«AMANAT» janyndaǵy baspasóz ortalyǵy partıanyń halyqpen keri baılanysynyń, partıalyqtardyń ashyqtyǵy men jarıalylyǵyn arttyryp, sondaı-aq BAQ-pen jumys isteýde jańa tásilderdi engizýdiń tıimdi quraldarynyń biri bolmaq.
– 1 naýryzda ótken kezekten tys Sıeze «AMANAT» Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev partıany jańǵyrtý, onyń ishinde saılaýshylarmen keri baılanysty kúsheıtýge jáne partıalyqtardyń qoǵammen ashyq jumys isteýin qamtamasyz etýge qatysty negizgi mindetterdi atap ótti. Saılaýaldy baǵdarlamanyń oryndalýy, depýtattyq fraksıanyń jumysy jáne partıalyq jobalardyń iske asyrylýy týraly jedel aqparat berý maqsatynda búgin kópfýnksıonaldy baspasóz ortalyǵy ashyldy. Bul – partıa qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý jolyndaǵy qadamdardyń biri, – dep atap ótti «AMANAT» partıasynyń Hatshysy Rınat Kertaev.
Sondaı-aq, baspasóz konferensıalary partıanyń áleýmettik jelidegi jeke paraqshalarynda onlaın rejimde kórsetiledi. Baspasóz ortalyǵy jýrnalıser men spıkerlerge yńǵaıly bolý úshin qajetti mýltımedıa jabdyǵymen jabdyqtalǵan. «AMANAT» partıasy janyndaǵy baspasóz ortalyǵynyń jetekshisi bolyp Qymbat Qalı taǵaıyndaldy.
– Baspasóz ortalyǵy partıanyń kún tártibindegi ózekti máseleler boıynsha aqparatty talqylaý jáne taratý ornyna aınalýy tıis. Dástúrli baspasóz konferensıalarynan bólek, iskerlik ári beıresmı jaǵdaıda túrli kezdesýler uıymdastyrý úshin dıalog alańyn usynamyz, – dedi Qymbat Qalı.
Baspasóz máslıhatynyń negizgi taqyryptary «AMANAT» partıasy depýtattyq fraksıasynyń zań shyǵarý bastamalary, qoǵamdyq keńester men Respýblıkalyq qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń qyzmeti, partıalyq jobalardy iske asyrý jáne saılaýaldy baǵdarlamany oryndaý bolady dep josparlanyp otyr.
