Altyn qanjar nemese Aıbergenovtiń bizge beımálim tarıhy

Dalanews 27 qań. 2017 14:26 756

Men jerge túsken jalǵyz dán


Japyraqtardan sóılegen…»


Tólegen Aıbergenov



 



 

Daryn ıesi, ásirese, aqyn týraly sóz qozǵaǵanda oqyrmandy qyzyqtyratyny — aqynǵa aqyndyq qasıettiń kimnen daryǵandyǵy… Al meniń ákem Tólegen Aıbergenovke aqyndyq qasıet — anasy Jibekten, tanymdylyǵy, kóregendigi, alysty boljaı alatyndyǵy ákesi Aıbergennen daryǵan bolýy kerek. Tólegen Aıbergenov týraly az jazylǵan joq. Biraq kóp deýge de bolmas. Keıbir ádebıet janashyrlarynyń maqalalary, tustastarynyń estelikteri, aqyn-jazýshylardyń eńbekterinde aty atalyp, ózindik daýysy bar, aryndy aqyn ekeni moıyndalǵanymen, onyń búkil shyǵarmashylyǵy jan-jaqty taldanyp, jete rettelgen joq. Bul maqala — sol keler kúnder enshisine júktelgen istiń bastamasy ǵana.



[caption id="attachment_23154" align="alignright" width="204"] Saltanat Aıbergenova[/caption]









Maqala avtory: Saltanat Aıbergenova

Sóz basyn ájemnen bastaǵandy jón kórip otyrmyn, sebebin oqyrman oqı kele túsinedi dep senemin. Tólegen Aıbergenovtiń anasy – Jibek Qonarbaıqyzy. Mekeni — Aqtóbe oblysy, Tabyn aýdany. Rýy — Ysyq — Ájimbet — Shona. Kelin bolyp túsken jeri — Tabyn — Báıbishe — Besbolat, sonyń ishinde — Tileýi. Kózderi kúlimdep turatyn, sopaq júzdi, buıra shashty, qara tory kisi eken.

Ájem jelkildep jańa  ósip kele jatqan kezinde ákesi qaıtys bolady da, tórt bala jetim qalady. Úlkeni — Jibek, inisi — Qudaıbergen jáne eki sińlisi bar. Ol kezde jesir áıeldiń kúni kún be, sheshesi baıǵus kisi esiginde, Qaraǵul degen aýqatty jamaǵaıynyna jaldanyp jumys istep júredi. Sol úıdiń otymen kirip, kúlimen shyǵady, sondaǵy oıy — balalaryn ashtan qaldyrmaı, aman saqtap ósirý. Keıde kómek bersin dep Jibek ájemdi de erte ketedi eken. Aýqatty adamdar bolǵan soń, úıinen qonaq úzilmeıdi ǵoı, kúnde ne kúnara mal soıylady, maldyń ishek-qarny, árıne, ájemderdiń úlesine tıedi. Sondyqtan da bolar, ájem ishek-qaryn tazalaǵanda, jún ıirgende aldyna jan salmaıdy, óıtkeni baıdyń úıi kúzem alsa, jún beredi, qysqasy, solarǵa súıenip kún keshedi. Ózderinde de birer qara bolady, sonyń jalyna  jarmasyp, qıyn kúnderge jaratamyz dep aıyrylmaıdy, sonda da shıetteı bala-shaǵa bolǵan soń, qalaı kóbeısin, ósimin aldyn ala jep qoıady eken.

Ájemdi enesi baýyryna basqandyqtan, anasy atyn atamaı, «Erkejan» deıdi eken. Birde sheshesi esikten kire: «Erkejan, atańdardyń úıine qonaq kelip qaldy, saǵan shaı quıyp bersin dep jatyr, ústińe durys kıimińdi kıip bara ǵoı», — deıdi. «Atań» dep otyrǵany – ózi jaldanyp otyrǵan úıdiń otaǵasy Qaraǵul. Jibek ájemde qaıbir jóndi kıim bola qoısyn, sol baıdyń qyzy turmysqa shyqqanda birsypyra kıim berip, «baıytyp» ketkeni bolmasa. Solardy kıip, shashyn túzep shyqqanda, ózi de boıshań bolǵandyqtan ba, jasy nebári on altyda bolsa da eresekteı kórinedi. Qonaqtar otyrǵan bólmege kirip, dastarqannyń aıaq jaǵyna otyryp, syzylyp shaı quıady. Qymyzǵa bórte toıyp, jantaıyp jatqan kisiler óz betterinshe áńgime-dúken quryp otyr. Ájem áńgime ne jaıynda ekenine mán de bermeıdi. Osy dastarqan onyń bolashaq taǵdyryn sheshetininen múldem beıhabar bolatyn. Sóıtse, bári de aldyn ala josparlanǵan dúnıe eken. Jibek ájem shaı quıýǵa tekke shaqyrylmaǵan. Qyryq segiz jastaǵy Ótepbergen degen baı Qaraǵuldyń úıine, ony naǵashysynyń asyna shaqyrý úshin at basyn tiregen eken. Áńgimelese kele Ótepbergen qyzy Qatshanyń boı jetip, aıttyryp  kelýge qudalary da asyqtyryp otyrǵanyn, biraq bul kiside shyr eter orynbasar bolmaǵan soń, olar da bata almaı otyrǵandyǵy, urpaqsyz qalaıyn dep turǵany jaıynda aıtyp, aýyr bir kúrsinip alady. Qaraǵul týysyna jany ashyp, osynda qyzmetshi bolyp isteıtin  jesirdiń boıjetip kele jatqan óte ıbaly, aqyldy qyzy bar ekenin aıtyp, kórsetpekshi maqsatpen Jibek ájemdi shaı quıýǵa shaqyrǵan eken. Osy dastarqan basynda, ájemniń taǵdyry etpisirim sátte sheshiledi. Oılamaǵan jerden bastalǵan bul áńgime qyzdyń asyl qıaly, talap-talantyna birden balta shabatynyn ol kezde kim bilgen? Araǵa kóp ýaqyt salmaı Ótepbergenniń týystary «Qalyńsyz qyz bolmaıdy» dep, bir qyzǵa laıyq qalyń maldy Qaraǵulǵa berip, qaıta-qaıta áýre bolyp, bir jumysty eki etip júrmeý úshin, Jibek ájemdi ózderimen birge ala ketedi. Sheshesiniń jylaǵanyna da, ájemniń qarsylyǵyna da eshkim qaramaıdy. Osylaı on alty jastaǵy Jibekti aýyldyń aqsaqaldary perzent úshin qyryq segiz jastaǵy Ótepbergenge berip jiberedi…

Ótepbergen óte baı kisi eken. Ózi shamalas áıeli, boı jetip qalǵan Qatsha degen qyzy bolady. Jibek ájemdi alyp barsa, aýyldyń aqsaqaldarynyń bári kórshi aýylda qaıtys bolǵan bir aǵaıyndy jerleýge ketip qalǵan eken. Sol sebepti qaıtqan kisiniń jetisin berip kelgenshe Jibek ájemniń beti ashylmaı jeti kún shymyldyqta otyryp qalady. Jas bolǵandyqtan ba, ájem bara sala kótermeıdi. Bedeý me dep qyryn qaraǵan eldiń qabaǵynan ba, joq álde, týa bitken namysshyldyǵynan ba, ózi bala bola tura qudaıdan jatsa-tursa bala suraı beredi eken. Bóten el, bóten jer… Jylaıyn dese aınalasyndaǵy adamdardan qysylady, sondyqtan ájem ózine enshilegen básiresi — Astaýbas túıesin jetelep, aýyldan alys shyǵyp, daýysy estilmeıdi-aý deıtindeı  jerge jetkende, elin, jerin, anasyn, baýyrlaryn saǵynyp shyǵarǵan óleńderin aıtady eken. Básiresin jatsa–tursa qyzǵyshtaı qoryp, túıekeshterge de bıletpeı, ózi kútedi. Kókiregindegi búkil syryn, nazyn tyńdaıtyn sol túıe ǵana. Bir kúni  Astaýbasty  bireý sheship alyp jetektep keteıin dep jatyr eken, ájem kórip qalady da, aıqaı salyp úıge kiredi. «Astaýbasty bireý urlap bara jatyr, áketip bara jatyr», — deıdi. El dúrligip, jańaǵy nardy jetektep bara jatqan adamdy ustap alady. Sóıtse ol ájemniń týǵan inisi Qudaıbergen bolyp shyǵady. Úsh-tórt jyl kórmegen soń qarańǵyda tanymaı qalypty. Biraq inisiniń isine namystanǵannan araǵa túse almaıdy. Óz baýyry ekenin de eshkimge aıtpaıdy. Artynsha artynyp-tartynyp ájemdi izdep anasy da kelip qalady. Mán-jaıdy anasynan estıdi, sóıtse úlkender oınap: «Seniń apańdy baı qalyń malsyz alyp ketken, senderge eshteńe bermedi, saǵan tıisti Astaýbas nar bar, sony jeliden sheship alyp jetekte de ket» — dep túrtkilese, balamysyń degen, sol sózge erip istep júrgen sharýasy eken. Biraq bul týraly eshkimge aýyzdaryn ashpaıdy. Sodan keıin ájem sheshesin de, baýyrlaryn da ómiriniń sońyna deıin kórmepti.

Alla jar bolyp, pirler qoldap, arada úsh-tórt jyl ótkende Jibek bala kóteredi. Aıy-kúni jetip bosanar shaqta ájem qatty qınalyp, úsh kún boıy tolǵatady, biraq bala dúnıege kele qoımaıdy. Emshiler de, táýipter de — bári ájemniń qasynda bolady. Emshiler ájemdi arqanǵa da asady, myltyq ta atylady, dańǵyra da qaqqan bolady… Áıteýir tórtinshi táýlikke aınalǵanda, tań saz bere bastaǵan kezde, shashy mańdaıyna túsken óli qyz tabady. Kúshi ketip tósekte ábden qansyrap jatqanda beıpil aýyz bir abysyny kelip: «Oıbaı, baıyna shekesi torsyqtaı ul taýyp bergendeı seniki ne jatys, senen basqa áıel bala tappap pa, onyń ústine, jurttyń bárin dámelendirip óli qyz tapqanyńdy aıtsaıshy sen toqaldyń, tur ornyńnan shánımeı», — deıdi. Sol-aq eken yza kernegen ájem ornynan turady. Zaryǵyp kórgen balasy, ol da jaryq kún kóre almady — ózegin órtegen kúıikten be, jany qatty qınalǵandyqtan ba, jańaǵy áıeldiń sózin kótere almaı, belin tas qylyp túıedi de, úıden shyǵa bir izge túsip alyp, Aqtóbeniń qaqaǵan sýyǵynda basy aýǵan jaqqa qaraı kóziniń jasy monshaqtap otyryp kete barady. Qaıda, kimge ketip bara jatyr — ony ózi de bilmeıdi. Tórkindi joǵaltqaly qashan? Qolynan keletini – olardy joqtaý ǵana. Úskirgen aıazdy bylaı qoıǵanda, jańa bosanǵan áıel ǵoı, aıaǵyndaǵy ámirken etigi qanǵa tolyp, muz bolyp qatyp qalady. Esi de kiresili-shyǵasyly. Bárinen de zil qara tas syndy qaıǵy ájemniń boıyn bılep, mıyn shyrmap alsa kerek, ol birese jas ul balany jetelep: «Ákeńe júgirip baryp moınynan qushaqta» — dese, birese jańa túsken kelinshek bolyp: «Oıbaı, masqara, betim ashyq otyra berippin ǵoı», — dep uıalǵandaı bolady, birese baýyrlarynyń ortasynda óziniń ishte buǵyp jatqan syryn aqtaryp otyrǵandaı bolady. Osylaı boıyn sandyraq bılep, ábden qansyrap, qulaýǵa shaq qalǵan kezde, artynan izdeýshiler qýyp jetip taýyp alady. Aıaǵyndaǵy etigi ózine shaqtap tigilgen áp-ádemi, kezinde shaly bir etikshige qystyq soǵymyn berip tiktirtken eken, sol etigi aıazdan muz bolyp qatyp qalǵandyqtan sheship alý múmkin bolmaıdy, sonda ájem: «Aıaǵymdy kesseńder kesińder, etigimdi kespeńdershi», — dep jylaıdy eken. Osy oqıǵadan soń, ájemniń baqaıshaqtary úsip ketip, túsip qalady. Aýyl emshileri ony qaraýǵa kirisip, em-domdaryn istep jatady. Jas adamnyń tyńdyǵy bolýy kerek, bas-aıaǵy bes-alty kúnde esin jıyp, bir aıdan soń ózine-ózi keledi. Kún — sáske tús, irgege kishkene shýaq tústi, men endi myna dúnıeni óz kózimmen kóreıinshi degendeı, irgedegi oraýly týlaqqa otyra ketedi. Esiktiń aldynda oınap júrgen aýyldyń jas balalarynyń oıynyn, aıtqan sózderin qyzyqtap otyrsa, baıaǵy abysyny keledi de: «Áı, balalar-aı, ana bizdiń úıdiń qasyna baryp oınańdar, bul jerde ne bar senderge?» dep úıine qaraı olardy yǵystyra beredi. İshinde bir qara domalaq bala ájemniń aınalasynda shaýyp oınap, ana áıeldiń aıtqanyna kónbese kerek, ashýly áıel balany ustap alyp, aıamaı sabaıdy. Arasha túsýge ájemde hal joq. Balanyń shyńǵyryp jylaǵan daýysyn esitip, úıden báıbishe shyǵady. Sonda jańaǵy áıel oǵan shaǵynyp: «Júgermektiń toqaldy aınalýyn qara. Al mynaý nege súıretilip shyqty dep edim, tula boıyndaǵy bálesin balalarǵa aýdarmaqshy eken ǵoı, qarashy óziniń súlderin», — deıdi. Báıbishe ol áıelge toqtam aıtyp jatady… Ol áıelmen tildesýge, jaýap qaıtarýǵa da ál kerek. Ájem betine bir qaraıdy da, ishinen tynyp aýyr bir kúrsinedi.

«Kún jamany ketedi, adam jamany qalady» degendeı, qys ta óte shyǵady. Artynsha kóktem kelip, jer býsanyp, jaz jaılaýǵa kóshkende, Jibek ájem de qatarǵa qosylyp ketedi. Ómir bir qalypta tura bersin be?! Baıaǵy kún de umytyla bastaıdy. Endi kelesi qys qamyna jan-jaqty daıyndyqqa ájem de jantalasa kirisedi. Qurt, maı, jent, irimshikterin daıyndaıdy. Qazaqtyń údere kóshýi bar emes pe? Sol kezdiń qarbalasynan ba nemese yńǵaısyz tıelgendikten be, irkit artqan túıeniń júrisiniń nasharlyǵynan ba, áıteýir buzaý terisinen jasalǵan mestegi sap-sary irkit jerge salp etip, qaq ortasynan aıyrylady. İshindegisi aınalaǵa aqtaryla qalady. Itterdiń ańdyǵany da sol, tus-tustan qara tóbet, kóktóbet, baıtóbetter jarysa kelip, irkitti qyzǵanyp, bir-birine yryldap, jalaýǵa kirisedi. Ne isterin bilmeı turǵan ájemniń oıyna óz nesibesin alyp qalý túsedi de, qolynda daıar ydysy da joq, jata qalyp ıt áli tıe qoımady-aý degen jerden jalaı bastaıdy. Sonda ol qylyǵyn kórip turǵan bir qaınysynyń: «Tfý, báleket, nesibeń ıttiń yrysynan da kúshti eken. Urpaǵyń ıtshe shubyryp, nesibeń bul dúnıede kem bolmas» degenin ájem óziniń kelini — meniń anama aıtyp bergen eken. Araǵa eki jyl salyp ájem taǵy da júkti bolyp, qyz bosanady. Ótepbergen qýanyp, shildehana jasaıdy, biraq ózi artynsha naýqastanyp qalady da, dúnıe salady. Qyzy da otyrýǵa endi jaraı bergen kezde qaıtys bolyp ketedi. Ájem jıyrma bir jasynda qyzynan da, kúıeýinen de aırylyp, jesir qalady. Qara kıip, ekeýin birge joqtap, eki jyl otyrady. Ótepbergen atadan qalǵan dúnıe de kóp, mal da kóp, osy en dúnıeniń bári shetke ketpeý úshin, ári jesirin qańǵyrtpaǵan qazaq emes pe, ájem Jibekti ámeńgerlik saltymen Ótepbergen atanyń inisi Ótegen óziniń balasy Abdýllaǵa qosady. Abdýlla óte jýas jan bolady, biraq áıeli — tórkini myqty, bar jerdiń qyzy, minezi de shálkesteý. Kelin bolyp túskende aıaǵyna altynmen zerlengen kálósh–mási kıip kelgeni jaıly búkil el shýlap aıtyp otyrady eken. Qaı zamanda báıbishe toqaldy jaqtyra qoıǵan, kúndesi ájemdi otyrsa opaq, tursa sopaq etip, qyzǵanshaqtyq kórsetip, oraıy kelse, shashyn julyp, kún kórsetpeıdi. Ájem ul tabady, biraq bala alty aılyq bolǵan kezde naýqastanyp, qaıtys bolady. Sol balanyń qazasyna jınalǵan aǵaıyn: «Jesirdi sabaý úshin, jylatý úshin ala ma eken, nege toqaldy qorlaısyńdar? Ótepbergenniń talaı jaqsylyǵyn kórip, kóbimiz sonyń arqasynda kún keshpep pe edik?! Eger shańyraqty qımasańdar, jesirdi áıelderińmen kelisip alyńdar, nemese bul áıeldiń de tórkini bar, sybaǵasyn bólip berip, elin taýyp qosyńdar», — dep jınalǵan el máseleni tike qoıady. Sodan bastap Jibek ájemniń basyn bosatyp, maldy, dúnıeni tárekege salady. Táreke degen — búkil maldy jetige bólip, ata-ataǵa, týystaryna berý eken. Sol jeti bóliktiń bir bóligi ájeme tıesili bolady. Tárekeden eki kele túıe, bir úıir jylqy, úsh otar qoı-eshki, úı jıhazy, altyny bar, kúmisi bar, biraz áshekeılik zattar, úıdiń dáskeni ájemniń  enshisine tıedi. Sol tárekede Ótepbergen atanyń nemere inisi Túkti men áıeli ekeýi: «Jesirimizdi jibermeımiz, alamyz» — dep, elden bata suraıdy. Aýyl aqsaqaldary batalaryn berip, ájemdi Túktige qosady. Báıbishe men ájem óte tatý turady.  Túkti úlken uly Álnıazdy enshilep ájemniń qolyna beredi. Ájem sol balanyń qalyń malyn ózi berip, Aqkenje degen kelin alady. Túktiden ájem alty qursaq kóteredi, biraq Maqpalsha, Balqıa degen eki qyz ǵana tiri qalady, qalǵandary shetineıdi.

Bir kúni ájem bosanyp otyrǵanda, Túkti atamyzdyń óz úıine  qonaq kelip qalady, sony jaıǵaǵannan soń atamyz  oıynda eshteńe joq ájemnen habar alýǵa keledi. Ájem atamdy jeıtin bir nárse ala keler dep dámetedi, al ol kisi qur qol keledi. Sóıtse, ájem ertesine mazasyzdanyp, kókiregi isip aýyryp qalady. Túkti atamyzdyń báıbishesi ony estip: «Oı, mıym qursyn, qonaqpen abyr-sabyr bolyp júrgende, umytyp ketippin ǵoı» — dep, aıybyna tez bir qoıdy aldyryp soıǵyzyp, pisirip jiberip, ájeme: «Jas sorpa ish, sóıtip, myna yrymdy iste, «sen dámetpe, men de dámetpeımin» dep, bizdiń tabaldyryqqa úsh ret, kókiregińe úsh ret uryp qoı» — deıdi.

Báıbisheden — úsh ul, eki qyz, Jibekten — Maqpalsha, Balqıa degen eki qyz ósip kele jatady. Biraq bul beıbit ómir de kópke barmaıdy, ókimet halyqtyń malyn tartyp alyp, elde qýǵyn-súrgin, kolhozdastyrý naýqany bastalady. Saıasattan beıhabar, bar baılyǵy mal ǵana bolǵan qazaq sol malyn aman saqtap qalý úshin jan-jaqqa bosyp, bet-betine bytyraıdy. Túkti elden burynyraq Besqalaǵa qaraı kóship ketken aǵasy Aıbergendi izdeýge bel býady, óıtkeni uzyn qulaqtan: «Ol jaqta Aıbergen úlken bastyq, bir aýyl jurt betine qarap otyr eken» degendi estıdi. Sol Aıbergendi mańaılasaq, jaman bolmaspyz degen oımen Túkti týǵan-týysqany, bala-shaǵasy, mal-jandary bar, qysqasy, taıly tuıaǵymen jolǵa shyǵady. Ol topqa basqalar da qosylady. Eldiń dástúri boıynsha mal jaıylymy suıyla bastasa boldy, kóshý bastalady… Biraq bul kósh — basqa kóshten ózgeshe, jer aýa kóshý edi. Barlyq adamnyń kóńili qobaljýly, artta qalyp bara jatqan elge, atamekenge degen qımastyq, kezek-kezek qosh aıtysý, kim ne dep jatyr deıtin bir jan joq, áıteýir, árkim óz bilgenin aıtyp, teńselip kóship ketip bara jatady. Qalyp bara jatqan jerdiń ár shóbi, qyraty, beli, oı-shuńqyry eske tússe, sony óleńge qosady. Sol kezden ájemniń esinde qalǵan shýmaq:

«Qonystan aýa kóshtik sarylyp-aı,

Artyma qaraı-qaraı zaryǵyp-aı.

Kózime bir kórinseń týǵan jerim,

Júregim keter me eken jarylyp-aı?!»

Jolda kósh demalysqa toqtap, azamattar ákelip mal soıady, áıelder jaǵy et pisiredi, meniki-seniki joq, barlyǵy bala-shaǵasymen otyryp, tamaqtanady.

Jol-jónekeıgi jańalyqtar: pálenshe qaıtys bolypty… túgenshe bosanypty… Jańa týǵan balanyń atyn Kósherǵalı, Kósherbaı t.b. dep kóshke baılanysty qoıyp jatady. Bosanǵan áıeldiń jaǵdaıyn jasaý eshkimniń oıyna da kelmeıdi. Jolda bireýler bala ústinde qaıtys bolady  nemese jańa týǵan náreste shetinep jatady. Topyraq osy jerden buıyrdy dep, ony da qudaıdyń ámiri etip qabyldap, «Kóppen kórgen uly toı», — dep, alǵa qaraı jyljyp otyrady. Sol kezderde ájemniń qyzdarynyń úlkeni — on, kishisi  úsh jas shamasynda eken. Birneshe kún jol azabyn tartady. Ol kezde ár kósh artyna, aldyna joryqshylar jiberip otyrady. Bular bir kisini ury eken dep aldaǵy ketip bara jatqan kóshtiń joryqshysyn ustap alady. Mán-jaıdy túsingennen keıin, qol-aıaǵyn sheship bosatady, ol kisi bularǵa: «Senderdiń bulaı júrýlerińe bolmaıdy, qoldaryńda qarýlaryń da joq, oılamaǵan jerden úkimet ustap alýy múmkin, odan da eki kúndik jerde adaılar ketip bara jatyr, sol topqa qosylyńdar. Olarǵa sender qýyp jetkenshe júristerin baıaýlatsyn dep habar aıtý úshin, aralaryńnan bireý maǵan ilesý kerek», — deıdi. Joryqshymen birge ketýge Túkti kelisedi. Atpen shapqanda kókiregine sýyq tımes úshin keýdesin qaıyspen orap alady. Burynǵy kórgen azap — azap pa, kóresini endi kóredi… Eki kúndik jolda ketip bara jatqan adaılardyń kóshine jetý úshin, esh jerde toqtamaı júre berýge týra keledi. Endi jettik–aý degen kezde, qýanyp ta úlgermeıdi, bulardy biraz ýaqyt kútip qalǵan adaılar ári qaraı júrip ketedi. Sondaǵy Qyryqmyltyq adaılarǵa jetemiz dep kórgen azabyn ájem aıtyp taýysa almaı otyrady eken.

Kósh shapqynshylyqqa da ushyraıdy. Jaý ma, qaraqshy ma, joq álde, ókimet adamdary ma túsinip jatqan eshkim joq. Áıteýir tutqıyldan tap berip, ózderin uryp–soǵyp, maldaryn aıdap áketip jatady. Osy kezde ájemder de biraz malynan aıyrylady. Ony oılaýǵa shama joq, árkim bala–shaǵasy men qara bastaryn aman alyp qalýdyń jolyn izdeıdi. Osyndaı alasapyranda Túkti ata aýyryp qalady da, báıbishesi men balalary kóshten qalyp kidire turýǵa týra keledi. Sol kezde Túkti ata ájeme: «Sen qyzdaryńdy alyp kóshten qalmaı kete ber, Múmkindik bolsa, Aıbergendi taýyp al da, sonyń elinde qonystan. Ol kisi – seniń shalyń, bizdiń aǵamyz Ótepbergenniń eń jaqyn inisi, amandyq bolsa, ózim taýyp alamyn», — deıdi. Ájeme kóshten qalmaı, ere berýge týra keledi.  Endigi azap — Ámýdarıadan ótý bolady. Adamnan aıla taýsylǵan ba, myqty bolý úshin attyń qyly qosylyp esilgen arqandy úlken terekke baılap, ortasyn sýǵa tastap, ekinshi shetin attyń jalyna baılap, júzý biletin er adam sol jylqyǵa jarmasyp, darıanyń arǵy betine ótedi. Ondaǵy maqsat — sýdyń taıazdyǵy qandaı ekenin shamalaý bolsa, sonda júzip bara jatqan adamnyń basy birde kórinip, birde kórinbeı qalady. Ana adam darıanyń arǵy jaǵyna ótkende, arqandy qaıtadan úlken aǵashqa baılap belgi beredi. Artynsha myqtylaý degen eki jigit sol arqandy boılap júzip otyryp qarsy betke ótedi. Sonymen, myna bette — eki–úsh jigit, ana bette eki-úsh jigit arqannyń úzilip ketpeýin qadaǵalaıdy. Qalǵandary sýdaǵy arqandy boılaı otyryp, ekinshi arqandy aldymen — úlken maldarǵa, sosyn ony tizbekteı otyryp kishi maldarǵa baılap, ara-arasyna arqandy adamdardyń beline baılap, balalardy, kempirlerdi, aǵashtan saly jasap, soǵan otyrǵyzyp, darıadan ótken eken. Ájemder munda da biraz maldarynan aıyrylyp, áıteýir ózderi aman-esen qalady. Surastyra kele Aıbergendi de tabady. Aıbergen ata, shynymen de, bir aýyl eldi basqaryp otyrǵan, ózi isker, esepke de, sharýaǵa da óte júırik, aýa raıyna deıin aldyn ala boljap aıta alatyn adam eken. Sol aýyldaǵy barlyq qoımanyń qulpy — qolynda, sondyqtan atyn ataı almaıtyn kelinderi «segiz qulyp» dep ataıdy eken. Ájem eki qyzymen Aıbergen atanyń aýylyna kelip qonystanady.

Túkti ata aýrýdan basyn kótergen soń, inisi Saǵıdy taýyp alady da, darıadan ótpeı, Hojelide qalady. Biraq kóp ótpeı Túkti ata men báıbishesi dúnıe salyp, «Balalary Aqtóbede tynyshtyq ómir ornapty, burynǵydan ómir jaqsarypty» degendi estip, qaıta atamekenge ketýge bel baılaıdy. Elderine qaıtyp kelgende, olardy «kýlak» atandyryp, Jambyl qalasyna jer aýdaryp jiberedi. Ájem eki qyzymen Qońyratta qalady. Al Aıbergen ata asharshylyq kezde aldy otyzǵa kelgen, arty on altydaǵy bes balasynan aıyrylyp, qolynda jalǵyz qyzy Úmit qana qalady. Artynda urpaq joq. Aıbergen atanyń anasy bes nemeresin joqtaı berem dep soqyr bolyp qalady. Ájem Jibektiń de kóziniń aldy munarlanyp, nashar kóre bastaıdy. Sol kezde ájemdi Jámshe degen áıel «Yrza Ishan» degen jerdegi bir kóripkel táýipke alyp barady. Bular esikten kire bere táýip birden: «Myna kelinshektiń eshqandaı aýrýy joq kózi sheldene bastaǵan, biraq bir bala tapsa, bári ornyna keledi» — deıdi. Al kóziniń tumandanýy ájemniń janyna qatty bata bastaıdy, bara-bara aıaǵynyń astyndaǵy joldy kórý de qıynǵa soǵady. Ájem ne isterin bilmeıdi. Osy kezde taǵdyrdyń isi bolar, Aıbergen ata tús kóredi. Túsinde bir adam: «Aıbergen, seniń qasyńa kelip qonǵan kúńniń qaltasynda altyn qanjar bar, sony nege almaısyń?» — deıdi. Túsin qaryndasy Teńgege jorytady. Teńge: «Bul tús emes, bul – aıan, sen Jibekti al, áli jas qoı, bir ul taýyp berer» — deıdi. Sóıtip, ájemdi shaqyryp alyp, úsheýara otyryp kelisedi. Aıbergen ata ájeme: «Elge qazirshe jarıalamaı qoıa turaıyq, bir jaǵy báıbishe ne deıdi, eger shynymen de bala kóterip jatsań, toı qylyp nekemizdi qıamyz, al ekiqabat bolmasań, atymyzdy bylǵamaı-aq qoıaıyq» — deıdi. Ájem buǵan qarsy bolmaıdy, bir jaǵy táýiptiń sózi de esinde… Araǵa eki-úsh aı salyp, ájem júkti bolady. Endigi qıyndyq – báıbisheniń kelisimin alý. Bul jaǵdaıdy qalaı túsindirýdi qaıtadan Teńgemen aqyldasady. Áýeli: «Úılendik demeı, úılensek dep aıtý kerek» — dep kelisedi, Áńgimeniń basyn Aıbergen tús kórýden bastaıdy. Túsinde ne aıan bergenin aıtady. Jibekke úılený kerek ekendigin aıtqanda, báıbishe birden qarsy shaǵydy: «Úılenseń, jastaýyna úılen, ózim de osyny aıta almaı júrgen edim — erteńgi kúni bizdiń izimizdi basar, myna úıdiń ıesi boltyndaı tuıaq kerek qoı. Seniń aıtyp otyrǵan jesiriń otyzdyń ortasyna kelgen áıel,  bala taba qoıa ma, bosqa ómiriń ótip ketedi» deıdi. Sol kezde shaly aǵynan jarylyp, barlyq shyndyqty aıtady. Báıbisheniń aty — Aısulý, óte aqyldy, parasatty, baısaldy, aqpeıil adam bolǵan eken. Mán-jaıdy bilgennen soń Aısulý: «Onda neden jasqanamyz? Qasyma kóshirip ákel. Shynynda da qudaı berip jatsa, balany ózim baýyryma basamyn, oǵan emizdirmeımin» — dep tikeleı sharýaǵa kirisip ketedi. Sol kúnnen bastap ekiqabat Jibek ájemdi qasyna aldyryp, qyzǵyshtaı qoryp, jaqsy qarap, ne dámdi bolsa, sony aýzyna salyp, óziniń úlken kelinindeı kútedi. «Biraq balany emizbesten meniń baýyryma salsyn» degen talap qoıady. Aıbergen elge jarıalap, ájemdi toı berip alady. Aı-kúni jetip, dúnıege ul keledi. Atyn Tólegen qoıady. Báıbishe bala týyla salysymen, anasynyń ýyzyn da emizdirmeı baýyryna basady. Balany eshkiniń sútimen asyraýǵa týra keledi. Ózi baǵady, Jibek ájemmen ekeýi bir adamnyń áıeli bolsa da, burynǵy joldy saqtap, bir-birimen abysyn retinde qarym-qatynas jasaıdy. Aıbergenniń anasy nemereleri shetinen qaıtys bolǵan kezde, sýqarańǵy bolyp qalǵan eken. Sol kisi kishi kelinin úlken kelini joqta shaqyryp alyp: «Balam, sen myna náresteni ýyzǵa toıdyrmasań bolmaıdy, Aısulýdyń emizbe degenine qaramaı, jasyryp, ol joqta emizip, ýyzǵa, tym bolmasa, úsh-tórt ret toıǵyzyp qoı» — deıdi. Jibek ájeme de keregi — sol, biraq Aısulýmen aradaǵy syılastyq buzylmaý úshin muny ashyp aıta almaıdy eken. Endi ańdyǵany — balanyń ońasha qalýy bolady. Qalaı bala ońasha qaldy boldy, ala salady da, emizedi. Sol kezde sábıdiń mańdaıynan shyp–shyp ter shyǵady eken. Birde sóıtip, jasyrynyp emizip jatqanynda syrttan Aısulýdyń daýysyn estip, shoshyp ketip, balany qalaı sylq etkizip tastaı salǵanyn ózi de bilmeı qalady. Bala shyńǵyryp jylap qalady. Bir jerin aýyrtyp aldym ba degen oı kópke deıin ájeme maza bermeıdi…

Sóıtip, bir úlken bosaǵanyń tileýimen dúnıege kelgen bala meniń ákem — Tólegen bolatyn.

derekkóz: Aqtóbe gazeti




Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar