"Eýrazıalyq monıtorıń" taldamalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Álibek Tájibaev óz pikirin bildirdi 18 maýsymda Kıevte qazaqstandyq jýrnalıs Aıdos Sadyqovtyń ómirine qastandyq jasaldy, ol jubaıymen birge Ýkraınada 2014 jyldan beri bosqyndar mártebesinde turady. Bul oqıǵa qoǵamda úlken rezonans týdyrdy jáne osy qylmystyq árekettiń yqtımal sebepteri men uıymdastyrýshylaryn muqıat taldaýdy qajet etedi.
Óz taldaýyn "Eýrazıalyq monıtorıń" taldamalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Álibek Tájibaev usyndy, dep habarlaıdy Azattyq Rýhy. Aıdos Sadyqov óziniń belsendi qoǵamdyq ustanymymen jáne Qazaqstannyń saıası jáne qoǵamdyq ómiriniń túrli aspektilerin qozǵaıtyn synı jarıalanymdarymen tanymal.
Sońǵy jyldary ol óziniń taldaýy men ashyq sóz sóıleýiniń arqasynda qazaqstandyq ǵana emes, halyqaralyq BAQ-tyń da nazaryna aınaldy. 18 maýsymda Aıdos Sadyqov jubaıy Natalámen birge kóliginde bolǵan kezde, belgisiz adam olardyń kóligine myltyqpen kelip, jýrnalıske oq jaýdyryp, sodan keıin qashyp ketken. Aıdos Sadyqov aýrýhanaǵa aýyr jaǵdaıda jetkizildi.
Kıev prokýratýrasy qasaqana kisi óltirýge oqtalý faktisi boıynsha sotqa deıingi tergeýdi bastady. Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev sý tasqynyna qarsy is-sharalarǵa belsendi qatysqan azamattardy saltanatty marapattaý kezinde Aıdos Sadyqovqa jasalǵan shabýyl týraly túsinikteme berdi. Toqaev barlyq qaqtyǵystar men kelispeýshilikterdi quqyqtyq saladaǵy jáne halyqaralyq normalarǵa sáıkes sheshý qajettigin atap ótti.
Ol dıplomatıalyq vedomstvolar men quqyq qorǵaý organdaryna osy aýyr oqıǵa boıynsha resmı saýaldar jiberýdi tapsyrdy jáne qazaqstandyq resmı organdardyń tergeýge járdemdesýge daıyn ekendigin bildirdi. Aıdos Sadyqovtyń ómirine qastandyq jasaý kimge tıimdi bolýy múmkin? Sadyqov qýǵynǵa ushyraǵanyna qaramastan, ony synaý men áshkereleý Qazaqstannyń ishki qurylymdarynyń bedeli men múddelerine eleýli nuqsan keltirýi múmkin.
Aqparattyq óriste saıası elıtanyń nemese kúsh qurylymdarynyń ókilderi onyń yqpalyna nuqsan keltirý jáne synı materıaldar aǵynyn báseńdetý úshin osyndaı belsendi synshyny joıýǵa múddeli bolýy múmkin yqtımal model belsendi túrde taralýda. Mundaı ustanym, analızdiń kontekstin jáne aqparattyq analıtıkanyń basqa da negizgi quraldaryn qoldana otyryp, muqıat qaraǵan kezde, eshqandaı synǵa tótep bere almaıdy. Mundaı habarlamalar keri áser etedi jáne etıka men adamzattyń qarapaıym normalaryn buzatyn qazaqstandyq qoǵamdy dıstabılızasıalaý maqsatynda Aıdos Syzdyqovtyń otbasy tragedıasyndaǵy qýlyq áreketterdi ashyq qoldanady.
Qazaqstandyq olıgarhat pen iri qarjy qurylymdary ózderiniń bıznes múddelerine nemese bedeline qaýip tóndiretin synshylardyń únsizdigine kóbirek qyzyǵýshylyq tanytýy múmkin. Sadyqov, barlyq jaǵynan, qarjy aǵyndary men sybaılas jemqorlyq shemalaryn sátti zerttedi, bul ony mártebesin saqtap qalǵysy keletinder úshin jáne qoǵamdyq aıyptaýdan aýlaq bolǵysy keletinder úshin maqsat ete alady. Sadyqov "Báse" portalyndaǵy jarıalanymdarynda synǵa alǵan materıaldardyń keıipkerleri de qastandyqty uıymdastyrýǵa túrtki bolýy múmkin. Sadyqovtyń jarıalanymdary kóbinese naqty adamdarǵa áser etti, bul olardyń jýrnalıske qatysty túbegeıli sharalar qoldanýyna túrtki bolýy múmkin. Sondaı-aq, "Báseniń" ózin bopsalaý múmkindigin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Sadyqov belsendi synshy bola otyryp, basylymdy nemese onyń avtorlaryn olardyń únin óshirý nemese jarıalanymdarynyń jelisin ózgertý úshin bopsalaýǵa tyrysqandarǵa qaýip tóndirýi múmkin. Qastandyq jeke dushpandyqtardyń nemese Sadyqov qatysqan kásibı qaqtyǵystardyń nátıjesi bolýy múmkin. Jýrnalıs qoǵam qaıratkeri jáne medıa tulǵa retinde áreket ete otyryp, onyń ómirine úlken qaýip tóndirýi múmkin ártúrli jeke qaqtyǵystarǵa tap bolady.
Joǵaryda keltirilgen motıvterdi taldaı otyryp, Aıdos Sadyqovtyń ómirine jasalǵan qastandyq kezdeısoq emes jáne tereń saıası jáne áleýmettik mánge ıe degen qorytyndy jasaýǵa bolady. Bul oqıǵany tergeý osy qylmystyń shynaıy uıymdastyrýshylary men oryndaýshylaryn anyqtaý úshin muqıat jáne táýelsiz júrgizilýi mańyzdy.
Bul jábirlenýshige qatysty ádilettilik máselesi ǵana emes, sonymen qatar qazirgi qoǵamdaǵy sóz bostandyǵyn qorǵaý sáti.
