Saltanatty sharaǵa oblys ákimi Amandyq Batalov, Parlament Májilisiniń depýtaty, qoǵam qaıratkeri Qýanysh Sultanov, tarıhshy ǵalymdar, qalamgerler, aýdan jurtshylyǵy qatysty, - dep habarlaıdy Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.
Jınalǵan kópshilikke quttyqtaý sóz arnaǵan oblys ákimi A. Batalov:
- Orbulaq shaıqasy – qazaq halqynyń azattyq jolyndaǵy tarıhı oqıǵalarynyń biri. Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Orbulaq pen Ańyraqaıdaǵy tarıhı mańyzdy jeńister Azattyqtyń aq týy astynda jelbiredi», - dep, tarıh tolqynyndaǵy erlikke toly uly oqıǵalardy dáripteýge erekshe mán bergen bolatyn.
Memleket basshysynyń jaqynda jaryq kórgen «Uly Dalanyń jeti qyry» atty maqalasy da bizdiń ulttyq tarıhymyzǵa tereń úńilýge, halqymyzdyń ótkenine, búgini men bolashaǵyna zor qurmetpen qaraýǵa úndeıdi
Orbulaq tarıhy – sol Uly Dala tarıhynyń bir paraǵy, - dep atap ótti. 1993 jyldan bergi Orbulaq shaıqasynyń zerttelýi men ony nasıhattaýǵa arnalǵan sharalardyń bir parasyna toqtala kele, qazirgi ashylyp otyrǵan memorıaldyq keshen sol irgeli isterdiń jemisi ekenin aıtty.
Oblys basshysy óz sózinde keshenniń avtorlaryna - Ǵazız Eshkenovke, Aıdar Jamhanǵa, Aıdyn Jaılaýbaevqa kópshiliktiń atynan alǵys aıta otyryp, Qurmet gramotasy men Alǵys hattaryn tabystady.
Munan soń Parlament Májilisiniń depýtaty Qýanysh Sultanov, jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Beksultan Nurjekeev, jastar atynan Ernar Erǵalı sóz alyp, tarıhı oqıǵanyń mańyzy, onyń búgingi kúnge berer tálim-tárbıesi týraly sóz qozǵady.
Memorıaldy keshenniń shymyldyǵy ashylyp, shashý shashyldy, jıyn án-jyrmen órnekteldi.
Orbulaq shaıqasynyń 375 jyldyǵyna arnalǵan shara aýdandyq Mádenıet úıinde ǵylymı-praktıkalyq konferensıamen jalǵasty.
Onda Talas Omarbekov, Bereket Káribaev, Nábıjan Muhamethanuly syndy tarıhshy ǵalymdar baıandama jasap, shaıqastaǵy áskerı ádis-tásilder, oǵan qatysqan batyrlar týraly tarıhı derekterdi molynan sóıletti.
Jalpy, «Uly jebe» memorıaldyq kesheni negizinen aq mármár men granıtten daıyndaldy. Jobanyń quny 278,6 mln. teńgeni quraıdy. Qurylysyn júrgizgen merdiger uıym – «Kagan Engineering» JSHS.
Memorıaldy keshenniń sýretshileri - Ǵazız Eshkenov pen Aıdar Jamhan, músinshi arhıtektory - Aıdyn Jaılaýbaev.
Memorıaldyq keshendi tulparly batyrlar beınelengen barelef pen joǵaryǵa tik shanshylǵan jebe men qalqan qurap tur.
Dalanews.kz anyqtamasy:
"Orbulaq shaıqasy – qazaq halqynyń Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy azattyq soǵysyndaǵy alǵashqy betburysty oqıǵa.
Bul soǵys 1643 jyldyń jazynda qazaq qolyn basqarǵan Jáńgir sultan men jońǵar qolyn basqarǵan Batyr qontaıshy arasynda ótedi. Jáńgir jońǵarlardyń jolyn kesý úshin bilteli myltyqpen qarýlanǵan 600 sarbazben qarsy attanady.
Álemdik soǵys óneriniń jylnamasyna enýge laıyq Orbulaq shaıqasynda osy 600 qazaq sarbazy 50 myń jońǵar qolyn tas-talqan etip jeńedi. 600 adamnyń 50 myń adamdy jeńýi bizge ańyz sekildi kóringenmen, shyndyq solaı", – dep jazady e-history.kz
...
"Bizdiń babalar jasaǵan erlik 300 spartandyqtyń erliginen de asyp túsedi, anyǵynda. Eń ókinishtisi, osy 300 spartandyqty kórip ósken bizdiń qazaqtyń jastary Orbulaq shaıqasyndaǵy erlikten habary joq.
Shyndap kelgen kezde, jaýǵa shapqan adam sany emes, Spartadan shyqqandardyń sany 300 boldy. Sol zamanda grekter kishigirim polústerge bólindi. Solardyń árbirinen jınalǵan ásker sanyn qosqanda 5 myńǵa deıin barǵan.
Al bizdiń Jáńgir han shynymen de nebári 600 áskerimen jaýǵa qarsy turdy...", – deıdi jas tarıhshy Azat Baqytuly.
FOTO: Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetinen
