Esterińizde bolsa, 2015 jyldyń mamyr aıynda Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly «EKSPO-2017» Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesinde Qazaqstannyń mádenı ımıjin kóterýge múmkindigi baryn, osy maqsatta otandyq «Astana múzıkl» teatryn qurý týraly máseleniń qaralyp jatqanyn aıtyp edi. Mine, kóp uzamaı teatr shymyldyǵyn ashyp, kórermen nazaryna «Dostar serti» múzıklin usyndy.
Jalpy, múzıkl - teatr, mýzyka, bı, án, kórkemsýret, akrobatıka, senografıa, grım sıaqty ónerdiń barlyq túrin qamtıtyn san túrli shyǵarmashylyqtyń sıntezi, ozyq tehnologıanyń qosyndysy. Teatrdyń býy basylmaǵan jańa týyndysy kórermenniń ystyq yqylasyna bólenip úlgergen syńaıly. «Dostar sertindegi» dekorasıa, dybys jáne jaryq qoıýshy rejıserler men ekranǵa beıneázirleýshilerdiń qajyrly eńbegi ekenin baıqaý qıyn emes.
Múzıkl naǵyz shynaıy, adal dostyq týraly syr sherte otyryp, aıyrylmas tórt dostyń oqıǵasyn baıandaıdy. 70-shi jyldary ár qıyrdan arman qýyp, bir qalada joldary toǵysqan abıtýrıentter – Jumataı, Qaırat, Aıdos, Marat tórteýi konservatorıaǵa oqýǵa túsedi. Sol sátten olardyń tanystyǵy, dostyǵy bastalady. Alǵashqy tapsyrǵan emtıhandary tórt dosty odan ári jaqyn etedi, sonymen qatar bir-biriniń shyǵarmashylyq daryndaryn tanýǵa múmkindik beredi. Ónerge degen qulshynysy, talanty arqasynda tórteýi de konservatorıaǵa oqýǵa qabyldanady. Osyndaı qýanyshty sátti atap ótý úshin jazǵy parktegi bı keshine jınalady. Biraq jergilikti buzaqy jigittermen sózge kelisip qalady. Eresek jigitterge álderi jetpeı, kúshteri báseń tússe de, tórt dos bir-birin satpaı, sońyna deıin birlikte tóbelesedi. Osylaısha, olardyń bul adaldyqtary «dostar serti» bolyp baılanady.
Tóbelestiń jaraqatymen emhanaǵa túsken olar kórikti de sulý medbıke Ásemmen tanysady. Aralarynan Maratty tanyp qalǵan Ásem olardyń oqý oryndaryna bul tóbelestiń keri áseri tımes úshin qolynan kelgenshe kómek kórsetetinin aıtady. Sóıtip, Ásem dostardy qıyn jaǵdaıdan qutqarady. Tórt dostyń biri Jumataı Ásemdi bir kórgennen unatyp, syrttaı ǵashyq bolady. Biraq áskerden kelgen Aıdostyń da kózi Ásemge túsip, sóz salýdyń jolyn izdeıdi.
Tórteýiniń basy qosylǵan bir jıynda VIA qurý ıdeıasy týyndaıdy jáne aralaryna ánshi qyz retinde Ásemdi shaqyrý oılaryna keledi. Ásemniń áýezdi áni olardy birden baýrap alyp, sol sátten bastap olarmen birge VIA-da án shyrqaıdy. Al Jumataıdyń únsiz ǵashyqtyǵymen arada biraz ýaqyt ótip ketedi. Kóktemniń jaımashýaq kúnderiniń birinde bári Ásemniń týǵan kún keshine jınalady. Osy keshte Jumataı ǵashyqtyq lebizin bildirýge bel baılaıdy. Biraq Ásemge arnap shyǵarǵan ánin oryndaıyn dep turǵanda, Aıdos onyń aldyn orap, jaqsy jańalyǵymen bóliskisi keletinin aıtady. Bolashaq jarym dep Ásemdi tanystyrady. Eki jasqa baqyt tilep, dostary quttyqtaı bastaıdy. Mahabbat pen dostyqtyń eki ushynda qalǵan Jumataı «sertine» adaldyǵyn dáleldep, ekeýine baqyt tilep, «Toı jyryn» oryndap beredi.
Arada uzaq jyldar ótse de, dostar arasynda baılanǵan sert máńgilikke jalǵasyp, dostyqtyń altyn sımvolyna aınalady. Qoıylymǵa sol jyldarda áıgili bolǵan, qazaq mýzykasynyń «altyn qoryna» engen Sh.Qaldaıaqov, E.Hasanǵalıev, «Dos-Muqasan» tobynyń ánderi arqaý boldy. Álemdik mýzykanyń jaýharlary Mosart, Frankel, Bıtlz repertýarynyń shyǵarmalary da oryndalady. Sondaı-aq, jańa baǵytta jazylǵan kompozısıalar da bar. Lıbretto avtory - QR eńbek sińirgen qaıratkeri - Baqyt Qaıyrbekov, dramatýrg - Ánnas Baǵdat. Qoıylym mýzykasyn jazǵan respýblıkaǵa tanymal dırıjer, QR eńbek sińirgen qaıratkeri - Artýr Orenbýrgskıı. Al múzıkl rejıseri Eslám Nurtazındi qysqasha sózge tartqan bolatynbyz.
– Ideıany o basta Arystanbek Muhamedıulynyń ózi usynyp, oqıǵany 60-70-shi jyldardan alýymyzdy, sol jyldardaǵy eldiń súıip tyńdaıtyn ánderin arqaý etýimizdi usyndy. Múzıkl tek qana jańadan jazylǵan mýzykaǵa qurylmaıdy. Sondyqtan, ózimizdiń klasıkaǵa aınalǵan ánderge tańdaý tústi. Al taqyryptyń dostyqqa arnalýy da kezdeısoq emes. Qazaq jaratylysynan dostyqqa berik halyq. Qoıylymdy sahnalaý barysynda árıne árbir mınýt saıyn qıynshylyqtar kezdesti. Sebebi, bul tyń janr, múzıkldiń óziniń standarttary bar. Biz sol árbir standarttarǵa sáıkes keletin qoıylym qoıyp shyqtyq dep oılaımyn. Álemniń kez kelgen elinen qandaı synshy kelse de «Iá, bul talapqa saı» dep aıtatynyna senimdimin, - deıdi.
«Astana Musical» – elimizdegi tuńǵysh mamandandyrylǵan múzıkl teatry. Spektáklde jas akterlar óner kórsetti. Olardyń bári de irikteýden ótken, ıaǵnı vokal, bı jáne akterlik sheberlikti jetik meńgergen kásibı mamandar. Múzıklde jeke oryndaýshylar «Akademıa solısov» memlekettik kameralyq orkestri men T.Júrgenov atyndaǵy óner akademıasynyń «Bigband» ansambliniń súıemeldeýimen jandy daýysta án shyrqady.
Óz kezeginde "Qazaqkonsert" memlekettik konserttik uıymy" RMQK dırektory Saltanat Aqseleýqyzy: «Qazaqkonsert» – tek úzdikterdiń úzdigi, eń talantty degen óner ıeleriniń ortasy. Atalmysh óner ujymy respýblıkamyzdaǵy eń iri óner oqý ordalarynyń stýdentteri arasynda irikteý ótkizip, sol talantty jastardyń negizinde «Astana Musical» teatry quryldy. «Qazaqkonserttiń» Astana tórinen oryn alýy, el Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıymen tuspa-tus kelip otyr. Muny, Qazaqstannyń mádenı ómirinde jańa bir beles bolyp jazylǵan, sahna tórinde jańa esimderdiń juldyzy janǵan sát dep baǵalaýǵa bolady», - dedi.
Aıta keteıik, Táýelsizdiktiń mereıli toıyna oraı joǵary býyn juldyzdary men jas ánshilerdiń qatysýymen atalǵan óner ordasy jeltoqsan aıynda úlken konsert berýdi josparlap otyr. «Astana Musical» teatrynyń maqsaty – elordanyń mádenı áleýetin arttyrý jáne teatr qyzmetiniń alýan túrli janryn keńeıtý. Elimizdegi eń iri konserttik qurylym «Qazaqstan» konsert zalynyń bar múmkindigin paıdalana otyryp, ártisterdiń sheberligin shyńdaý, kásibıligin arttyrý. Aldyńǵy qatarly tehnologıalarmen jabdyqtalǵan keshende esimi elge áıgili óner juldyzdarymen tyǵyz baılanys jasaý arqyly jastarymyzdy álemdik deńgeıde tanytý.
Ibrahım MÁÝLİT, Astana qalasy
