Kúni keshe ǵan Qazaqstannyń Túrkıadaǵy Elshiliginiń uıymdastyrýymen Keńes Odaǵynyń batyry, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń dańqty qolbasshysy, áskerı strateg jáne belgili jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń 111 jyldyǵyna oraı túrik ǵalymy Ashýr Ózdemirdiń «Túrkistannyń ot balasy Baýyrjan Momyshuly» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. İs-sharaǵa túrik zıaly qaýym ókilderi, qazaq jáne túrik stýdentter jáne BAQ ókilderi qatysty, – dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Jıynda sóz sóılegen Elshi Abzal Saparbekuly bıyl Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıy ekenin jáne elimizdiń egemendigin alǵash bolyp moıyndaǵan baýyrlas Túrkıanyń ornynyń erekshe ekenine nazar aýdardy. Osyǵan baılanysty Elshi Túrkıada kóptegen is-sharalardyń ótkizilgenin eske salyp, búgingi is-sharanyń da táýelsizdik mereıtoıyna jáne qazaqtyń birtýar batyry ári jazýshysy Baýyrjan Momyshulynyń rýhyna taǵzym jáne onyń  111 jyldyǵyna tartý ekenin atap ótti.

Saparbekuly mundaı is-sharalardyń mádenıet pen ádebıetti damytýda erekshe oryn alatynyn jáne eki el arasyndaǵy baýyrlastyqty odan ári damytatynyn aıtty.

Momyshulynyń batyrlyǵyna, sheber qolbasshylyǵyna toqtalǵan Elshi «Momyshuly Keńes odaǵy azamaty jáne Qyzyl armıa qolbasshysy. Degenmen de ol ómir boıy ulttyq bolmysyn saqtap, ulttyq rýhyn bıik kóterip ótken óz halqynyń bel balasy. Sondyqtan ol sol kezeńde jappaı qoldanylatyn –ov jurnaǵyn tegine almaı, uly sózin qoldanyp, «Momyshuly» tegin maqtanyshpen alyp júrgen naǵyz qaharman» dedi.

Elshiniń sózine qaraǵanda, Kóktúrikter kezinde Elteris Qutlyq qaǵan men Bilge Tuńǵıyqtyń ulttyq rýhty kótergenindeı, qazaq zıalylarynyń da ulttyq rýhty kóterýge qyzmet etkenin jáne Momyshulynyń osy qalamgerlerdiń aldyńǵy qatarynda bolǵanyn atap ótti.

İs-sharada sóz óılegen atalǵan shyǵarmanyń avtory belgili ǵalym, túrik tili men ádebıetiniń oqytýshysy jáne aýdarmashy Ashýr Ózdemir Túrkistannyń júregi bolyp tabylatyn Qazaqstan memleketiniń tarıhyna, onyń mádenıeti men ádebıetine toqtalyp ótip, Ál-Farabı, Ahmet Iassaýı, Abaı, Balasaǵun sıaqty uly danalardyń mekeninde dúnıege kelgen Baýyrjan Momyshulynyń kim bolǵany, onyń ómiri, soǵys kezindegi bastan keshirgen oqıǵalary men soǵystan keıingi jazýshy retindegi ómiri týraly keńinen baıandady.

Eske sala ketsek, Ashýr Ózdemirdiń qazaq tili men ádebıeti jáne mádenıetine baılanysty maqalalary ǵylymı jýrnaldar men baspasóz betterinde jarıalanyp turady. Sonymen qatar, Ózdemirdiń Abaı Qunanbaıuly, Álıhan Bókeıhanov, Turar Rysqulov, Sherhan Murtaza sıaqty belgili jazýshylardyń shyǵarmalary týraly zertep júrgen ǵalym jáne belgili qazaq jazýshylary men aqyndary A.Qunanbaıuly, A.Bókeı, M.Dýlatov, S.Kóbeıuly, S.Toraıǵyrov, Á.Kekilbaev, Sh.Murtaza jáne t.b  shyǵarmalaryn túrik tiline aýdaryp, túrik oqyrmandaryna qazaqtyń aqyn-jazýshylaryn tanytyp júrgen aýdarmashy ekenin atap ótý kerek.

İs-shara barysynda B.Momyshulynyń óz daýsymen túsirilgen qysqasha derekti fılm kórsetildi. Jınalǵan qaýym bul fılmnen tereń áser alyp, Momyshulyn odan ári tanı tústi.

Jıynda Ankaradaǵy bilim alyp júrgen doktorant Ǵaınolla Almatovtyń oryndaýynda qazaqtyń kúıi oryndaldy.

İs-shara sońynda Elshi Abzal Saparbekuly Túrkıada Qazaqtyń mádenıeti men salt-dástúrin tanytýda eren eńbek sińirip júrgen Malatıa qalalyq ákimshiliginiń keńesshisi Hamıt Ózpolat pen aqyn, jazýshy İLESAM basqarmasynyń múshesi Ilter Eshılaıdy «Qazaqstan halqy Assambleıasyna 25 jyl merekelik medaldarymen» marapattady. Sonymen qatar, Elshi «Túrkistannyń ot balasy Baýyrjan Momyshuly» kitabynyń avtory Ashýr Ózdemirge «Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıyna oraı basylǵan kúmis estelik monetany» syıǵa tartty.

Jıyn barysynda sóz alǵan aqyn, jazýshy İLESAM basqarmasynyń múshesi Ilter Eshılaı Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy, Túrki Keńesiniń Qurmetti Tóraǵasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa jáne Qazaqstannyń Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa Túrki álemi atynan júrek jardy alǵysyn bildirdi. «Qazaqstan men Túrkıanyń dostyǵy máńgi jasaı bersin!» dep sózin aıaqtady.

Jıyn jazýshy, aýdarmashy Ashýr Ózdemırdiń oqyrmandary úshin kitaptaryna qoltańba qoıý rásimimen aıaqtaldy.

Ashýr Ózdemirdiń «Túrkistannyń ot balasy Baýyrjan Momyshuly» atty kitap úsh bólimnen jáne sońǵy sózden turady. Birinshi bólimde Baýyrjan Momyshulynyń otbasy, balalyq shaǵy, mektep shaǵy men áskerlik ómiri, ásker sońyndaǵy ómiri, boıyndaǵy adamı qasıetteri týraly baıandalady.

Ekinshi bólimde Baýyrjan Momyshulynyń túıgen oı-pikirleri, qazaq ádebıeti týraly  kózqarastary jáne ádebı aýdarmalar men tilge jáne qazaq tarıhyna, otansúıgishtik jáne ultjandylyq, ana men otbasy týraly oı-pikirleri aıtylady. Sonymen qatar, bul bólimde komýnıstik partıa, komýnızm, Lenın men Stalın, Keńes odaǵy týraly batyrdyń oı-pikirlerine oryn berilgen.

Úshinshi bólimde ómiriniń ádebıetke baılanysty kózqarastary, jazǵan shyǵarmalary, áskerı shyǵarmalar, óleńderi, maqal-mátelder, jazǵan hattyr, maqalalary men gazetke shyqqan maqaqalary, áskerı  estelikteri, saıahattary, roman, oqıǵalar, áńgimeleri baıandalady.