Tabysqa jetkizer myńdaǵan oilaryn ortaǵa salyp, júieli biznes jospar quryp, kásibiniń turaqty ári qolaily ekenin dáleldegen jandar memleket tarapynan arnaiy grantqa qol jetkizdi. Jartylai jeńisti qanjyǵalaryna bailaǵandar búginde óz isin jalǵastyrýda.
«Eńbektiń» ebin tapqandardyń biri – Qalamqas Qasymova. Ol Dostyq aýylynyń turǵyny. «Bastaý Biznes» jobasy negizinde bilim alyp, «Kasia de Maria» JK-sin tirkegen. Úkimetten alǵan 583 myń qaitarymsyz grantqa óz aýylynda kiim tigetin atele ashty. Jumysyn jalǵastyrýǵa qajetti quraldardy satyp alyp, turǵyndarǵa sapaly ári qoljetimdi baǵada qyzmet kórsetýde.
– Naryq búiirden qysqanda bir ailyqqa qarap otyrý múmkin emes. Ózimniń jeke isimdi ashý armanym edi. Shaǵyn kásip bastaýǵa memleketten qarjylai qoldaý beriletinin estip, qajetti bilimdi alyp, qujattardy retke keltirdim. Men bastaityn kásiptiń elge qadet ekenin kóqrsetý arqyly jobamdy qorǵap, kózdegenime jettim, – deidi kásipker qyz.
Tigin mashinasyń qulaǵynda oinaǵan ismer arý, bunymen toqtap qalmaq emes. Qalamqas aldaǵy ýaqytta qol astyndaǵy jumysshylar sanyn ulǵaityp, múmkindikterdi tiimdi paidalana otyryp, kásibin ulǵaitýǵa baryn salýda.
Dál osylai jeke kásipke qyzyǵýshylyq tanytqandardyń qatarynda Qunapiia Mádenbek te bar. Ol da «Bastaý Biznes» jobasy arqyly kásipkerlik jaily bilgen-túigenderin jetildirip, memleketten qoldaý tapqan. Ol avto kólikterdi kóteretin tehnikalardy alyp, qoljetimdi baǵada qyzmet kórsetýdi qolyna alǵan. Olda Qalamqas syndy memleketten berilgen 583 myń teńgeni alǵan. Artynsha, «Kazremont» JK-sin rásimdep, Úsharal qalasynda kólik jóndeý ortalyǵyn ashty.
– Sonaý balalyq shaqtan-aq tehnika degenge úiir boldym. Úidiń úlkenderine eliktep, túrli kólikterdi jóndegende tapjylmai qarap otyratynmyn. Bul is maǵan qatty unaidy. Ózimshe temir-tersekti shuqylap, jóndeýge septesýge qyzyqtym. Óse kele qyzyǵýshylyǵym kásibime ainaldy. Arnaiy grant utyp, mine, óz isimdi bastadym. Qýanyshymda shek joq, sebebi jańadan kásip bastaýyma bul baǵdarlama úlken kómek tigizdi, – deidi Qunapiia Mádenbek.
Qazirgi tańda atalǵan baǵdarlamanyń igiligin kórip jatqan alakóldikter jeterlik. Kópshiligi tórt túlikten tabys tabýǵa niet etse, zamanǵa sai qyzmet kórsetýge de qulshynys tanytyp otyrǵandar da jeterlik. Bastysy eki qolǵa bir kúrek tabylyp, káisiptiń násibin kórip, nápaqasyn aiyryp otyr.
