[caption id="attachment_9624" align="alignleft" width="249"]
Aqyn Ardaq Nurǵazyuly[/caption]
Músháıranyń taqyryby aıtyp turǵandaı, mundaı dodaǵa memlekettik jáne ulttyq tarıhty, ótken men búgindi salystyra, arydan qozǵaǵan shyǵarmalar qatysýy tıis. Jarysqa qatysqan bir top úmitkerdiń qaısysy bolsa da, sol údege saı jyrlar usynypty. Olardyń kóbi tike taqyrypty jyrlaǵan. Oılary ashyq, eshqandaı bas qatyryp jatpaısyń. Jáne neni sóz etpegin, neni arqaý etpegin aldyn ala boljaısyń. İshinde birdi-jarym tolyqqandy jyrlar bar demeseńiz, kóbi tarıh oqýlyǵyndaǵy nemese aýyzeki áńgimelerdegi áserlerdi arqaý etip, úırenshikti ádispen jyrlap shyǵypty. Al Ardaqtiki basqa, múldem basqa...
Eger dástúrli óleńge úıir dástúrli oılaý júıesine salsaq, onda Ardaqtyń jyry «jyr» emes, sandyraqqa uqsas dúnıe. Mundaı jyrdy buryn-sońdy oqymaǵan biz úshin tipti qıyn. Men de áldneshe ret oqyp baryp, ne degenin ańǵarǵandaı boldym jáne onymnyń durys-burystyǵyna kúmánmen qaraımyn... Óıtkeni, «Sóz» óleń retinde qabat-qabat qupıalarǵa toly.
Óleńniń ózi birden «ımperıa» degen sózden bastalady. Men úshin birinshi shýmaq «tarıh» degen anyqtamany berip turǵandaı sezildi. Keshegi Keńes odaǵy «alystan kóterilgen daýyldan» - bizdiń Jeltoqsannan qıraǵan joq pa? Biraq biz ony qalaı tez umttyq? Eshteńe bolmaǵandaı «merekege» umtyldyq. Sol alańnyń bos qalǵanyna, merekeniń, burynǵy merekeniń endi ótpeıtindigine boıymyzdy úırete almadyq... Senbedik, sengimiz kelmedi. Ekinshi shýmaǵynda «shyrmaýyq gúl» degen tirkes arqyly taǵy da sol «tarıhty» qazbalaı túsedi. «Qaýashaǵyn túnde ashqan kúnder» – bodandyq mezettiń beıresmı, óner taqyrybyndaǵy sýreti. Shyrmaýyqqa matalǵan sananyń kórinisi. Biz kúndi tún deıtin, túnde kúndiz týraly oılaıtyn halge jettik...
Úshinshi shýmaq óleńniń belomyrtqasy ispetti – jaryq sáýle – bostandyq týraly uǵym – «Sirińkeniń bir tal shyrpysy» tutanǵanda, tarıhymyzdaǵy qara noqatty anyq kórdik, biraq «qara mysyq» - ımperıadan qalǵan úreı oıymyzdy áli kezip júr. «Ózendi keri aınalyp júgiretinimiz», baqytty «balalyq shaǵymyz» týraly qıaldaıtynymyz sondyqtan. «Aqqan juldyz» uǵymy qazaq úshin qaıta oralmas kúnder, ǵaıypqa sińý ekenin bilsek te, onymen jarysýǵa umtylatynymyz nelikten?
Tórtinshi shýmaq osy oılardyń jıyntyǵy – munyń bári óńimizde kórip júrgen tús dersiz – pozıtıvti, optımısik saryn boıyna jınaqtalǵan; aspannan jaýǵan aq qarǵa – shuǵylaly úmitke, armanǵa toly dúnıege qol sozý, erkindikke shúkirlik etý.
Sózimizdiń basynda aıtqan neni umyta almaı júrgenimizdi jyr sońynda aqyn qaıtadan eske túsiredi: biz umytýdyń sońynan qýyp baramyz. Neni umytqanymyzdy sońǵy eki tarmaqta qaıta ádipteıdi. Imperıanyń úreıli shaǵyn umyttyq pa, álde ózimizdiń jarqyn tarıhymyzdy – sózimizdi umyttyq pa? Birinshisin umytpaptyq, ekinshisin umytýdyń aldynda turmyz... Qazaq sóziniń (oıynyń, armanynyń dep túsinseńiz de bolady) shýaǵy sheńberdiń shegine jetpeı tur. Sondyqtan, serpilis, az-kem aıaldaý, jiti oılaný kerek. Umytatyn dúnıeni umytpaı, umytpaıtyn dúnıeni umytqanymyz qalaı?
Bul óleń týraly az-kem túısingenimiz. Mundaı óleńnen kóp dúnıeni tabýǵa bolady.
Erjan TÓLEÝBEK
SÓZ
Imperıadan qalǵan saraıdyń tóbesinde turǵan jalaý tynysh
Sezedi alystan daýyl kóterilgenin
Merekeden keıingi alań qańyrap bos tur
Tereńde júzgen adamnyń teńiz túbine túsken kóleńkesi sekildi
Shyrmaýyq gúldiń sabaǵynda damyldaǵan kúnder
Qaýashaǵyn túnde ashady
Ózendi keri boılap júgirgen balalyq shaǵym
Aqqan juldyzdarmen jarysyp barady
Sirińkeniń bir tal shrpysyn tutatqanda, Tarıh,
Aq qaǵazdyń betindegi qara noqat jarq ete qalady
İz ańdyǵan qara mysyq qarańǵyda únsiz tyń-tyńdaıdy
Túsimdi jumarlap, usaqtap jyrtyp
Aspanǵa shashyp jiberdim
Ómir boıy jatyqqan bir kúıdi aqyry shertip bolyp
Aqyrǵy ret shanaqty qaǵyp toqtaǵandaı
Sheksiz bıikten qapalaqtaǵan aq jońqa, aq qarǵa
alaqanymdy tostym
Sóz
Tabaqtyń sheńberin boılap júıitkigen quıyn
Umytýdyń sońynan qýyp barady
Sóz
Qarańǵyda az kidire turshy
Shýaǵyń sheńberdiń shegine jetsin.
Ardaq Nurǵazuly
