Ermek aýrýhanadan keshe shyqty. Oń aiaǵyn gipstelgen. «Jazym bolsa, airanǵa tis synady» degen ras eken. Kórshiniń úiimen eki aradaǵy sharbaqtan sekirip aiaǵyn syndyryp alǵan bolatyn.
Kúninen on qorshaýdan sekirip, ortekedei oiqasyp júrgen Ermek bir kúnde músápir kúige túsip qaldy. Negizi tegis jerge tússe aiaǵy synbas edi. Asyǵyp, sekire salyp edi. Endi sonyń zardamyn tartyp otyr.
Alǵashqyda aiaǵy synǵanyn etqyzýlyqpen sezbei biraz jer júrgeni esinde. Odan keiin synǵan jeri qatty aýyrǵanda kózinen ystyq jastyń qalai yrshyp shyqqanyn ózi de baiqamai qaldy. Budan keiin birge alysyp-julysyp oinap júrgen dostary Eljas pen Sáýirbek shanaǵa salyp, Ermekti ozandatyp úiine alyp keldi.
Ermek aýlasyna jylap kirgende úidegi anasy júgirip shyǵyp, balasyn ainalyp-tolǵanyp janyn qoiarǵa jer tappaǵan edi. Dereý qialy telefonymen jumysta júrgen ákesin shaqyryp, aýdan ortalyǵyndaǵy aýrýhanaǵa alyp ketken-di. Ol jaqta dárigerler oǵan ekpe salyp, uiyqtatyp tastap, synǵan aiaǵyn qalypqa keltirip, gipstep tastady.
Ermek esin jiǵanda oń aiaǵyn aýyr taspen shegendep tastaǵanyn sezdi. Osylaisha aptadan asa aýrýhanada jatty. Ary-beri qozǵalýǵa múlde bolmaidy. Aýrahanada jatqan kezinde anasy qasynda bolyp, analyq meiirimin kórsetti.
Endi birneshe kúnnen beri keń divanǵa kómilip, teledaidardyń aldynda otyr. Úiine kelgeli júdeý, bop-boz júzin qan júgirip bir jasap qaldy.
Oiyn balasyna oiynnan qalǵannan ótken qiyndyq joq eken.
Ermektiń azannan keshke deiin telediradyń aldynda tańylyp otyrǵany áke-sheshesine qatty batty. Mine, ákesi de keldi.
– Áke, kótershi, belim aýyrdy, – dedi jalynyshty únmen.
Ákesi balasyn jailap joǵary kóterdi. Rasynda da jata-jata jon arqas siresip qalypty.
Besikten beli shyqpai jatyp tósekke tańylǵan qandai qiyn. Aýyrmasa qulynshaqtai quldyrańdap shapqylap júrmes pe. Ermektiń sanasynda «máńgilik osylai júre almai qalsam qaitedi» degen sýyq oi sýmań ete qaldy. Ol óz oiynan qatty qorqyp ketti.
Mektepke barmaǵanynan da 20 kúnge taiap qaldy.
Ermek osylai óz oiymen otyrǵanda syrtqy esik ashyldy. Eljas pen Sáýirbek eken. Ermektiń aýrýhanadan shyqqanyn estip kelipti. Qoldarynda qaǵazǵa oraǵan táttileri bar.
Úsheýi uzaq oinady. Qaitarda Eljas pen Sáýirbek: «Tezirek táýir bol!» dep qimai qoshtasty. Ákesi súiemeldep, Ermek turyp terezeden dalaǵa qarady.
Eljas pen Sáýirbek ulpa qardy tizeden keship, shana syrǵanaityn tóbeniń janyndaǵy balalarǵa qarai ketip barady.
Arttaryna qaita-qaita qarap qoiady...
