Tabysqa jetkizer myńdaǵan oılaryn ortaǵa salyp, júıeli bıznes jospar quryp, kásibiniń turaqty ári qolaıly ekenin dáleldegen jandar memleket tarapynan arnaıy grantqa qol jetkizdi. Jartylaı jeńisti qanjyǵalaryna baılaǵandar búginde óz isin jalǵastyrýda.
«Eńbektiń» ebin tapqandardyń biri – Qalamqas Qasymova. Ol Dostyq aýylynyń turǵyny. «Bastaý Bıznes» jobasy negizinde bilim alyp, «Kasia de Maria» JK-sin tirkegen. Úkimetten alǵan 583 myń qaıtarymsyz grantqa óz aýylynda kıim tigetin atele ashty. Jumysyn jalǵastyrýǵa qajetti quraldardy satyp alyp, turǵyndarǵa sapaly ári qoljetimdi baǵada qyzmet kórsetýde.
– Naryq búıirden qysqanda bir aılyqqa qarap otyrý múmkin emes. Ózimniń jeke isimdi ashý armanym edi. Shaǵyn kásip bastaýǵa memleketten qarjylaı qoldaý beriletinin estip, qajetti bilimdi alyp, qujattardy retke keltirdim. Men bastaıtyn kásiptiń elge qadet ekenin kóqrsetý arqyly jobamdy qorǵap, kózdegenime jettim, – deıdi kásipker qyz.
Tigin mashınasyń qulaǵynda oınaǵan ismer arý, bunymen toqtap qalmaq emes. Qalamqas aldaǵy ýaqytta qol astyndaǵy jumysshylar sanyn ulǵaıtyp, múmkindikterdi tıimdi paıdalana otyryp, kásibin ulǵaıtýǵa baryn salýda.
Dál osylaı jeke kásipke qyzyǵýshylyq tanytqandardyń qatarynda Qunapıa Mádenbek te bar. Ol da «Bastaý Bıznes» jobasy arqyly kásipkerlik jaıly bilgen-túıgenderin jetildirip, memleketten qoldaý tapqan. Ol avto kólikterdi kóteretin tehnıkalardy alyp, qoljetimdi baǵada qyzmet kórsetýdi qolyna alǵan. Olda Qalamqas syndy memleketten berilgen 583 myń teńgeni alǵan. Artynsha, «Kazremont» JK-sin rásimdep, Úsharal qalasynda kólik jóndeý ortalyǵyn ashty.
– Sonaý balalyq shaqtan-aq tehnıka degenge úıir boldym. Úıdiń úlkenderine eliktep, túrli kólikterdi jóndegende tapjylmaı qarap otyratynmyn. Bul is maǵan qatty unaıdy. Ózimshe temir-tersekti shuqylap, jóndeýge septesýge qyzyqtym. Óse kele qyzyǵýshylyǵym kásibime aınaldy. Arnaıy grant utyp, mine, óz isimdi bastadym. Qýanyshymda shek joq, sebebi jańadan kásip bastaýyma bul baǵdarlama úlken kómek tıgizdi, – deıdi Qunapıa Mádenbek.
Qazirgi tańda atalǵan baǵdarlamanyń ıgiligin kórip jatqan alakóldikter jeterlik. Kópshiligi tórt túlikten tabys tabýǵa nıet etse, zamanǵa saı qyzmet kórsetýge de qulshynys tanytyp otyrǵandar da jeterlik. Bastysy eki qolǵa bir kúrek tabylyp, káisiptiń násibin kórip, nápaqasyn aıyryp otyr.
