Búginde áskerıler arasynda patrıottyq sezimdi arttyrýdyń mańyzy zor. Óıtkeni, Qarýly Kúshter arasynda patrıottyq sezimdi arttyrý – memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýde mańyzdy rol atqaratynyn eshqashan jadymyzdan shyǵarmaǵan jón. Baıaǵyda mektep bitirgen bozbalalar eki jyl áskerde bolyp, symdaı tartylyp kelýshi edi.
Qazir kóptegen ata-ana balasyn áskerge jibermeýdiń amalyn qarastyrady. Onyń ózindiń sebebi de joq emes. Ata-analar áskerdegi álemjetikten qorqady. Sol sebepti balasyn áskerge jibergisi kelemeıdi. Biraq árbir er azamat úshin Otan aldyndaǵy jaýapkershilikti qalyptastyrýda áskerı ómirdiń alatyn oryny erekshe. Ony áskerden basqa esh jer bere almaıdy.
El ishinde áskerdiń tartymdylyǵyn arttyrý úshin patrıottyq tárbıelik máni zor baǵdarlamalarydy kóbeıtý kerek. Búginde ásker qatyrany shaqyrylǵan jastardyń bári Otan aldyndaǵy boryshyn el ishindegi áskerı bólimshelerde óteıdi.
Sondyqtan sarbazdardyń patrıottyq sezimin kúsheıtetin baǵdarlamalardy daıyndaýda isine olardyń ata-analaryn da tartýdyń mańzy zor. Kez kelgen ata-anany osy iske aralasýǵa usynys aıtsa, tartynbaı qatysatyny anyq.
Osyndaı baǵdarlamalardyń kómegimen sarbazdar úshin arnaıy patrıottyq tárbıe sabaqtary uıymdastyrsaq, áskerdegi tártip jaqsara túsetini sózsiz. Osylaısha áskerdegi jaısyz jaıttardy patrıottyq sezimdi kúsheıtip, joıýǵa bolady.
Árbir sarbazdyń sanasyna qasyndaǵy qarýlas dosy el qorǵaýda qasynan tabylatyn serigi ekenin sińiretin bolsaq, olar bir-birine ospadarlyqpen qol kóterip, qatelikke barmasy anyq.
Sonymen qatar mundaı partıottyq máni zor tárbiı sabaqtarynda Qazaqstan tarıhy, ulttyq batyrlar, Táýelsizdik jolyndaǵy kúres, Ata zań jáne memlekettik rámizder týraly keńinen málimet bergen jón. Bul – baǵyttaǵy taǵylymdy áńgimeler jaýyngerlik rýhty kóteretini sózsiz.
Sonymen qatar áskerdegi sarbazdarymyzdyń mádenıtti ultjandy bolýy úshin áskerı bólimshelerde teatrlandyrylǵan qoıylymdar, derekti fılmder, ádebı keshter jáne Otan qorǵaýshylardyń ómiri men erlikterin nasıhattaıtyn kórmeler úzdiksiz ótkizýde artyqtyq etpes edi.
Qazirgi tańda elimizdiń barlyq oblysynda teatrlar jumys isteıdi. Osy teatrlardyń jazda elimizdiń túkpir-túkpirindegi áskerı bólimshelerdi aralap, gostroldik saparlarǵa shyǵýy kerek. Qazir árbir teatrdyń repertýrynda halyqtyń otanshylydyq sezimin arttyratyn birneshe qoıylymdary bar. Solardy sarbazdardyń nazaryna usynatyn bolsaq, áskerdegi jastarymyzdyń tanym deńgeıi keńeıe túsetini anyq.
Áskerde teatr qoıylymdaryn tamashalaǵan talaı aýyl balasy keıin teatrdyń turaqty kórermenine aınalatyny sózsiz. Sondyqtan elimizdegi teatrlar ózderiniń mándi de, maǵynaly qoıylymdarymen áskerde júrgen sarbazdardyń boıynda patrıottyq sezimin qalyptastyrýǵa óz úlesterin qosýy kerek dep esepteımiz.
