi. "Tulyptyń" basy shoıynnan quıǵan kónek dersiń... - qansha soqqy alsa da, jyǵylmady. Upaı sanymen jeńilse de, áıteýir, rıngte jaırap qalmaı, abyroımen ketti. Ras, aıqas bitkende, tentek bolǵan tanadaı, sharshy alańdaǵy óz buryshyn taba almaı, laǵyp ketkeni bolmasa... Al men myna saıystan saý ketpeıtin sıaqtymyn... Qarsylasym qaıta-qaıta tyqsyryp, buryshqa qamap, tulyp qylyp sabaı bastady... Bet qaratpaı borandatqan surapyl madaqtardan mıym aınalyp, átkenshekte otyrǵandaı, kóz aldymda shaıqalyp turǵan dúnıe, endi aýdarylyp-tóńkerilip, aýnaı bastady. Mashınasy qursyn, osy masqaraǵa bosqa urynǵanyma endi ókine bastaǵanda, ananyń kezegi bitip ketip, maǵan sóz tıip, janym bir qaldy... Áıtpese, tuıaq serpýge keltirmeı, túbime jeteri anyq edi!..
[caption id="attachment_14722" align="alignright" width="302"]
Sábıttiń karıkatýrasy[/caption]
Árıne, men de aıanyp jatqan joqpyn, biraq maqtaý men dattaýǵa erte aralasyp, ábden tóselgen kásipqoıdyń jóni bólek qoı... Obal-saýapqa qaramaıtyn myna paryqsyz, uıatsyz, jaramsaq, keneýsiz tarqyldaq maqtan, ótirik áspet, kólgir qurmet jaılaǵan álemge dınozavrlar zamanynan adasyp kelgen ebedeısiz qubyjyq sıaqty sezindim ózimdi... Biraq jan bermek ońaı ma - áıteýir, aýadan qarmap, joqtan jalǵap, maqtaý sózdiń jańaǵy aıtqan túr-túrine besikten beli shyqpaı sýyrylyp otyrǵan sum balaǵa, tapqan madaǵymdy, tıse - terekke, tımese - butaqqa, men de shireı tartyp, atyp-aq jatyrmyn... Táńiri atqandy - táńiri atqan maqtaıdy demekshi, birte-birte ekeýmiz de uıattan kettik. Pende balasy osalmyz ǵoı... Ásirese maqtaý sózge... Sum sary ana bir maqtaýyn aıtqanda, mańdaıymnan ter shyqty, endi bir sóziniń tusynda tizem dirildedi, shekem shyńyldady... Keıde, tipti, ishi-baýyrym eljirep, til-aýyzdan qalyp, kózimnen jas sorǵalaı jazdaǵan sátter boldy!.. Ony aıtasyz, maqtaý súıekten tym ótip ketken kezde, esirtki shegip alǵandaı...keńkildep kúlgenimdi qaıtersiz... Anaý da, qansha degenmen, et pen súıekten jaralǵan, ózim sıaqty qorash pende ǵoı – meniń qolqa-júrekti sýyrǵan qaıbir tátti madaǵyma shydaı almaı, óksip-óksip qalyp, esin tez jıyp ala qoıatynyn da kórip otyrmyn. Bir-birimizden madaǵymyz asyp túsken saıyn, býynymyz bosap, kezek-kezek álsirep ketemiz... Jalpy, baıqaǵanym, maqtaý sózge senip qalý shart emes eken. Qansha ótirik ekenin bilip tursań da, býynyńdy almaı qoımaıdy, saıtan!.. Áıteýir, qulap qalmaý, múrdem ketpeý - ekeýmizge de basty maqsatqa aınaldy. Endi bir oraıda, álgi neme jalpaq eldiń maǵan degen sheksiz maxabaty týraly bir tosyn áńgime bastady... Osy tusta qattyraq teńselip ketip, syr berip alyppyn. Sony sezip qalǵan jyrtqysh endi es jıdyrmaı, eseleı soǵyp, ekilene tópedi!.. Men sol qısaıǵannan ońala almaı, jandármen typyrlap jatqanda:
"Tirshilikke nár bergen,
Jer-jahanǵa sán bergen,
Ashyqqanǵa nan bergen,
Alysqanǵa ál bergen ,
Qudiretsiń sen!.." – dep saldy... Ne bolǵanymdy bilmeı kettim... Bul ne mazaq?!. Adamdy osylaı masqaralaýǵa bola ma!.. Esimdi shala-sharpy jıǵan boıda, ornymnan tura umtylyp, jaǵasynan ala kettim. Apyr-topyr... Kózime qan tolyp ketken... Bir qarasam, Júrsin Ermanov araǵa túsip, jalynyp, arasha surap júr, "aý, munyńyz ne, jas balamen tóbelesip" dep... Bala bolmaı qalsyn... Pále bul!.. Qyzyq izdep kelgen jurtqa toı boldy. Aqyry, ekeýmizdi ajyratyp, ornymyzǵa otyrǵyzdy. Maǵan endi bulaı istesem, aıtystan qýylatynym aıtyldy. Anaǵan da "qudyretke jetkizbeı maqtaý kerek, yńǵaısyz bolady" degen syńaıda eskertý jasaldy... Aıtys ári qaraı jalǵasty.
Jyrtylǵan jaǵamyzdy túzep, kógergen-qyzarǵan jerlerimizdi sıpap-sıpap qoıyp, bir-birimizdi qaıta maqtaýǵa kiristik. Biraq qıýy bir ketken dúnıe qıyn ǵoı, yza men jábirden qystyǵyp, aýyzǵa jóndi sóz iliger emes. Qarsymdaǵy uzyn tumsyq sarynyń ekinshi tynysy ashylyp, dollarǵa shaqqandaǵy bopyr teńgedeı qopsyp, údep barady... Men – beıshara munaıdyń baǵasyndaı shógip baram, shógip baram... Onyń ústine myna sumyraı baryp turǵan plagıatshy eken. Judyryq tıip, dobaldaı bop isip, jumylyp ketken kózin syǵyraıtyp alyp, dombyra ekpinimen shabyttana, basyn shulǵyp qalǵan saıyn, uzyn tumsyǵy kókiregin shoqyp, burynǵy baıdy, bıdi, kósemderdi maqtaǵan aqyndardyń óleńderin óz sóziniń arasyna sheberlikpen synalap-synalap jiberip, qutyrta soǵady. Eskiniń bárin umytqan, kitap oqymaıtyn qazirgi qaýymǵa munyń qyp-qyzyl urlyq ekenin jópeldemede, saxnada otyryp, qalaı dáleldeısiń... Jańaǵy "qudyretten" seskenip qalǵan qý, endi sypaıylap bastap, áýeli: "Baıtaqtan ozyp báıge alǵan - Alashta tulpar ózińsiń!" dep, kókidi. Jaraıdy dedim... Odan: "Zamannyń eri - arystan, aqyldyń keni - danyshpan..." dep, tantydy... Jambyldan jymqyryp alǵanyn kórip otyrsam da, syr bermedim. Shydadym... Aqyry, anturǵan, dúıim jurttyń kózin baqyraıtyp qoıyp: "Asqar taýym, arysym - Ǵalamǵa ketti dabysyń! - Azǵantaı myna qazaqqa - Allanyń bergen baǵysyń!" dep salǵanda... meniń kózim qaraýytyp ketti... Jurt dúr ete qaldy... Sol arada, álsirep, bir sát talyqsyp ketken ekenmin...
Esimdi jıyp, zalǵa qarasam – qazylar alqasynda otyrǵan shal-shaýqandar da "ne degen obraz, ne degen teńeýler!" desip, bas shulǵysyp, tańdaı qaǵysyp, máz-meıram! Zal toly xalyq ý da shý... Ysqyryq, qıqý... Túńildim!.. Biraq mende ne shara?.. Qaıta tóbelesýge bolmaıdy... Endi shataq shyǵarsam, saxnadan qýylatynym anyq... Onda maǵan mashına joq!.. Ashýlanǵanda aýyzǵa sóz túse me - qarama-qarsy otyryp alyp, uıalmaı-qyzarmaı, atamzamanǵy aqyndardan urlap madaq aıtyp, abyroıymdy aırandaı tógip abyroı jınap alǵan myna plagıatshy súmelekke degen sharasyz yzadan, dármensizdikten jáne... qarymta madaqqa sóz tappaı, sarqylyp, janym qysylǵannan... aýa jetpeı, sol arada esim birjola aýyp, ishegi buralyp, shanaǵy qańsyp qalǵan baıǵus dombyramdy qushaqtaǵan kúıi, shapanym jelbeń etip, oryndyǵymnan aýyp túsippin... Nokaýt!.. Kónekbas boksshydaı bolý qaıda bizge... Es-tussyz talyp jatqan meni ózi óltirgen Gektordyń múrdesin arbaǵa baılap, ala qashqan Axıllesteı, jeńimpaz qarsylasym dyryldatyp, saxnadan súırep alyp ketipti... Súırep júrgende, shapanym sheshilip saxnada qalypty. Meıli... Endi onyń maǵan keregi joq... Bir mashına úshin jan alyp, jan berisken tarıxı aıtystyń jaıy osylaı boldy. Endigi qalǵan kári qoıdyń jasyndaı sholaq ǵumyrymnyń ańsary, máni, maǵynasyna aınalǵan qaıran mashına ana boqtashaq sarynyń taqymynda ketti. Meniń aıtyskerlik ǵumyrbaıanym da sonymen támam boldy.
Ras, jýrnalıserdiń jazýynsha, bul, shynynda da tarıxı aıtys bolypty-mys... Durys qoı... Biraq maǵan túk paıdasy joq tarıxta qalýdyń qajeti ne?.. Maǵan mashına kerek!.. Aıaýly aty-jónim tarıxqa engenge deıin, ataq-syılyqsyz ótip bara jatqan ómirime aldanysh izdep, amaldap tirlik etý kerek... Túsinesiz be?!. Men tarıxta qalar jaqsy atymdy jaqsy bir kólikke oılanbaı aıyrbastaýǵa áli de daıynmyn... Jáne ondaı múmkindikten kúderimdi de úzbeımin... "Úmitsiz - shaıtan"...
Tursynjan Shapaı, jazýshy, ádebıet synshysy, kompozıtor
Eskertý: Avtordyń kózqarasy redaksıa ustanymyn bildirmeıdi.
Derekkózi: azattyq.org
