Búginde áskeriler arasynda patriottyq sezimdi arttyrýdyń mańyzy zor. Óitkeni, Qarýly Kúshter arasynda patriottyq sezimdi arttyrý – memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýde mańyzdy rol atqaratynyn eshqashan jadymyzdan shyǵarmaǵan jón. Baiaǵyda mektep bitirgen bozbalalar eki jyl áskerde bolyp, symdai tartylyp kelýshi edi.
Qazir kóptegen ata-ana balasyn áskerge jibermeýdiń amalyn qarastyrady. Onyń ózindiń sebebi de joq emes. Ata-analar áskerdegi álemjetikten qorqady. Sol sebepti balasyn áskerge jibergisi kelemeidi. Biraq árbir er azamat úshin Otan aldyndaǵy jaýapkershilikti qalyptastyrýda áskeri ómirdiń alatyn oryny erekshe. Ony áskerden basqa esh jer bere almaidy.
El ishinde áskerdiń tartymdylyǵyn arttyrý úshin patriottyq tárbielik máni zor baǵdarlamalarydy kóbeitý kerek. Búginde ásker qatyrany shaqyrylǵan jastardyń bári Otan aldyndaǵy boryshyn el ishindegi áskeri bólimshelerde óteidi.
Sondyqtan sarbazdardyń patriottyq sezimin kúsheitetin baǵdarlamalardy daiyndaýda isine olardyń ata-analaryn da tartýdyń mańzy zor. Kez kelgen ata-anany osy iske aralasýǵa usynys aitsa, tartynbai qatysatyny anyq.
Osyndai baǵdarlamalardyń kómegimen sarbazdar úshin arnaiy patriottyq tárbie sabaqtary uiymdastyrsaq, áskerdegi tártip jaqsara túsetini sózsiz. Osylaisha áskerdegi jaisyz jaittardy patriottyq sezimdi kúsheitip, joiýǵa bolady.
Árbir sarbazdyń sanasyna qasyndaǵy qarýlas dosy el qorǵaýda qasynan tabylatyn serigi ekenin sińiretin bolsaq, olar bir-birine ospadarlyqpen qol kóterip, qatelikke barmasy anyq.
Sonymen qatar mundai partiottyq máni zor tárbii sabaqtarynda Qazaqstan tarihy, ulttyq batyrlar, Táýelsizdik jolyndaǵy kúres, Ata zań jáne memlekettik rámizder týraly keńinen málimet bergen jón. Bul – baǵyttaǵy taǵylymdy áńgimeler jaýyngerlik rýhty kóteretini sózsiz.
Sonymen qatar áskerdegi sarbazdarymyzdyń mádenitti ultjandy bolýy úshin áskeri bólimshelerde teatrlandyrylǵan qoiylymdar, derekti filmder, ádebi keshter jáne Otan qorǵaýshylardyń ómiri men erlikterin nasihattaityn kórmeler úzdiksiz ótkizýde artyqtyq etpes edi.
Qazirgi tańda elimizdiń barlyq oblysynda teatrlar jumys isteidi. Osy teatrlardyń jazda elimizdiń túkpir-túkpirindegi áskeri bólimshelerdi aralap, gostroldik saparlarǵa shyǵýy kerek. Qazir árbir teatrdyń repertýrynda halyqtyń otanshylydyq sezimin arttyratyn birneshe qoiylymdary bar. Solardy sarbazdardyń nazaryna usynatyn bolsaq, áskerdegi jastarymyzdyń tanym deńgeii keńeie túsetini anyq.
Áskerde teatr qoiylymdaryn tamashalaǵan talai aýyl balasy keiin teatrdyń turaqty kórermenine ainalatyny sózsiz. Sondyqtan elimizdegi teatrlar ózderiniń mándi de, maǵynaly qoiylymdarymen áskerde júrgen sarbazdardyń boiynda patriottyq sezimin qalyptastyrýǵa óz úlesterin qosýy kerek dep esepteimiz.
