Aǵattyqtyń kesiri (áńgime)

Jarbol Kentuly 10 qyr. 2024 12:28 1222

Ermek aýrýhanadan keshe shyqty. Oń aıaǵyn gıpstelgen. «Jazym bolsa, aıranǵa tis synady» degen ras eken. Kórshiniń úıimen eki aradaǵy sharbaqtan sekirip aıaǵyn syndyryp alǵan bolatyn.

Kúninen on qorshaýdan sekirip, ortekedeı oıqasyp júrgen Ermek bir kúnde músápir kúıge túsip qaldy. Negizi tegis jerge tússe aıaǵy synbas edi. Asyǵyp, sekire salyp edi. Endi sonyń zardamyn tartyp otyr.

Alǵashqyda aıaǵy synǵanyn etqyzýlyqpen sezbeı biraz jer júrgeni esinde. Odan keıin synǵan jeri qatty aýyrǵanda kózinen ystyq jastyń qalaı yrshyp shyqqanyn ózi de baıqamaı qaldy. Budan keıin birge alysyp-julysyp oınap júrgen dostary Eljas pen Sáýirbek shanaǵa salyp, Ermekti ozandatyp úıine alyp keldi.

Ermek aýlasyna jylap kirgende úıdegi anasy júgirip shyǵyp, balasyn aınalyp-tolǵanyp janyn qoıarǵa jer tappaǵan edi. Dereý qály telefonymen jumysta júrgen ákesin shaqyryp, aýdan ortalyǵyndaǵy aýrýhanaǵa alyp ketken-di. Ol jaqta dárigerler oǵan ekpe salyp, uıyqtatyp tastap, synǵan aıaǵyn qalypqa keltirip, gıpstep tastady.

Ermek esin jıǵanda oń aıaǵyn aýyr taspen shegendep tastaǵanyn sezdi. Osylaısha aptadan asa aýrýhanada jatty. Ary-beri qozǵalýǵa múlde bolmaıdy. Aýrahanada jatqan kezinde anasy qasynda bolyp, analyq meıirimin kórsetti.   

Endi birneshe kúnnen beri keń dıvanǵa kómilip, teledaıdardyń aldynda otyr. Úıine kelgeli júdeý, bop-boz júzin qan júgirip bir jasap qaldy.

Oıyn balasyna oıynnan qalǵannan ótken qıyndyq joq eken.

Ermektiń azannan keshke deıin teledıradyń aldynda tańylyp otyrǵany áke-sheshesine qatty batty. Mine, ákesi de keldi.

– Áke, kótershi, belim aýyrdy, – dedi jalynyshty únmen.

Ákesi balasyn jaılap joǵary kóterdi. Rasynda da jata-jata jon arqas siresip qalypty.

Besikten beli shyqpaı jatyp tósekke tańylǵan qandaı qıyn. Aýyrmasa qulynshaqtaı quldyrańdap shapqylap júrmes pe. Ermektiń sanasynda «máńgilik osylaı júre almaı qalsam qaıtedi» degen sýyq oı sýmań ete qaldy. Ol óz oıynan qatty qorqyp ketti.

Mektepke barmaǵanynan da 20 kúnge taıap qaldy.

Ermek osylaı óz oıymen otyrǵanda syrtqy esik ashyldy. Eljas pen Sáýirbek eken. Ermektiń aýrýhanadan shyqqanyn estip kelipti. Qoldarynda qaǵazǵa oraǵan táttileri bar.

Úsheýi uzaq oınady. Qaıtarda Eljas pen Sáýirbek: «Tezirek táýir bol!» dep qımaı qoshtasty. Ákesi súıemeldep, Ermek turyp terezeden dalaǵa qarady.

Eljas pen Sáýirbek ulpa qardy tizeden keship, shana syrǵanaıtyn tóbeniń janyndaǵy balalarǵa qaraı ketip barady.

Arttaryna qaıta-qaıta qarap qoıady...


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar