Jańa qonys ıelerin qýanyshtarymen quttyqtaǵan oblys ákimi:
– Sizderdi jańa páterge ıe bolýlaryńyzben shyn júrekten quttyqtaımyn. Men túske deıin aýdan ákiminiń ótken jyldy qorytyndylap, bıylǵy jylǵa jańa mindetter belgilegen esepti jıynyna qatystym. Kóptegen máseleler «Nurly jer», «Nurly jol», «Baqytty otbasy», «Aýyl – el besigi» baǵdarlamalarynyń aıasynda sheshilip jatyr. Elbasynyń syndarly saıasaty men osy sara joldy Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń laıyqty jalǵastyrýynyń arqasynda kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylarǵa erekshe kóńil bólinip keledi.
Biz óz tarapymyzdan turǵyndardy turǵyn úımen qamtýǵa basty nazar aýdaramyz. Men oblystaǵy tıisti sala basshylaryna búdjettik turǵyn úıler salý men «Qarlyǵash» turǵyn úı keshenindegi sıaqty zamanaýı jáne sapaly komersıalyq turǵyn úılerdi satyp alý kólemin jyl saıyn arttyrý týraly tapsyrma berdim.
Taldyqorǵan qalasynyń mańynda da kóz tartatyn kotejdi qalashyq boı kóterdi. Mundaı jańa shaǵyn aýdandarda turǵyndarǵa qolaıly bolýy úshin balabaqshalar, mektepter, aýrýhana men saýda úıleri sıaqty qajetti nysandardy birden josparlaımyz.
Sonyń barlyǵy da halyqtyń ıgiligi úshin. Sizderdi qonys toılaryńyzben taǵy bir márte quttyqtaımyn, shańyraqtaryńyzǵa shattyq, bereke men baqyt tileımin, – degen A. Batalov jańa páter kiltterin tabystap, ár otbasyna jańa teledıdar syıǵa tartty.
Qonys ıeleri atynan sóz alǵan kóp balaly ana Marına Ýbaıdýlaqyzy:
- Men osydan 4 jyl buryn turǵyn úı kezegine turdym. Osyndaı qýanyshty kúnge tez jetemin dep oılamappyn. Eń aldymen bizge qamqorlyq kórsetken Prezıdentke alǵysymyz zor. Barlyq qoldaýyna rızamyz. Qamqorlyq jasap, kóńil bólý - biz úshin eń úlken syı, - dedi ol.
Qarasaı aýdanyna sapary barysynda Amandyq Batalov eń aldymen bıylǵy jyldyń 8 qańtary kúngi gaz jarylysy oryn alǵan bes qabatty úıge baryp, ondaǵy júrgizilip jatqan jóndeý jumystarynyń barysyn kórgenin atap ótý kerek. Oqıǵa kezinde úıdiń birneshe páteri búlingen edi. Osy jerde oblys ákimi kóp qabatty úı turǵyndarymen kezdesti. Qaıtys bolǵan eki adamnyń jaqyndary men týystaryna kóńil aıtyp, turǵyndarǵa páterlerdi qalpyna keltirý jumystary budan ári qalaı júrgiziletini týraly túsindirip berdi.
– Jobalyq-smetalyq qujattaryn jasaýǵa qarjy bólindi, sizderde jylý bólek, tamaq daıyndaıtyn gaz bólek bolady. Ol úshin blok-modýldi qazandyq ornatylady. Bul qaýipsizdik úshin, ári sapaly bolý úshin kerek. Sonymen qatar aýla aýmaqtaryn kórkeıtýge de qarjy bólip otyrmyz, - dedi A. Batalov.
J.Dalabaevqa turǵyndardan jasaqtalǵan bastamashyl topty Talǵar aýdanyndaǵy «Boztorǵaı», «Melıorator» turǵyn aýdandarynda salynǵan blok-modýldi qazandyqtardyń úlgisimen tanystyryp, kórsetýdi tapsyrdy. «Qandaı jumysty da qurylys normalary men erejeleriniń barlyq talaptaryn saqtaı otyryp, tehnıkalyq esepteýlerdi eskere otyryp sapaly júrgizý kerek. Bul – eń basty talap, jáne ol gazǵa qatysty bolsa, talap tipti kúshti bolýy tıis», – dedi A.Batalov.
Saparynyń sońynda oblys ákimi Qaskeleń toptyq sý burǵyshyna baryp, ondaǵy jumystarmen tanysty. 3 kezeńmen júzege asyrylatyn jobanyń jalpy quny 9,4 mlrd. teńge. Qazirgi kezde 1-kezeńi aıaqtalǵan, ol bıylǵy jyldyń naýryz aıynda iske qosylady. Sonyń nátıjesinde Qaskeleń qalasyndaǵy 60 myńǵa jýyq turǵyn ortalyqtandyrylǵan sý júıesine qosylady. 2022 jyly İİ kezeńin iske qosý josparlanǵan. Sol kezde Qaırat, Shalqar, Jandosov, Shamalǵan, Tasqyn, Qumaral, Eńbekshi, Úshterek, Saýynshy, Áıteı, Kóktóbe aýyldaryndaǵy 45 myńnan astam adam qamtylsa, 2023 jylǵa josparlanǵan İİİ kezeńde 12 eldi meken qamtylady. Sý taratqyshtyń óndiristik qýaty táýligine 4150 tekshe metr taza sý taratýǵa jetedi.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
